Senisest efektiivsema ja kättesaadavama lastepsühhiaatrilise abi pakkumine projekti raames loodava Lõuna- Eesti ja Ida-Virumaa laste ja noorukite vaimse tervise keskuse kaudu oli üks eesmärkidest mis sai seatud 2013 aastal kui alustati kahe suuremahulise Norra projektiga, mille eelarve Lõuna-Eesti projekti juures oli 711 764,70€ ja Ida-Virumaa projektis 652 941,18€. Projekte rahastas Norra toetuste programm „Rahvatervis“, Sotsiaalministeerium ja SA Tartu Ülikooli Kliinikum.

Positiivsest toetusotsuse järel hakati töötama ühtselt koordineerivate keskuste loomise nimel, kus pakutakse terviklikku ja pere vajadustele  vastavat teenust lapse/nooruki vaimse tervise probleemide korral. Selleks loodi Ida-Virumaa ning Lõuna-Eesti laste ja noorukite vaimse tervise keskused.

1

Projekti eesmärgi saavutamiseks planeeritud tegevused tuginesid eelkõige Euroopa ja Põhjamaade kogemustele laste/noorukite vaimse tervise valdkonnas. Abi peab olema koordineeritud, pere vajadustele vastav ja elukohale lähedal. Oluline on samaaegne töö nii lapse kui ka pere ja võrgustikuga.

Projektipartneriteks olid mõlemas projektis Põlva Haigla, Lõuna-Eesti Haigla, Valga Haigla, Narva Haigla, Ida-Viru Keskhaigla ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla. Lisaks SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond, Tartu Tervishoiu Kõrgkool ja Tartu Laste Tugikeskus. Tänu moodustatud projektivõrgustikule oli võimalik kogu planeeritu elluviimine.

Esmaseks ja suurimaks väljakutseks oli projekti raames luua vaimse tervise kabinetid partnerhaiglate juurde kus hakkavad tööle vaimse tervise õde, psühholoog, sotsiaaltöötaja ja arst-konsultant. Hea uudisena võib öelda, et tänaseks on vaimse tervise kabineti teenus ka Eesti Haigekassa loetelus ning kindlasti võib üheks tulevikuvisiooniks seada vaimse tervise kabinettide teenuste laiendamise üle Eesti.

2 1

Funktsioneeriva psühhiaatrilise ravimeeskonna eelduseks on pidev personali koolitus ja regulaarne supervisioon, et viia läbi varajast märkamist, ennetustööd ja pidevat harimis- ja teavitustööd esmatasandi tervishoiuteenuse osutajatele, lastevanematele ja kõigile teistele lastega töötavatele isikutele. Selleks sai projekti raames külastatud lastepsühhiaatria valdkonnas tegelevaid asutusi Soomes, Rootsis, Norras ja Inglismaal kui ka mujal maailmas. Samuti viidi läbi laiaulatuslikke koolitusi Eestis kuhu kutsuti rääkima valdkonna eksperte üle maailma.

4

Projektide raames oli võimalus Tartu Ülikooli Kliinikumi laste ja noorukite osakonnal, söömishäirete keskusel ja Põlva Haigla vaimse tervise kabinetil läbida ka Inglismaal väljatöötatud kvaliteedihindamise programm QNIC mil mitmed väliseksperdid nii Inglismaalt kui ka Norrast andsid suuniseid arendustegevusteks ning avaldasid tunnustust tehtud töö eest.

3 1

Kokkuvõtlikult võib öelda, et kõik projekti alguses seatud eesmärgid said täidetud ning loodud on toimiv süsteem mis oluliselt aitab kaasa laste ja noorukite ning nende perede vaimse tervise heaolu tagamisele. Projekt lõppes 31. jaanuaril 2017, mil järgneva sammuna on vajalik leida lisarahastus tegevuste laiendamiseks ja jätkamiseks.

Omalt poolt soovin tänada kogu SA Tartu Ülikooli Kliinikumi pere kes andsid oma panuse projektide elluviimiseks. Eriline tänu projektimeeskonnale – Sven Janno, Inna Lindre, Madis Parksepp, Ruth Tohvre, Kairi Nool, Malle Keis, Reet Tohvre, Helena Nopasson ja Krista Näkk. Projektimeeskonda kuulus ka lahkunud professor Veiko Vasar.

Koostaja: Aneth Tuurmaa, projektijuht