Uudne atropiinravi Kliinikumis pidurdab lühinägevuse süvenemist (17.12.2025)

Tartu Ülikooli Kliinikumi silmakliiniku ja apteegi koostöös on lühinägevuse ehk müoopia ravimiseks kasutusel atropiinravi, millega on võimalik olulisel määral pidurdada lühinägevuse süvenemist lastel.

Lühinägevus ehk müoopia on seisund, mille puhul on häiritud kaugel olevate objektide selgelt nägemine. Uduse nägemise põhjuseks on, et silmamuna valgust murdev jõud ja silmamuna pikkus ei ole omavahel tasakaalus. „Lühinägevuse levik on suurenenud just viimastel aastakümnetel: 2020. aastal oli lühinägevusega inimeste osakaal umbes 34% ning see suureneb igal kümnendil 5% võrra. Aastaks 2050 on prognoosi järgi 50% ehk 5 miljardit inimest maailmas lühinägevusega,“ selgitas Tartu Ülikooli Kliinikumi silmakliiniku juht ja silmaarst dr Mikk Pauklin.

Ta lisas, et lühinägevuse tekkepõhjused on erinevad. „Oluline roll on geneetilisel eelsoodumusel – lastel on lühinägevuse tekkeks kaks korda suurem võimalus, kui tema ühel vanemal on juba lühinägevus ning koguni viis korda suurem tõenäosus, kui tema mõlemal vanemal on lühinägevus. Samas ei ole geneetilised põhjused ainsad, mõju omavad ka keskkonnategurid, millest peamisteks riskifaktoriteks on kaasaegse eluviisiga seotud nüansid. Näiteks vähene õues viibimine ning suurenenud lähitöö hulk, sealhulgas lugemine, kirjutamine, aga ka just nutiseadmete kasutamine,” kirjeldas dr Pauklin.

Õues viibimine omab lühinägevuse tekke suhtes selget kaitsvat efekti ja iga väljas veedetud lisatund nädalas vähendab lühinägevuse esinemise tõenäosust 2% võrra. „Seetõttu on lastel väga soovitav vaadata sarnaselt täiskasvanutele iga 20 minuti lähitöö järel 20 sekundit kaugusesse ning viibida 2 tundi päevas õues päevavalguse käes. Maailma Terviseorganisatsioon ei soovita alla kaheaastatel lastel ekraane kasutada ja 2–4aastastel piirduda maksimaalselt 1 tunni ekraanide vaatamisega päevas,” kirjeldas silmade tervise olulisi tegureid silmakliiniku juht.

Kui lühinägevus on aga juba lapsel diagnoositud, siis viimaste aastate uuringutes on leitud, et seda on võimalik pidurdada atropiinraviga. „Atropiini silmatilkade kasutamine aeglustab lühinägevuse edasiarenemist kuni 60%, mis teeb sellest tänapäeval kõige efektiivsema ravimeetodi lühinägevuse arengu pidurdamiseks. Atropiinravi on näidustatud, kui silmamuna pikkus ja valgust murdev jõud on ealisest normist erinevad ning viitavad lühinägevus süvenemisele. Lühinägevuse loomulik süvenemine kestab tavaliselt umbes 20. eluaastani, millest edasi silm enam ei kasva,“ rääkis silmaarst.

Et ravi oleks efektiivne, tuleb tilkasid kasutada pidevalt vähemalt kahe aasta jooksul, tilgutades igal õhtul silma ühe tilga. Kirjeldatud ravi puhul kasutatavaid silmatilkasid ei ole veel võimalik osta üldapteekidest, mistõttu on ainsaks võimaluseks valmistada atropiintilgad haiglaapteegis. Tartu Ülikooli Kliinikumi apteek sai ravimi valmistamise loa 2025. aasta suvel, läbides selleks mitmed pikad ja keerulised kooskõlastusprotsessid. „Ravimiametilt loa taotlemiseks viidi Kliinikumi ja Tartu Ülikooli farmaatsia instituudi koostöös läbi Kliinikumi arendusfondi poolt toetatud uuring, milles näidati, et haiglaapteegis valmistatud, spetsiaalsetes filtriga silmatilgapudelites hoitud madalas kontsentratsioonis ilma säilitusaineteta atropiini silmatilgad püsivad steriilsed ning stabiilsed rohkem kui kolm kuud. Selle tulemusel saame valmistada patsientidele silmatilkasid koju kaasa kolmeks kuuks,” kirjeldas Tartu Ülikooli Kliinikumi apteegi juht Kersti Teder ning lisas, et vastav luba on hetkel Eestis ainult ülikoolihaigla apteegil.

Dr Mikk Pauklini sõnul suurendab see oluliselt patsientide mugavust ja vähendab ajakulu: „Seni võis haiglaapteegis valmistatud tilkasid kasutada ainult ühe nädala jooksul, mistõttu pidi käima korra nädalas kliinikus tilkade järel. Seetõttu muudab Raviameti luba valmistada tilkasid kolmeks kuuks ravi patsientide jaoks oluliselt mugavamaks ning efektiivsemaks,” lausus silmakliiniku juht.

Atropiinravi määratakse silmaarsti vastuvõtul ning ravi ajal tuleb käia regulaarselt arsti vastuvõttudel kontrollis, et hinnata ravi efektiivust.

Lisainfo
Dr Mikk Pauklin, Tartu Ülikooli Kliinikumi silmakliiniku juht
Mikk.Pauklin@kliinikum.ee