06.10.14 - 16.10.14 tutvusid SA Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliiniku laste ja noorukite vaimse tervise keskuse õed (Marge Sägi ja Kaili Uppin) Soomes noorukitepsühhiaatria statsionaarsete osakondade tööga Ohkola haiglas ja ambulatoorse meeskonna tööga erinevates valdades (Mäntsälä, Hyvinkää, Järvenpää, Nurmijärvi, Tuusula) ning jagavad siin oma kogemusi:   Ambulatoorne töö Valdade keskustes (ambulatoorsed polikliinikud) toimuvad meeskondlikud töökoosolekud, kus arutatakse patsientide juhtumeid, töökorralduslikke küsimusi ning kus paralleelselt toimub meeskonnaliikmete superviseerimine. Mäntsälä madala künnise meeskondlikul (õde, sotsiaaltöötaja ja perenõustaja)  juhtumite arutelul rõhutas dr. Krista Papp nooruki seisundi hindamisel selle dünaamikas jälgimise olulisust.

Samuti probleemi kaardistamisel tähelepanu pööramise vajadust kogu lapseea arengule. Lisaks tegeles patsientide juhtumitega ambulatoorselt meeskond, kelle ülesandeks on teha väljasõite kodudesse (ka noorte kodud), kohalikesse ambulatoorsetesse keskustesse. Liikuva töörühma koosolekutel arutati juhtumeid samuti meeskondlikult (psühhiaater, õed, sotsiaaltöötajad, psühholoogid, koolitöötajad). Aruteludele kaasati patsient, vanemad. Ambulatoorse tööga seonduvalt viiakse Hyvinkää haiglas vajadusel läbi konsultatsioone somaatiliste probleemidega (n. erinevad traumad, kaasasündinud haigused, diabeet) lastele (kord nädalas psühhiaatri ja kolm korda kuus õe poolt). Lapse jaoks on turvalisem alustada kohtumisi somaatilises kliinikus. Järvenpää polikliinikus toimuvad meeskondlikud koosolekud, kus lepitakse kokku esmakohtumised patsientidega, samuti töörühmade supervisoonid juhtumite aruteluks. Samas päevarehabilitatsiooni osakonnas toimuvad erinevad rühmatööd/grupikohtumised patsientidega, mida viivad läbi õed, terapeudid, psühholoogid. Rühmade suunitlus: Sotsiaalsete oskuste rühm pakub teadmisi vastastikuse suhtlemise oskustest ning võimaluse harjutada neid oskusi praktikas nii üksinda kui ka rühmas. Rühma eesmärgiks on abistada noorukit oma kommete/viiside heakskiitmisel erinevates sotsiaalsetes situatsioonides/olukordades tegutsemisel; samuti aidata tal hinnata oma suhtlemisoskuse tugevusi kui ka arendamist vajavaid kohti. Tüdrukute rühm on suunatud tegevusteraapiale. Rõhk on tüdrukuid huvitavatel teemadel ja tegevustel (n. enese eest hoolitsemine). Lisaks jagatakse informatsiooni omavahelist suhtlemist mõjutavate tegurite kohta ning võimalik on praktiseerida oskusi nii individuaalselt (saada nii meeldivaid kogemusi rühmas tegutsemisest kui ka võrdluskogemusi; julgust uute asjade kogemiseks; võimalus arendada suhtlemisoskust) kui ka rühmas. Koos tegutsemist õpetatakse meeldivate tegevuste abil. Rühmaga koos korraldatakse matku, mille eesmärgiks on harjutada avalike vahenditega liikumist ning uute meeldivate paikade külastamine. Poiste rühm on eelkõige suunatud gümnaasiumi poistele. Eesmärk on harjutada rühmas tegutsemise oskusi (oma mõtete ja ideede väljendamine; teiste märkamine; täpsusest kinnipidamine) ja pakkuda noorele positiivset kogemust eakaaslaste seltskonnas olemisest ja rühmas osalemisest. Loova eneseväljenduse rühma eesmärgiks on saada kindlust enesetundele ja eneseväljendusoskusele, kasutades selleks loovaid meetodeid. Võimalus on piltliku väljenduse, draama, liikumise või kirjutamise abil tutvuda iseendaga ja jagada kogemusi rühmas. Rühma eelduseks ei ole ilmtingimata harrastuse olemasolu; huvist ja koostööst piisab. Rühma tegevused sisaldavad ka matku. Hommikurühmas on teretulnud kõik põhikooli lõpetanud 16-18-aastased noored, kes ühel või teisel põhjusel ei ole jätkanud õppimist või kogevad ebakindlust tuleviku suhtes. Eesmärgiks on üleval hoida ja tugevdada noore toimetulekut eluga, päevarütmi ning aidata noort ise leidma oma tugevusi