15.02-19.02.16 oli meil võimalus Ida-Virumaa vaimse tervise meeskonnaga osaleda õppereisil Inglismaal. Meeskonnast osalesid koolitusel projektijuht Aneth Tuurmaa, Ida-Virumaa laste ja noorte vaimse tervise keskuse meeskonnast ülemõde Alevtina Uustalu, projekti ekspertliige Kaja Nõmmiste, sotsiaaltöötaja Kristiina Monin, vaimse tervise õed Anne-Ly Juse ja Eda Rembel, psühholoog Ljubov Bredihhina. Narva Haigla vaimse tervise kabinetist osalesid Svetlana Karzina ja Pille Letjuka. SA TÜ Kliinikumist ülemõde Reet Tohvre, ambulatoorse osakonna vanemõde Katri Šinkarev, sotsiaaltöötaja Karmen Saul, ambulatoorne õde Kersti Treial ning Sotsiaalministeeriumist Elis Haan.

Kuna meeskond oli suur siis jagunesime kaheks – pool meeskonda alustas oma õppereisi Newcastelis, teine pool Liverpoolis. Nädala keskel toimus asukohtade vahetus ja nii said mõlemad meeskonnad väiksemas grupis ülevaate kogu süsteemist. Ülevaade on koostatud Ida-Virumaa vaimse tervise keskuse meeskonna valguses, kes alustasid oma reisi Newcastelis ja lõpetasid Liverpoolis. Lisatud on sotsiaaltöötaja Karmen Saul poolt koostatud ülevaade Ferndene statsionaarse osakonna külaskäigust Newcastelis.

20160215 165548Saabusime Newcastelisse 15.02 kus meid võttis vastu ülemõde Julie Curtis. Tema on spetsialiseerunud peamiselt õpiraskustele ja tema alluvuses töötab ~ 400 õde. Üsna pea tutvusime ka Mark Knowles’iga,kes oli laste ja noorukite teenuste (CYPS) juhataja. Inglismaa on teinud aastal 2009 suuri ümberkorraldusi tuues ühtseks süsteemiks mitu erinevat vaimse tervise valdkonnaga tegelevat üksust ja koondanud need ühise nimetaja NHS Foundation Trust (NTW) alla (http://www.ntw.nhs.uk/). NTW tegeleb vaimse tervise, õpiraskuste ja neuro-rehabilitatsiooni teenustega ning teenindusala on umbes 1.4 miljonit inimest kirde Inglismaal. Tegemist on suurima organisatsiooniga mis pakub vaimse tervise teenuseid kogu riigis ja nende aasta eelarve on 300 miljonit naela, millest laste teenustele on ette nähtud ~ 40 miljonit naela. Personal koosneb 6000 inimesest, kellest laste ja noortega tegeleb ambulatoorse töö peal 270 inimest, statsionaarse töö peal 335 inimest ja juhtkonnas 605 inimest.

Üha enam kasvavaks probleemiks Inglimaal on ADHD noorte poiste hulgas ning ka söömishäiretega patsientide osakaalu tõus. Kuigi süsteemi on hoogsalt arendatud, siis on hakanud kooruma ka erinevad probleemid. Näiteks on riik vähendanud sotsiaalteenustele kulutatavat eelarvet, mistõttu on hakatud enam pöörduma NTW üksuste poole. Muud probleemid on sarnased ka Eestile: tihti jõutakse teenusele alles siis kui ollakse juba väga raskes seisundis; raskusi on Band 6 ehk kõrgema väljaõppe tasemega õdede värbamisel, kes on laialdane töökogemus ja erinevate teraapiate väljaõppe baas olemas; samuti soovitakse vähendada teenustele saamise järjekorda, mis on hetkel keskmiselt 18 nädalat. Lisaks on probleemiks tahtlik diagnooside taotlemine lastele, mille puhul on võimalik saada riigilt toetust 50-100 naela nädalas lisaks muudele hüvedele.

