5.-7.september 2014  toimus 4. Rahvusvaheline kongress kõnehäirete varajasest märkamisest (4 th International Congress on Early Prevention in Children with Verbal Communication Disorders) Varnas, Bulgaarias. Osalejaid oli 8 riiigist: Bulgaaria, Serbia, Kreeka, Venemaa, Läti, Leedu, Eesti, Iisrael.  SA Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliiniku laste ja noorukite vaimse tervise keskusest osalesid logopeedid Katre Kandimaa ja Hele Täär (pildil), kes räägivad siin ka lähemalt kongressist: Käsitletud teemad kajastasid neuropsühholoogilisi, lingvistilisi uuringuid ja bioloogiliste faktorite osa kõnehäirete tekkes.

Käsitleti  ka teemasid, mis puudutasid  kurtide ja kuulmispuuetega laste hariduslikke ja sotsiaalseid erivajadusi. Ettekandeid esitasid julgelt vaegkuuljad Kreekast ise. Ida-Euroopas on viimastel aastatel läbi viidud palju uuringuid lapse kõne arengust varases eas ja kõnearengu häirete põhjuste väljaselgitamiseks. Bulgaarlased tõid välja riikliku vähese toetuse  kommunikatsioonipuudega lastega tegelemisel. Põhjuseks taas rahapuudus ja kommunikatsioonipuue ka riiklikul tasandil ametnike vahel. Huvitavad ettekanded olid auväärsete professorite - Shumeni ülikooli professori Radoslav Raychevi ja Iisraeli Haifa Ülikooli professori Grigori Brekhmani  poolt. Prof Grigori Brekhami emotsionaalne ettekanne prenataalse perioodi mõjust lapse kommunikatsiooni arengule tekitas elava diskussiooni ja arutelu. Emotsionaalne kommunikatsioon ema ja lapse vahel algab juba eostumise hetkest. Professor tõi Iisraelis ja Venemaal tehtud uuringute tulemustest lähtudes välja, et sünnieelne stress soodustab psühholoogiliste ja psühhosomaatiliste häirete teket (autism, ADHD, depressioon, kõne- ja keelehäired). Uuringud erinevates maades on näidanud, et artikulatsiooniprobleemide varajane märkamine ja nendega tegelemine on vajalik selleks, et takistada teiseste kõneprobleemide, nagu lugemis- ja kirjutamishäirete tekkimist (uuring „Articulation skills of children age 7-10“,  läbi viidud Institute for Experimental Phonetics and Speech pathology, Belgrad). Väga huvitav ja meie jaoks informatiivne ja õpetlik oli St Peterburi  prof.A.Kornevi ettekanne „Articulation disorders in russian-speaking children: neuropsychological approach“. Professor tõi selgelt välja vene keelele omaste häälikute formeerumise etapid ja võimalikud kõrvalekalded. Puutume venekeelsete laste artikulatsiooniprobleemidega kokku igapäevaselt, kuid senini puudus täpne arusaam vene keele häälikute omandamise seaduspärasustest ja artikulatsiooniprobleemide olemusest. Huvitav ettekanne oli ka teemal „Telemeditsiin ja logopeedia“. Bulgaarlastel on pilootprojekt, kus telemeditsiinis saab ka logopeedilist abi. Eelduseks on siiski läbitud uuringud, logopeed nõustab hiljem vanemaid ja annab uusi harjutusi virtuaalsel teel. Järgmisel aastal toimub Kongress Serbias. 8.september – Varna Logopeedia Keskuse külastus. Keskus teenindab Varna piirkonna 3-19 aastaseid kõneprobleemidega lapsi. Töö toimub nii keskuses kohapeal, kui ka koolides (sarnaselt meie Rajaleidja keskustega). Keskuses on 28 kabinetti, töötab 30 logopeedi. Kool algab 15. septembril, siis hakatakse koolides ka lapsi uurima ja õppetöö algab 1. oktoobrist. Töötavad väikestes gruppides: artikulatsiooniprobleemidega 2-4 last grupis, lugemis- ja kirjutamishäiretega 3-4 last ja kogelusega 3-5 last. Vajadusel viiakse liitpuuetega lastele läbi individuaaltunnid. Poliitika on samuti nagu meil, et püütakse kõikide erinevate puuetega lapsed integreerida tavakooli. Erivajadustega laste jaoks on