ja suunda elus. Lisaks vestlustele kasutatakse rühmas loovaid ja tegevuslikke meetodeid ning korraldatakse matku. Rühmakogunemiste plaanimise ja sisu osas võivad noored ise kaasa aidata. Multidimensionaalne pereteraapia (MDFT) on sümbioos teraapia ja erinevate töövõtete vahel. Teraapia on aktiivne, süsteemne, intensiivne protsess. Interventsioon vanemate suunas; oluline on süsteemne muutuse tekitamine: ebafunktsionaalsete käitumismudelite muutmine pereliikmete vahel. Eesmärk on kaitsta noorukit sattumast asenduskodusse; integreerida tagasi ühiskonda. Vajalik on vanemate poolne motiveeritus (peab muutuma pere käitumismuster, ebafunktsionaalsed suhtlemismeetodid). Vanematele tuleb selgitada, et nemad on „ravi“, mis noort aitab. Noorukile koostatakse raviplaan, kuhu peaks jõudma ning tehakse kokkulepped vanematega: ei tülitseta, pole vägivaldseid ilminguid. Terapeut teeb eraldi oma plaani igaks kohtumiseks. Sessioonid toimuvad kaks või kolm korda nädalas, toimumiskohad on erinevad: kodu, polikliinik, auto, kool. Osalusse on kaasatud klient, vanemad (koos või ka eraldi), kooli töötajad, politsei. Esimesed 6-8 nädalat toimub tutvumine, faktide/ andmete kogumine, motiveerimine. Vajalik pere kaardistamine (olukord, jõuvarud, ressursid, puudused). 6-8 nädala pärast toimub ametlik koosolek, kus võetakse kokku, mida peaks parandama – teraapia eesmärk. Teine etapp on intensiivsem, muutuse tekitamine kommunikatsioonis, käitumismustrites. Esimene sessioon toimub koos kolleegiga, kes on varasemalt perega töötanud. Sessioonid toimuvad struktureeritult, planeeritult. Sessioonis käsitletakse ja lepitakse kokku ka n. käitumuslik eksperiment, mille tulemusest teavitatakse terapeuti telefoni teel. “Akuutne“ patsient (psühhootiline, suitsidaalne) teraapiasse ei sobi. Teraapia kestus on kokku pool aastat. Dialektiline käitumisteraapia (DKT) põhineb käitumisteraapial ning on suunatud tundeeluhäiretega (kontroll oma tunnete üle; oskus neid reguleerida; ärevusega toimetulek; ennastkahjustava ning agressiivse käitumise ennetamine, sellega toimetulek) patsientide abistamiseks.  Teraapiavormina on kohandatud nii ambulatoorses kui ka statsionaarses ravis. Statsionaarse rühma kohtumised toimuvad järjestikku kaheksa nädalat, sealhulgas kuusteist rühmakohtumist. Rühmas keskendutakse oskuste õpetamisele ehk siis erinevatele harjutustele, mis abistavad patsiente teadlikkuse tõstmisel oma tunnetest, tunnete reguleerimisel. Rühmaliikmed harjutavad õpetatud oskusi igapäevaselt ja peavad ka oskuste praktiseerimise päevikut, oluline on noore valmisolek ehk siis motiveeritus tööks iseendaga.  Vajadusel võib nõu küsida oma õelt või teistelt rühma läbi viivatelt liikmetelt; raskuste ilmnemisel helistamise võimalus, kui õpetatud oskused on proovitud ning nendest pole abi olnud. Statsionaarne töö osakondades Ohkola Haigla Ohkola haiglas külastasime kolme osakonda. Raskete häiretega noorukite osakonnas on kokku kuus voodikohta. Meeskonna moodustavad psühhiaater, vanemarst (kliinilise tööga ei tegele), 21 õde, tegelusterapeut, noorsootöötaja, psühholoog. Igal patsiendil on individuaalne õde, kes tegeleb temaga (õed vahetuvad 1 h järel). Vajalik on saatekiri, teave eelnevatest uuringutest. Olulisemad on käitumisprobleemid, erinevate narkootiliste ainete tarvitamine, isiksusehäired. Üks kord nädalas toimub ühine raviplaani arutelu. Üks kord  päevas kantakse ette päevaraport. Oluline roll osakonnas on tegelusterapeudil, kes tegeleb nooruki sotsiaalse toimetuleku arendamise ja hindamisega (toimetulek argielus), samuti tegevusvõime hindamisega ning tema motiveerimisega. Näiteks muumivideo kasutamine noorematele lastele sotsiaalsete oskuste arendamiseks. http://www.mll.fi/kasvattajille/tapakasvatus/ Noorsootöötaja ülesandeks on patsientidele meelelahutuse planeerimine osakonnas