Riiklikult sätestatakse mitmeks aastaks eesmärgid teenuste arendamiseks, mis on koondatud dokumenti Future in mind. Selle tegemisse on kaasatud ka palju noori, et kaardistada ka nende nägemus neile suunatud teenuste osas. Võimalik tutvuda dokumendiga siin: https://www.gov.uk/government/uploads/system/uploads/attachment_data/file/414024/Childrens_Mental_Health.pdf

Üksusel on ka palju, mille üle olla uhke- neil on kõige lühem patsientide haiglas viibimise aeg ette näidata; nad tegelevad riigi kõige raskemate juhtumitega; kasutavad palju patsientide tagasisidet teenuste arendamiseks (sh kasutavad erinevaid meetodeid patsientide tagasiside saamiseks). Peamiseks erinevuseks on see, et  noorukitega kohtutakse tihti seal kus nooruk soovib, eriti raskemate juhtumite korral. Noorukitega tegelevasse meeskonda kuuluvad tavaliselt mitu spetsialisti, sh psühhiaater, psühholoog, sotsiaaltöötaja, õed, logopeed, tegevusterapeut, kunstiterapeut jm terapeudid. Väga oluliseks peetakse personali supervisioone ja koostööd ka teiste spetsialistidega (perearstid, lastearstid, kooli personal).

20160216 125657Meie meeskonnal oli võimalus külastada üht ambulatoorset üksust Sunderlandis (Newcastelis). Antud üksuse teeninduspiirkond on ~ 500 000 inimest. Tegeletakse erinevate diagnoosidega nagu ärevus, depressioon, ATH, autismispektrihäired, söömishäired, post-traumaatiline stressihäire, õpiraskused, psühhoos, kohanemishäired jpm. Olulisel kohal on  koduravi (home based treatment), mida rakendatakse just keerulisemate vaimse tervise probleemide korral ennetamaks haiglaravi vajadust. Umbes 30% suunatutest vajavad erakorralist abi, teised suunatakse ambulatoorsele teenusele. Hetkel toimub umbes 100 vastuvõttu nädalas.

Üksus on saanud mitmeid auhindu – patsientide lühima haiglas viibimise aja eest; kõige riskantsemate ja keerulisemate juhtumitega tegelemise eest; enim arendatud vaimse tervise ja õpiraskuste teenuste eest; laiaulatuslikuma HoNoSCA kasutamise eest (noorukite tagasisideküsimustik). Kohapeal oli meil võimalus kohtuda ATH, söömishäirete, noorte õigusrikkujate, õpiraskuste ja intensiivsete juhtumitega tegeleva meeskonnaga.

Lisalugemist:

Children and Young People´s Inpatient Service (Ferndene) - Karmen Saul

Kahel inimesel meie grupist oli võimalus veeta üks päev laste ja noorukite statsionaarses raviüksuses. Ferndene´i haiglas. Haigla tööd käisid jälgimas Elis Haan ja Karmen Saul.

Fernedene´i 40-voodikohaga haigla avati 2011. aastal komplekssete vaimse tervise probleemidega (käitumis-, emotsionaalsed- ja õpihäired) laste ja noorukite diagnostikaks ja raviks. Haigla on esimene omataoline Suurbritannias, kus on integreeritud meditsiini- ja haridusteenused.

Haiglas töötab 3 lastepsühhiaatrit, 150 õde, 2 sotsiaaltöötajat, 2 logopeed-eripedagoogi, kliinilised psühholoogid, psühholoogia tudengid, õpetajad, tegevusterapeudid, hooldustöötajad. Rõhku pannakse sellele, et kogu personal kasutaks patsientidega töötamiseks ühtset metoodikat. Fernedene´i personal on saanud dialektilise käitumisteraapia alase väljaõppe.

Haiglas on 4 osakonda, mis on saanud nimed kohalike piirkondade jägi:
Riding – 6-kohaline osakond komplekssete probleemidega ja noorimate (alates 4 a.) õpihäiretega patsientide hindamiseks, kes vajavad 24-7 hoolt ja järelvalvet. Uuringutel viibimise aeg on 3 kuud.
Fraser – 12-kohaline osakond kergete- ja mõõdukate õpihäiretega ning arenguhäiretega noorukitele alates 13. eluaastast, mis pakub hindamist ja ravi, mis kestab keskmiselt 6 kuud.
Redburn – 14-kohaline osakond noorukitele, mis planeeriti akuutsete juhtumite (psühhoos) ja meeleoluhäirete hindamiseks ja raviks. Sageli satuvad Redburn´i aga ka isiksusehäiretega, kiindumussuhte häiretega ja ennastvigastava käitumisega noorukid.
Stephenson – 8-kohaline kõrgema turvalisuse astmega kinnine osakond suurema riskikäitumisega (vägivalla oht endale ja teistele) õpihäiretega noorukite kompleksseks hindamiseks ja raviks.

