Uudne kardiokirurgia päevaravi teenus on muutnud patsientide raviteekonda (08.04.2026)

Tartu Ülikooli Kliinikumi südamekliiniku kardiokirurgia osakonnas on töösse juurutatud uus päevaravi kontseptsioon, mis tagab patsientidele kiirema, sujuvama ja järjepideva südametervise jälgimise.

Kardiokirurgia päevaravi patsientideks on peamiselt täiskasvanud kaasasündinud südameriketega, erinevate südameklappide riketega või veresoonkonna probleemidega patsiendid. Kui varem tuli neil uuringute ja protseduuride tõttu võtta aega mitmepäevaseks haiglaraviks, siis muudetud teenuse- ja töökorralduse tulemusel kulub selleks nüüd sageli ainult üks päev.

 „Südamekliinikus rakendatud tervishoiuteenuse mudel on kasutusel ka mujal Euroopas. Arenenud riikides jõuavad tänu õigeaegsele diagnoosimisele ja kaasaegsetele ravivõimalustele enam kui 90% kaasasündinud südameriketega patsientidest täiskasvanuikka. Hea elukvaliteedi tagamiseks vajavad need patsiendid sageli eluaegset jälgimist kaasasündinud südameriketele spetsialiseerunud keskuses. Regulaarse jälgimise eesmärk on märgata õigeaegselt võimalikke muutusi südametervises – näiteks klapirikke süvenemine, vatsakeste funktsiooni halvenemine või südamepuudulikkuse ägenemine. Sarnast käsitlust vajavad ka paljud elu jooksul omandatud klapiriketega patsiendid. Kasutusele võetud päevaravi mudel on tõhusaim viis patsiendi seisundi terviklikuks hindamiseks, raviotsuste tegemiseks ja nõustamiseks,“ selgitas muudatuse tagamaid päevaravi eestvedaja kardioloog dr Maarja Maser.

Lisaks kardiokirurgia osakonna kardioloogidele kuuluvad ravimeeskonda ka kolm õde, kelle rolliks on planeerida patsientide ravile tulek, koordineerida samaks päevaks kardioloogi poolt määratud uuringute ajad ja valmistada patsiendid uuringuteks ning raviprotseduurideks ette. „Muudetud töökorraldus on patsiendile oluliselt mugavam, kuna oleme võtnud eesmärgiks olla võimalikult paindlikud. Meil on väga hea meel, et nende muutusega on tulnud kaasa ka Kliinikumi teised üksused, kellelt patsiendile väljaspool kardiokirurgia osakonda vaja minevaid uuringuid ja protseduure tellime,“ lausus kardiokirurgia osakonna õde Marian Värton. Sagedasemad uuringud, mida päevaravis tehakse, on ehhokardiograafia ehk südame ultraheliuuring, koormustest ning erinevad radioloogilised südameuuringud – näiteks angiograafia, magnetresonantstomograafia ja kompuuteruuring.

Päevaravi jaoks on kardiokirurgia osakonda sisse seatud kaks palatit kokku nelja voodikohaga ning osakonda tulevad uuringutele ja ravile patsiendid kogu Eestist. Kui patsiendid on varasemalt juba kardioloogi jälgimisel või uue patsiendi kohta on laekunud piisav info e-konsultatsiooni kaudu, siis on kardioloogidel võimalik koostada vajalike uuringute plaan ja ettetellimisloo abil ka saatekirjad vormistada. „Püüame arvestada päevaplaani tegemisel nii patsiendi töögraafikuga kuni ühistranspordi ajani välja. Arsti, patsiendi ning uuringuaegade klapitamine võib olla vahel väljakutsuv, ent kogemus on näidanud, et struktureerituse, paindlikkuse ja ühise eesmärgi korral tehtav. Proovime planeerida nii, et uuringud oleks võimalik ära teha ühe päevaga ja patsient saaks õhtul minna tagasi koju. Helistame patsientidele ka eelnevalt ette, et juba enne haiglasse jõudmist selgitada, kuidas nende päev välja näeb, millised uuringu- või raviprotseduurid ees ootavad kuni selleni, et juhendame väga praktilistes olmeküsimustes – näiteks parkimistingimuste osas,“ tutvustas Marian Värton.

„Väärtustame päevaravis ennekõike patsientide aega – suur osa patsientidest on tööealised täiskasvanud, kes ei pea eelnevalt läbimõeldud lahenduse korral pikalt oma igapäevakohustustest eemal olema. Ravimeeskonda kuuluvad päevaravi õed täidavad oma ülesandeid suurepäraselt. Lisaväärtuseks on parem kontakt patsiendiga, sest vajadusel on patsientidel võimalik otse õdedega ühendust võtta. Lisaks on õdedel kujunemas pädevus hindamaks patsiendi mure erakorralisust, et otsustada, kas patsient vajab kiiret kontakti arstiga või saab mure lahenduse õe nõustamise kaudu,“ rääkis dr Maser.

Pidevat jälgimist vajavate seisundite puhul määratakse patsientidele kohe ka järgmised kontrollid ning nii dr Maarja Maseri kui Marian Värtoni sõnul annab see kindlustunde nii patsiendile kui ravimeeskonnale südametervise regulaarse jälgimise osas.

Kliinikumi Leht