koolides eripedagoogid ja abiõpetajad (kellel ei pruugi olla eripedagoogilist haridust). Uurimismeetodina kasutatakse koolilastel etteütlusi, väikelastel uuritakse artikulatsiooni ja kõneloomet. Erilisi, standardiseeritud teste ei ole. Palk väike, nooremõpetaja palk on 250€. Rahastus on haridussüsteemist, mida toetab kohalik omavalitsus. Logopeedi õpe kestab 5 aastat, alguses on ühine eripedagoogidega, spetsialiseerumine toimub viimasel kahel aastal. Haiglates töötab logopeedidena palju arste, kes teise erialana on lõpetanud logopeedia (näiteks neuroloogia osakondades). Varna Psühhiaatriakliiniku lasteosakonnas logopeedi ei ole. Vajadusel ostetakse teenus sisse Logopeedia Keskuselt või  viib uuringu läbi neuroloogia osakonna logopeed. Vaimset alaarengut ambulatoorselt ei diagnoosita, muidu on aluseks RHK-10. 9.-10.september – Sihtasutus KARIN DOM külastus ja metoodikate ning koolituste tutvustus. Karin Dom on rehabilitatsiooni ja sotsiaalse intergratsiooni keskus erivajadustega lastele ja nende vanematele. Karin Dom on loodud 1994 aastal Mr Ivan Stanchoffi, esimese Bulgaaria suursaadiku UK-s poolt. Tema perekond jättis oma maja sihtasutusele Karin Dom. Karin Dom tähendab „Karini kodu“, mis on loodud Karini mälestuseks, kes oli suursaadiku nõbu, sündis PCI-ga. Praegu töötab Karin Dom koolitus ja treeningkeskusena nii erivajadusega lastele, nende vanematele, kui spetsialistele üle terve Bulgaaria. Koolitusi korraldatakse ka välismaalastele. Kogu personal on koolitatud ühtselt Euroopa koolitajate poolt. Karin Domis töötavad: füsioterapeudid, logopeedid, eripedagoogid, psühholoogid, sotsiaaltöötajad, pediaater, muusikaterapeudid, abiõpetajad. Töötatakse õpilastega, kellel on füüsilised, vaimsed ja liitpuuded (autism, ADHD, hüperaktiivsus, käitumisprobleemid). Lapsed on keskuses vanuses 3-7 aastat, erandlikel, raskematel juhtudel ka vanemas eas. Aastas käib läbi 360 last, nendest 40 eest maksab riik, ülejäänud raha tuleb projektidest ja fondidest. Päevas on keskuses 30-40 last, tööaeg on 8.30 – 12.30. Selle aja jooksul saavad lapsed kerge hommikusöögi kell 10 (banaan, õun vms.). Õhtupoolsel ajal tegelevad spetsialistid individuaalprogrammide väljatöötamisega. Töötab ka kodukülastuse meeskond. Lastega koos võivad olla keskuses ka vanemad, kes laste tundide ajal saavad omavahel kogemusi jagada. Igapäevaselt tehakse tööd ka vanematega, st vanemad saavad nõuandeid koduseks toimetulekuks ja arendavaid harjutusi kodus tegemiseks. Teisel päeval andis koolitusjuht Zvezdelina Atanasova ülevaate kasutatavatest meetoditest ja testidest, samuti 2014-2015 a. planeeritud rahvusvahelistest koolitustest. Grupiteraapias kasutatakse Montessoori grupiteraapiat. Tutvusime põhjalikumalt PECS (Picture Exchange Communication System) kommunikatsioonimeetodiga kõnetute autismi sündroomiga lastele. Testi koolituse on Karin Dom logopeedidi saanud Inglismaal, test on keskuses kohandatud bulgaaria-keelseks. PECS test loodi 1985 aastal Inglismaal, kui sekkumiste pakett autistlikele ja arenguhäiretega lastele. PECS on saanud ülemaailmse tunnustuse, sest on kergesti kasutatav ja ei nõua kalleid materjale. Laste uurimiseks kasutatakse AEPS testi (mis on võrreldav PEP-R testiga).  Kasutatakse ka TEACCH – metoodikat, sensoorse integratsiooni metoodikat. Füsioteraapias on kasutusel Bobath-i metoodika ja ainulaadsena Bulgaarias on Karin Domis olemas Rebound therapy batuut.

Projekti „Lõuna-Eesti laste  ja noorukite Vaimse Tervise Keskuse loomine“ rahastab Norra toetuste programm „Rahvatervis“, Sotsiaalministeerium ja SA Tartu Ülikooli Kliinikum.