6.-9. aprillil 2015 külastasime Lõuna-Eesti ja Ida-Virumaa laste ja noorukite vaimse tervise keskuste meeskondadega Norras, Trondheimis, asuvat St. Olav Haiglat, mis koordineerib kohalikku ambulatoorse ravitöö korraldamist.  Tegemist on kohaliku ülikooli haiglaga, mis teenindab umbes 600 patsienti vanuses 0-18 eluaastat. Palju rõhku pööratakse pidevale arendustööle ja  töö süstematiseerimisele – moodustatud on asutuse peale mitmeid spetsialistidest koosnevaid meeskondi, kes on omakorda spetsialiseerunud kindlatele vaimse tervise häiretele. Näiteks on loodud eraldi meeskonnad, kes tegelevad lastel ja noorukitel esinevate söömishäiretega, post-traumaatiliste stressihäiretega, obsessiiv-kompulsiivsete häiretega jne.

Hetkel koordineerib haiglas ambulatoorsed ravitööd lastele ja noorukitele 47 inimest, kelle seas on terapeute, psühhiaatreid, kliinilisi (eri)pedagooge, pereterapeute, psühholooge ja sotsiaaltöötajaid. Töötajatest omakorda on moodustatud kolm meeskonda:

  • Laste meeskond (0-12 a), kes tegelevad kõikide lastel ja noorukitel esinevate vaimse tervise häiretega, va ADHD. Meeskonda kuuluvad psühholoogid (1,9), psühhiaatrid (1), kliinilised (eri)pedagoogid (1,4), pereterapeudid (2,8).
  • Neuroloogiliste häirete meeskonda kuuluvad 5 psühholoogi (kellest 2 neuropsühholoogi), 4 psühhiaatrit, 2 kliinilist (eri)pedagoogi. Antud tiimil on kõige rohkem patsiente. Nende poole suunatakse siis, kui on kahtlusi ADHD-le, Touretti sündroomile, Aspergeri sündroomile, OCD-le.
  • Noorukite tiimi (13-18 a) kuuluvad psühholoogid (5,2), psühhiaatrid (2,3), kliinilised (eri)pedagoogid (1), pereterapeudid (2). Enim kasutatud teraapiavormiks on kognitiiv-käitumisteraapia ja trauma kognitiiv-käitumisteraapia. Peamisteks probleemideks, millega pöördutakse, on „introvertsuse häired“. Nende alla kuuluvad depressioon, ärevus, enesevigastamine, suitsidaalsus, käitumuslikud ja söömishäired. Neid esineb rohkem teismeliste tüdrukute seas, kuna nendel on suurem stressi tase, mis tuleneb nendele pandud kõrgematest ootustest/ambitsioonidest toimetulekus.

Meil oli võimalus tutvuda igast meeskonnast spetsialistiga, kes andis ülevaate oma meeskonna tööst ja peamistest pöördumise põhjustest.

Haiglasse suunamine toimub ainult perearsti vahendusel.  Kergemate vaimse tervise probleemide puhul sekkub II tasand. III tasandi poole pöördutakse vaid tõsisemate vaimse tervise probleemide korral. Norras jõutakse vaimse tervise probleemidega esmalt perearsti juurde, kellelt saab nõu. Perearst kirjutab suunamiskirja ja korra nädalas vaadatakse kõik saabunud suunamiskirjad üle ja otsustatakse kas juhtum vajab edasist sekkumist. On ka mitmeid juhtumeid, mis suunatakse tagasi ning mille puhul soovitatakse, et sekkumine peab toimuma I tasandi poolt.

Suunamiskirjade selekteerimisel kasutatakse spetsialistide poolt koostatud manuaali (priority guideline), mis sisaldab 19 kategooriat. See on manuaal, mis on abiks otsustamisel, kas patsiendi juhtum vajaks kohest sekkumist ravimeeskonna poolt. Ka meie meeskonnal oli võimalus osaleda juhtumi arutelul, kus võeti arutellu perearsti poolt saadetud suunamiskiri, mille põhjal langetati kohalike spetsialistide poolt otsus, kas juhtum vajaks nendepoolset jätkuvat sekkumist.

Meie reisimeeskond on väga tänulik võimaluse eest külastada St. Olav Haigla ravimeeskonda ja kindlasti saime palju mõtteid ambulatoorse ravitöö edendamiseks, arendamiseks ja süstematiseerimiseks Eestis.

Norra reis aprill 2015 Trondheim