Uued suunad kätehügieenis – kas kindaid läheb ikka alati vaja? (05.05.2025)

Infektsioonikontrolli teenistus on üks neist Kliinikumiülestest üksustest, mille igapäevatööst patsiendid ehk teadlikult palju ei kuule, ent mille tegevusel on otsene mõju igaühe tervisele, kes haiglasse satub. Just infektsioonikontrolli teenistuse meeskond on pühendunud hospitaalinfektsioonide vältimisele.

Infektsioonikontrolli teenistuse õde Tatjana Oolo selgitas, et patsiendiohutus seisneb  selles, et võimalikke riske ennetatakse teadlikult. „Kliinikumi infektsioonikontrolli teenistuse eesmärk on toetada ravikvaliteeti ja patsiendiohutust läbi teaduspõhise ennetustöö, koolituse ja mikroorganismide leviku vähendamise. „Kui patsient on tulnud haiglasse ravile, siis meie eesmärk on vältida koostöös osakondade töötajatega, et ta põhihaigusele ei lisanduks hospitaalinfektsiooni,“ selgitas Oolo.

Selleks peetakse silmas mitut aspekti alates kätehügieeni tagamisest, isikukaitsevahendite kasutamisest kuni kiire tegutsemiseni puhangute ennetamiseks või nende kontrolli all hoidmiseks. „See tähendab nii infektsioonikontrolli nõuete järgmist kui ka operatiivset tegutsemist, näiteks hooajalise gripi korral. Sellistes olukordades tihendatakse järelevalvet, suurendatakse osakondade külastussagedust, puhastatakse pindu sagedamini ja kasutatakse lisakaitsevahendeid, nagu kindad, maskid, kilepõlled, vajadusel visiir ja muu,” rääkis Oolo, kes lisas, et isikukaitsevahendite kasutusnõuetest kinnipidamine võib tunduda lihtne, ent igapäevapraktikas nõuab see tervishoiutöötajalt distsipliini, harjumusi ja meeldetuletust.

Üks kriitilisemaid teemasid ongi õigete töövõtete tagamine osakondade pinnapuhastuses, mille käigus hinnatakse pindade puhtusetaset spetsiaalsel meetodil. „Inimeste seas levib arvamus, et desinfitseerimisvahend teeb kõik ära. Tegelikkuses peab pinna kõigepealt puhtaks hõõruma ja alles siis kasutama desinfitseerimisvahendit. Vale kasutusviisi korral võib desinfitseerimisvahend kinnistada mikroobe pinnale ja luua neile hoopis soodsa pinna levimiseks,“ selgitas Oolo. Tõhusat infektsioonikontrolli toetab ka loodud infektsioonitöörühm, kuhu kuulub 88 inimest üle Kliinikumi – õed, hooldustöötajad ja tugispetsialistid erinevatest osakondadest.

Lisaks põhitööle algatas 2023. aasta augustis infektsioonikontrolli teenistus Kliinikumis projekti „Kätehügieen ja õige kinnaste kasutamine – sellest võidame kõik“. Projekti eesmärgiks oli vähendada statsionaarsetes osakondades kinnaste ebaotstarbekalt kasutamist ning seeläbi ka prügi kogust. „Tervishoiutöötajad on harjunud kindaid kasutama, kuid tegelikult ei ole see igas olukorras ja alati vajalik. Kindad on isikukaitsevahend, mida kasutatakse vaid siis, kui on kokkupuute oht kehavedelike, kahjustunud limaskestade, süsteravimite ja kemikaalidega,“ selgitab Oolo. Tänu projektile suudeti säästa pooleteise aastaga kokku 15 036 karpi kindaid ning 7,5 tonni meditsiinilist prügi – tulemus, mis näitab, kui palju võib teadlik käitumine tegelikult muuta. 

Selleks, et midagi muutuks, peab esmalt muutuma teadlikkus. „Koolitamine on meie töös kriitilise tähtsusega. Näiteks toimus eelmisel aastal kolm suuremat koolitust, mille käigus koolitati 363 töötajat. Kokku koolitasid infektsioonikontrolli teenistuse õed 2024. aastal 1504 töötajat,” rääkis Oolo.

Teadlikkuse tõstmiseks on Maailma Terviseorganisatsioon kuulutanud 5. mai rahvusvaheliseks kätehügieeni päevaks, mille selleaastane moto on „Kindad võivad olla, kätehügieen peab olema“. See tuletab tervishoiutöötajatele meelde, et ka enne ja pärast kinnaste kasutamist ei tohiks unustada kätehügieeni. „Kätehügieeni oluline osa on ka kätepesu. Inimesed on hakanud seda taas unustama. Käteantiseptikum ei ole imevahend – see ei toimi, kui käed on silmaga nähtavalt mustad või märjad. Kätepesu ja -antiseptikumi kasutamine on kätehügieeni alus, kui tahame olla terved,“ sõnas Oolo lõpetuseks.

Kliinikumi Leht