Uus toidumäärus seab haiglatoidule selgemad nõuded (06.01.2026)

Alates 1. septembrist 2025 kehtib uus rahvatervishoiu seadus ning selle alusel välja antud sotsiaalministri määrus, mis sätestab haiglate toitlustamise korralduse ja toitumisnõuded vastavalt Eesti toitumissoovitustele. Määruse jõustumisega on haiglaravil olevate patsientide toit muutunud senisest enam tervist toetavaks.

Nõuete eesmärk on ühtlustada tervishoiuasutustes pakutava toidu kvaliteeti, tasakaalustatust ja ohutust. Sellest tulenevalt on uuendatud ka Tartu Ülikooli Kliinikumis haiglaravil olevate patsientide toidumenüüd. Kliinikumi dieetõe Jane Maastiku sõnul on määruse põhimõtteks tagada, et iga patsient saaks toitu, mis toetab paranemist, vastab organismi vajadustele ja on valmistatud tervist edendaval viisil. „Kliinikumi köögi kokad valmistavad toitu korraga ligi tuhandele patsiendile ning samuti töötajatele ja tudengitele, kasutades kuni 300-liitriseid katlaid. Suures mahus toidu valmistamine ei ole meie jaoks uus väljakutse, kuid peame arvestama, et nii suurtes kateldes ei ole võimalik kõiki roogasid valmistada. See seab toiduvalikule teatud piirangud,“ selgitas Maastik.

Kliinikumi kokad valmistavad patsientidele toitu 23 erineva menüü alusel, mis arvestavad energiavajadust, toitumispiiranguid ja haigusseisundeid. Iga menüü koostamisel järgitakse tasakaalustatud toitumise põhimõtteid, pöörates tähelepanu energia, süsivesikute, rasvade, valkude ja kiudainete sobivale suhtele. „Kui patsient tuleb haiglasse, valib osakonna arst või õde haiglaravil viibimise ajaks patsiendile sobiva menüü, arvestades tema vajadusi ja võimalikke piiranguid, näiteks allergiaid või toidutalumatust. Olulise piirangu menüü juures seab patsiendi haigusseisund või protseduuride mõju tervisele. Kui olulised piirangud toidule puuduvad, saab patsient oma eelistust menüü osas osakonnale väljendada,“ lisas Maastik, tuues näiteks, et eakam patsient võib soovida tahkema toidu asemel pehmemat, kuumtöödeldud toitu.

Täiskasvanute üldised toitumissoovitused näevad ette, et keskmine päevane energiavajadus jääb 1800–2200 kcal juurde, sõltudes vanusest, soost ja aktiivsusest. Soovituslik makrotoitainete jaotus on: valgud 10–20%, rasvad 25–40% ja süsivesikud 45–60% päevasest energiast. Küllastunud rasvhapete osakaal peaks jääma alla 10% ning kiudainet saab olema vähemalt 25 g päevas. Uue määruse mõjul on Kliinikumi menüüdes suurenenud köögiviljade, kana ja kala osakaal, samal ajal kui sealiha, soola ja suhkru hulka on vähendatud. Samuti on loobutud mõnest magustoidust.

Toitlustusteenistuse tootmisjuhi Piret Tammvere sõnul viibib patsient haiglaravil keskmiselt 4–5 päeva ning naaseb seejärel oma tavapärase toitumise juurde. „Haiglaravil tuleb vajadused individuaalselt üle vaadata ja pakkuda toitu, mis toetab tervist. Samuti soovime kujundada mõtteviisi, et tervislikud valikud ei piirduks ainult haiglaperioodiga,“ ütles Tammvere. Määrusest tulenevalt korrigeeriti varasemaid retsepte: muudeti liha, soola, suhkru ja köögiviljade koguseid. „Kolme toidukorra peale kasutame päevas kokku umbes 6 grammi soola, mis vastab ligikaudu ühele teelusikale,“ selgitas Tammvere. Kui patsiendil ei ole südame-veresoonkonnahaigusi ega naatriumipiirangut, võib ta arsti loal lisasoola kasutada.

Muutuste järel kogutakse tagasisidet senisest aktiivsemalt. „Kui näeme, et midagi saab paremini teha, siis teeme muudatusi. Samas seab toiteväärtus omad piirid – kui näiteks eemaldada toidu kõrvalt seemned, tuleks pakkuda oluliselt suuremat toiduportsjonit, mida patsient ei pruugi ära süüa,“ kirjeldas Tammvere. Seetõttu tuleb menüüde koostamisel teha läbimõeldud valikuid. Toitlustusteenistuse sõnul on senine tagasiside olnud ootuspärane: patsiendid märkavad muutusi: „Kui inimene on harjunud väga soolase toiduga, võib harjumine aega võtta, kuid paari-kolme nädalaga kohanevad maitsemeeled,“ märkis Maastik.

Jõulukuu suuremaid muudatusi menüüsse ei too ja pühade ajal eraldi jõulumenüüd patsientidele ei pakuta. „Menüü koostatakse määrusest lähtuvate põhimõtete järgi, pakkudes puuvilju, nagu mandariinid ja õunad. Varasematel aastatel pakutud traditsioonilised road, näiteks verivorst, seapraad või pohlamoos, on asendunud kergemate valikutega,“ selgitas dieetõde. Varasemalt on patsientidele aasta viimasel päeval pakutud ka lõhet. „Sel aastal ei ole lõhe küll aasta viimasel päeval menüüs, kuid see on iganädalaselt pakutav hautatuna, kalakastmena ja supina,“ lisas Maastik.

Kliinikumi Leht