06.10.14 - 16.10.14 tutvusid SA Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliiniku laste ja noorukite vaimse tervise keskuse õed (Marge Sägi ja Kaili Uppin) Soomes noorukitepsühhiaatria statsionaarsete osakondade tööga Ohkola haiglas ja ambulatoorse meeskonna tööga erinevates valdades (Mäntsälä, Hyvinkää, Järvenpää, Nurmijärvi, Tuusula) ning jagavad siin oma kogemusi:   Ambulatoorne töö Valdade keskustes (ambulatoorsed polikliinikud) toimuvad meeskondlikud töökoosolekud, kus arutatakse patsientide juhtumeid, töökorralduslikke küsimusi ning kus paralleelselt toimub meeskonnaliikmete superviseerimine. Mäntsälä madala künnise meeskondlikul (õde, sotsiaaltöötaja ja perenõustaja)  juhtumite arutelul rõhutas dr. Krista Papp nooruki seisundi hindamisel selle dünaamikas jälgimise olulisust.

25. septembril avati Valga Haiglas laste ja noorte vaimse tervise kabinet, kus hakkavad tööle vaimse tervise õde Tiina Tuhkanen, sotsiaaltöötaja Eda Lepik, psühholoog Kristi Soogenbits ja psühhiaater Evi Borissenko. Meeskonnale pakub igakülgset supervisiooni SA Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliiniku lasteosakonna personal.

louna logo2. septembril 2014 avati Lõuna-Eesti Haiglas laste ja noorte vaimse tervise kabinet, kus hakkavad tööle tööle vaimse tervise õde Tuuli Kinsiveer, psühholoog Mariana Saksniit ja sotsiaaltöötaja Kristi Kenk. Meeskonnale hakkab igakülgset supervisiooni pakkuma SA Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliiniku lasteosakonna personal.

Piirkondliku meeskonna spetsialistid oskavad hinnata, kas lapse/nooruki probleem kuulub meditsiini valdkonda või on tegemist hoopis hariduse, lastekaitse, sotsiaaltöö või õiguskaitse valdkonda kuuluva probleemiga. Kui spetsialistide hinnangul on tegemist lapse vaimse tervise probleemiga, mille lahendamine vajab meditsiinilist sekkumist, siis saavad spetsialistid otsustada sedagi, kui kiiresti ja kuidas abi korraldada. Vaimse tervise keskuse spetsialistide abile saab toetuda ka siis, kui abivajaja on vaimse tervise probleemide tõttu viibinud uuringutel või ravil haiglas ning vajab edasist jälgimist, ravi ja/või psühhoteraapiat. Selline abi korraldus aitab ära hoida ära tervisliku seisundi halvenemist ning toetab laste ja noorte aga ka perede toimetulekut. Piirkondlike meeskondade töölehakkamisega loodetakse parendada lastepsühhiaatrilise abi kättesaadavust ja järjepidevust.

9. septembril avati Põlva Haiglas laste ja noorte vaimse tervise kabinet, kus hakkavas tööle vaimse tervise õed Ene Mattus ja Eda Mudalomp, psühholoogid Aija Kala, Teele Reiljan ja Liis Sipsaka ning sotsiaaltöötajad Pilleriin Aalde ning Aivi Rebane. Meeskonnale pakub igakülgset supervisiooni SA Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliiniku lasteosakonna personal.

Kaasaegsele meditsiiniabile on ootused, et abi oleks hästi kättesaadav ja elukohale võimalikult lähedal, seda eriti juhul, kui abi vajajaks on lapsed. USA ja Euroopa uuringute järgi on elukohale lähedal asuva koordineeritud abi korraldamine põhiliseks strateegiaks laste vaimse tervise teenuse arendamisel ja parendamisel. Lapse ja tema pere vajadustest  lähtuva abi pakkumine elukohajärgselt, hea võrgustikutöö, esmatasandi töötajate koolitamine ja superviseerimine aitab kaasa laste vaimse tervise probleemide varajasele märkamisele ning muudab abi kättesaadavamaks. Vajadus lastepsühhiaatrilise abi järele on aasta-aastalt kasvanud, kuna ühiskonnas toimuvad kiired muutused mõjutavad laste vaimset tervist. SA TÜ Kliinikum psühhiaatriakliiniku lasteosakonna tööaruande põhjal toimus 1995.a 1173 ambulatoorset vastuvõttu aastas, kuid 2012.a oli ambulatoorsete vastuvõttude arv aastas juba 6384.