Ferndene´i haigla pakub oma patsientidele rahulikku terapeutilist keskkonda ning individuaalset päevarutiini igale lapsele. Kõigile patsientidele koostatakse individuaalne päevaplaan, mis hõlmab kolme valdkonda: ravi, haridus ja vaba aeg. Iga osakond paikneb eraldi majas, mille juurde kuulub sisehoov ja tagaõu. Klassiruumid, teraapiaruumid, spordisaal, kohvik ja palvela asuvad eraldi majas. Palju aega veedetakse õues – grillitakse, tegeletakse aiandusega, käiakse matkamas, ratsutamas ja ekskursioonidel.

Kõige olulisemaks kvaliteedinäitajaks peetakse patsientide kaasamist – alates ravieesmärkide seadmisest kuni haigla sisekujunduses kaasarääkimiseni välja. Oma külaskäigu ajal õnnestus meil kohtuda Alison Dragg´ga, kes on vaimse tervise advokaat (independent mental health advocate). Ta kohtub kõigi statsionaarsel ravil viibivate patsientidega, esindab nende „häält“ raviprotsessis (nt esitab soovi korral lapse eest tema arvamust võrgustikukohtumisel), jälgib haiglasviibivate laste õiguste tagamist ning selgitab lastele tahtest olenematu ravi seaduslikke aluseid ja patsiendi õigusi. Haigla jaoks on patsientide advokaat justkui „kriitiline sõber“, kelle ettekirjutusi tuleb järgida ning sellele vastavalt elu haiglas lapsesõbralikumaks muuta. Näiteks rajatakse praegu lasteadvokaadi ettekirjutusel kahe osakonna peale uut eraldusruumi, kuna seni oli kogu haigla peale vaid üks eraldusruum ning patsiente tuli sinna kinnihoituna läbi haiglaõue transportida. See pole aga kooskõlas patsiendieetikaga. Saime vestelda kahe noorukite osakonna patsiendiga, kelle mõlema hinnangul on laste advokaat väga oluline inimene ning on neid raviprotsessis palju toetanud.

Meid vastu võtnud Ferndene´i teenuste juht John Padget jagas meiega muuhulgas ka kriitikat, mis senise töökogemuse põhjal teenuse korraldamise osas on tekkinud. Suurima puudusena tõi ta välja selle, et noorukite osakonnad on liiga suured, patsiendid vajavad aga rohkem privaatsust. John Padgeti kogemus näitab, et erinevate häiretega noorukite kokkupanemine ei tööta, kuna nad on eakaaslaste poolt väga mõjutatavad ning näiteks õpivad üksteiselt ennastvigastavat käitumist. Murekoht on ka koostöö vanemate ja kohaliku omavalitsusega, kuna haigla teenindab kogu Inglismaad ja vahemaad Fernedene´ ning lapse kodukohaga võivad olla väga pikad. Haiglal on küll olemas külaliskorter, kuhu vanemad saavad nädalavahetustel ööbima tulla ning perele makstakse Fernedene´i jõudmiseks sõidukompensatsiooni. Nädalavahetustel aga terapeute, sotsiaaltöötajaid ega psühholooge kohal ei ole, mistõttu pole võimalik kõigi vanematega tööd teha. John Padgeti hinnangul võiksid ka sotsiaaltöötajad, psühholoogid ja õpetajad töötada valvetega, kuna „laste hariduslikud, psühholoogilised ja sotsiaalsed vajadused ei lõppe reede õhtul kell 17.00“. Ta tõi veel välja murettekitava tendentsi, et suurte kogemustega õenduspersonal suundub ambulatoorsele tööle ja statsionaaris töötavad noored, väheste kogemustega õed. John Padgeti sõnul peaks see olema aga vastupidi, kuna haiglasse jõuavad kõige raskemad juhtumid.

Ferndene´i haigla on üldiselt oma töökorralduse ja töötingimustega väga rahul ning selle üle uhke. Soovijatele pakuti võimalust tulla 6-ks kuus nende haiglasse tööpraktikale.