viibimise perioodil. Osakonna koosoleku ruumis on tabel, kus on kirjas kogu vajalik informatsioon patsiendi kohta (ravirežiim, uuringud, keelud, õues käimine, vastutava õe nimi/nimed jms). Osakonnas on üks eristusruum, kus on fikseerimisvoodi, seinakell, kaamera. Kõrvalruumis WC, dušš. Õde viibib kogu fikseerimise aja patsiendi juures (kõige pikem fikseerimise aeg on olnud 15 minutit). Rahunemisruumis saab patsient viibida omaette ning tegeleda endale meelepärase tegevusega (võimalus kasutada legosid, lugeda koomikseid). Patsientide tubades puuduvad kaamerad. Enamasti on tegemist üksiktubadega. Toad võivad olla korrastamata, mis peegeldab nooruki „sisemaailma“. Patsiendi seisundi hindamisel on kasutusel erinevad testid/küsimustikud: BDI; AUDIT (ainete kuritarvitamise skaala), CBCL (käitumise hindamine); YPI (psühhopaatiliste omaduste uuring?), MDQ (meeleoluhäirete küsimustik); SSI (ennastkahjustava käitumise hindamine); EUROADAD (kiddi-sadsi taoline; narkoprobleemide kaardistamine); SCID-II (isiksushäirete diagnostika); C-GAS (toimetuleku skaala); SAVRY abil hinnatakse erinevaid tegureid, mis võivad põhjustada vägivalda; CONNERS (ADHD hindamine); ASSQ (autistlike avalduste hindamine); PCL (psühhopaatiliste joonte tuvastamine), SIPS (struktureeritud intervjuu, mida vajadusel teostatakse prodromaal sümptomaatika väljaselgitamiseks). Vajadusel teostatakse kromosoomi, kortisooli uuringuid. Noorukite psühhiaatria osakonnas on 12 voodikohta. Osakonnas töötab 23 õde, 2 sotsiaaltöötajat, arst, psühholoog, toitumisterapeut, tegelusterapeut. Igal õel on osakonnas 2-3 patsienti, kellega tegeleb individuaalselt (vestleb, suunab toimingutele). Eelnevalt on  patsiendiga aktiivselt tegeletud ambulatoorselt. Nädala alguses koostatakse patsiendile nädalaplaan, kus osalevad ka õpetajad. Toimuvad ka grupitööd. Õde sööb koos söömishäiretega patsientidega. Noorukid osalevad õppetöös, mis lõpeb kell 14.00. Nädalalõpuks lähevad patsiendid enamasti koju. Kohanemispalatit kasutatakse, kui patsient saabub osakonda öösel. Lisaks on veel osakonnas eristus- ja rahunemispalat. Noorukite intensiivravi osakonnas on üheksa kohta. Töö patsientidega algab hommikul kell 8.30 ning osakond suletakse kell 18.00. Osakonnas arsti ei ole, päeval on tööl kuus õde, lisaks tegevusterapeut. Peale lõunat on lapsed kaks tundi koolis. Ravi kestus on tavaliselt kaks nädalat, vajadusel pikendatakse statsionaaris viibimist veel kahe nädala võrra. Peale seda jätkub ravi vajadusel ambulatoorselt (polikliinikus, patsiendi kohtumised madala künnise meeskonnaga). Osakonnas on rahunemisruum, kus noor saab olla omaette. Peretoas on vanematel võimalik kohtuda lapsega. Vaikses toas võib ärevuse leevendamiseks kasutada rahunemise tekki. Lisaks kaks puhketuba, kus saab tegeleda meelepäraste tegevustega. Osakonnas toimuvad igapäevaselt rühmateraapiad, milles osalemine on kohustuslik ning millel on teraapiline eesmärk. Tutvumisrühm - Intensiivse päevarehabilitatsiooniosakonna noored veedavad koos intensiivselt aega ja eakaaslaste tugi võibki parimal juhul olla üheks tähtsamaks rehabilitatsiooni teguriks sel perioodil. Seepärast on mõistlik/arukas panustada rühmade tekkeks kohe rehabilitatsiooni perioodi alguses. Tekkinud rühmas saavad noored tutvuda üksteisega vestluse ja erinevate harjutuste abil. Eesmärgiks on luua turvaline, usaldusväärne õhkkond, mille abil iga noor julgeks ka tulevikus osaleda rühma vestlustes ja tegevustes. Toimetulek ärevusega-  Noortel on erinevaid häireid, kuid suuri raskusi arvatakse olevat raskete tunnete - nagu ärevus – talumisel. Rühma mõte on pakkuda võtteid/vahendeid sellega toimetulekuks ja samal ajal motiveerida noort tööle oma psüühikaga. Rühmas jagatakse teavet ärevuse üldistest ilmingutest, vesteldakse noorte eesmärkidest üritada toime tulla ärevusega