Koolitaja tõi välja, et sageli aetakse autistlik laps segamini kasvatamatu lapsega, mistõttu võib diagnoosimata autistlik laps tekitada peres palju stressi, segadust ja süütundeid. Autistliku lapse arengut toetavad enim tema perekondlik taust, haridustee (sh. ka sotsiaalsetes situatsioonides osalemine), tugiisiku/isikute olemasolu ning adekvaatne teraapiate- ja meditsiinisüsteem. Igal valdkonnal on lapse arengus täita oma roll, millele igas valdkonnas töötavad inimesed peavad kindlaks jääma. Ühes kindlas valdkonnas töötav/toimetav abistaja ei saa sekkuda olulisel määral teiste valdkondade toimimisse, kaotamata teatud pädevust oma erialal. Iga valdkonna spetsialist vastutab enda tööülesannete ja kohustuste eest ning proovib enda poolt pakutavat abi täiendada. Kõik valdkonnad peaksid omavahel olema tihedas koostöös, parandades seega lapse toimetuleku võimalusi meie ühiskonnas.

Mida vajab inimene, kes soovib autistliku lapsega töötada ja teda aidata? Esmalt on oluline aitajapoolne motiveeritus, kuid samuti on olulised mõningased erialased teadmised. Eelkõige peab aitaja hoidma iseennast, sest teisi saab aidata vaid siis, kui iseenda ressursid on täidetud.

13474189 10153678010986381 1199843913 nAutistliku lapse eest hoolitsemine on sama koormav ning aeganõudev, kui hoolitsemine viie terve lapse eest.  Autistliku lapse hooldaja/vanem/aitaja peab endale aru andma, et see on eluaegne häire ning et selline laps nõuabki rohkem hoolt ja tähelepanu. Sellisel viisil on vanem enda koormusest pidevat teadlik ning ei oota pidevalt koormuse langemist. Autistliku lapse aitaja peab esmalt lapse sisemaailma põhjalikult tundma õppima ning alles siis võib alustada lapse integreerimist nn. „tavamaailma“. Lapse sisemaailma tundma õppides on oluline kaardistada lapsel esinevad probleemid/raskused. Seda on kõige parem teha vaatluse käigus. Kaardistamisprotsessi tuleb kaasata ka lapse vanemad/hooldajad, tagamaks mitmekülgse teabe olemasolu.

Autistlik laps, nagu ka terve laps, on ajas muutuv ja arenev. Autistliku lapse käitumist võivad mõjutada samad tegurid, mis tervet lastki – lapse vanus ja sugu, temperament, huvialad, perekond, toitumine. Oluline on vahet teha autismi diagnoosist tulenevatel käitumuslikel eripäradel ja lapse loomulikust arengust tulenevatel eripäradel. Kaasuvate diagnooside olemasolul tuleb arvesse võtta ka neid.

Miks on autismi levimus suurenenud? Kas paranenud diagnostikavõimalused või haiguse iseeneslik kasvanud levik? Maailmas on autismi diagnoos tõusutendentsiga, kuid Eestis on kindlasti hüppelise diagnooside tõusu põhjuseks ka paranenud kliinilised tingimused ning suurenenud teadlikkus.

Autistlikku lapsega töötades on hea kasutada nelja järgnevat pidepunkti:

1)Milles seisneb probleem/probleemid?

2)Miks on probleemid tekkinud, mis on seal taga?

3)Kuidas ja kas tegutseda, aidata?

4)Kindla tegevuskava väljatöötamine.

Koolituse sihtgrupiks oli autistliku lapsega tegelevad õpetajad, vanemad, hooldajad ja muud spetsialistid.

13451265 10153678011061381 527157137 n

Kokkuvõtte koostajad: Mirjam Pilv (õde) ja Maarja Kivirüüt (õde, pildil).