Ferndene´i videotutvustus: http://www.ntw.nhs.uk/section.php?l=1&p=422

IMG 3994 IMG 3995 IMG 3997 IMG 3998

IMG 3999 IMG 4000 IMG 4001 IMG 4002

 

Liverpoolis kohtusime meie järgmise võõrustajaga Carol- Anne Murphyga, kes töötab õena ja nõustajana ning kes on ühtlasi ka lektor. Tema andis meile ülevaate Inglismaa vaimse tervise süsteemist. Inglismaal on neli vaimse tervise tasandit (Tier 1, 2, 3, 4). Lisalugemist: http://www.5boroughspartnership.nhs.uk/ ja Facebook https://www.facebook.com/5boroughsnhs/

T1 tasandi ehk nö esmatasandi moodustavad spetsialistid, kes lapsega esmalt kokku puutuvad, näiteks perearstid, kooliõed, õpetajad jne.

T2 koosseis on erinev. Meie kohtusime T2 meeskonnaga kuhu kuulusid psühholoogid, pereterapeudid, arstid. Nemad tegelevad enam ennetus- ja koolitustegevustega.  On vahelüliks nii T1 kui ka T2 vahel, viies läbi koolitusi nii perearstidele, õpetajatele, lasteaedade pedagoogidele jne. Koolituse teemad on erinevad: normaalne areng, teraapiate põhimõtted ja milliseid meetodeid kasutatakse laste abistamiseks, emotsionaalse arengu tutvustus, enesevigastamise ja suitsidaalsuse ning muude vaimse tervise probleemide teemadel. T2 meeskond rõhutas väga supervisioonide olulisust (nii grupis kui ka individuaalselt). T1 ja T2 on riigi poolt kõige vähem finantseeritud kuid oma sisu osas vajaksid enam tähelepanu.

T3 süsteem sarnaneb meie projektide raames loodud ambulatoorsete vaimse tervise kabinettide süsteemile. Meil oli võimalus külastada Holton CAMH’si. Meeskonnas on hulgaliselt eri spetsialiste: psühhiaatrid, psühholoogid, psühhoterapeudid, pereterapeudid, õed, sotsiaaltöötajad, residendid, praktikandid. Viiakse läbi nii individuaalteraapiat kui ka grupiteraapiat. Teraapiatest kasutatakse enim lahenduskeskset lühiteraapiat ja dialektilist käitumisteraapiat, kuid ka teisi Eestis juba tuntud teraapiavorme.

T4 süsteemiga kus oli 10 voodikohta ja ka ambulatoorne üksus. Meile viis osakonnas ringkäiku läbi üks patsient koos personaliliikmega. Patsientidel on võimalik oma soovil endale ise süüa teha, pesu pesta. Lisaks on ostetud sisse haiglaõppe teenus- seega kui patsient parasjagu uuringul ei viibi, siis osaleb ta õppetöös. Lisaks toimuvad paljud muud üritused, tegeletakse heategevusega (küpsetatakse kooke ja annetatakse saadud raha heategevusorganisatsioonidele) ja tähistatakse suuremaid pühasid. Lisaks toimuvad ka regulaarsed üritused pärast seda kui patsiendid on üksusest lahkunud- selle korraldamisse on kaasatud nii patsiendid kui personal. Valitakse tavaliselt mõni teema ja veedetakse toredalt aega. Lisaks toimuvad SHOUT grupid noortele kahe personali liikme juhtimisel. See tähendab, et kutsutakse kokku noored, et nad annaksid tagasisidet nii teenuse kui ka näiteks ruumide kohta. Meie saime osaleda noorte grupis kus arutati parasjagu milline võiks välja näha patsientide ooteruum (mis peaks seal olema teisiti). Lisaks sellele kasutatakse seal ka teraapia elemente, mängitakse koos eri mänge ja arutatakse muudel teemadel. Noorukite tagasiside gruppi ja üleüldse noorte kaasamist nendele suunatud teenuse kujundamisse peetakse väga oluliseks. Kohtsime ka võrdõiguslikkuse temaatikaga seotud teemade esindajaga Tara Hewitt, kes rääkis meile oma tööst mis puudutab võrdsete õiguste tagamisega vähemustele ning kes teeb selle nimel palju võrgustikutööd (kohtumised, koolitused nii personalile kui ka patsiendi lähedastele), et oleks tagatud lapse või nooruki turvalisus ja heaolu ka pärast haiglast lahkumist.

Koostaja: Aneth Tuurmaa

20160218 122637 20160218 122400

20160218 163934