ning harjutatakse praktikas uusi ärevuse kontrollimise viise. Rühmas käsitletakse kognitiivsel lähenemisviisil põhinevaid harjutusi. Rühmas alustatud tööd võidakse jätkata osakonnas viibimise perioodil individuaalvestlustes ja hiljem koos polikliiniku töötajaga. Rühm vanematele- Noortele tutvustatakse rühmas ja individuaalvestlustes võtteid, mille abil nad võiksid keeruliste tunnetega (nagu ärevus) paremini toime tulla. Et uued oskused rakenduksid tõhusamalt ja oleksid kasutusel ka kodustes oludes, jagatakse vanematele samu teadmisis ärevusest ja toimetulekuviisidest sellega. Eesmärk on julgustada vanemaid toetama noori oskuste praktiseerimisel. Samal ajal võivad nad saada toetust teiste noorte vanematelt. Füsioteraapia -Noorte psüühikahäire sümptomid väljenduvad sageli ka kehaliselt, muuhulgas erinevate füüsiliste tundmustena, virgeseisundi vaheldumisena ja/või tegevushäiretena. Keha võib noorele tunduda võõrana, ebameeldivana või nõmedana. Füsioteraapias pakutakse võimalust töötada oma kehaga osana oma rehabilitatsiooniprotsessist. Psühhofüüsilise füsioteraapia abil võib noor õppida teadvustama ja hindama oma keha ja selle reaktsioone, võib saada turvalisema ja kindlama kontakti iseendaga ja oma viisi olla. Lisaks õpitakse lõdvestumist, tasakaalustamist ja ärevuse kontrolli. Füsioteraapia viiakse läbi nii individuaalteraapia kui ka rühmatööna. Kunstiteraapiarühm -Selles ühinevad lahenduskeskne lähenemisviis ja kunstiline väljendus. Lahenduskesksus keskendub toimivate lahenduste leidmisele nende asjade osas, mida noor on kogenud keerulisena, väljakutsena. Oluline on, milliseid tähendusi noor ise töödele annab. Rühmas on võimalus erinevaid piltliku väljenduse vorme ja ja loovaid meetodeid abiks võttes ennast väljendada ja õppida ennast paremini tundma. Eesmärgiks on aidata ja toetada noort leidma ja tunnistama oma tugevusi, jõuvarusid, elus olulisi/tähtsaid asju; soove ning unistusi. Intensiivravis tegutseb see täiendava rühmana. Tegevusteraapiarühm -On rehabilitatsiooni osa, mis põhineb tegevuse kasutamisel teraapia eesmärgil ning terapeudi ja kliendi vahelisel koostööl ja vastastikusel mõjul. Tegevusteraapias arendatakse neid võimeid/oskusi, mida inimene kasutab argielus. Tegevusteraapia vahenditeks kliendi tegevusvõimaluste parandamisel võivad olla näiteks psühhosotsiaalsete oskuste või argielu toimetustega toimetuleku harjutamine. Tegevusteraapia rühma eesmärgiks on edendada enda eest hoolitsemist ja ajaga toimetuleku oskusi. Rühmas kasutatakse loovaid ja tegevuslikke meetodeid. Argieluoskused -Rühm on suunatud pikemat rehabilitatsiooni vajavatele päevaosakonna noortele. Eesmärgiks on edendada noore tegevusvõimalusi, õpetades eakohaseid oskusi ja sel viisil arendada noort tasakaalukalt elama. Rühmakogunemiste teemad on: enda eest hoolitsemine, koduse elu ja riiete eest hoolitsemisega seotud tegevused, asjaajamine, meeldivad tegevused, vaba aja veetmine ning puhkuse ja aktiivse tegevuse suhe oma igapäevaelus. Rühmas harjutatakse igapäevaoskusi erinevate tegevuslike meetodite ning argipäeva tegevuste abil. Seeo täiendav rühm. Teadmised söömishäiretest-vanemate rühm -Osalejateks päevaosakonna söömishäiretega noorte vanemad. Rühma eesmärgiks on täiendada vanemate arusaamist söömishäiretest, vähendada nende süütundeid seoses haigusega, pakkuda võimalust rühmas osalemiseks ja saada tuge (võrdlusmoment), toetada vanemate suutlikkust toimetulekut noore raviga. Söömishäirete rühm- Söömishäiretega noorte söömiskäitumist iseloomustab kõhnumine, kaootiline söömiskäitumine või ülemäärane liikumine. Noortele ja nende vanematele pakutakse toitumisel põhinevaid teadmisi. Projekti „Lõuna-Eesti laste  ja noorukite Vaimse Tervise Keskuse loomine“ rahastab Norra toetuste programm „Rahvatervis“, Sotsiaalministeerium ja SA Tartu Ülikooli Kliinikum.