Kliinikumi Leht

Tartu Ülikooli Kliinikumi naistekliiniku ajalugu ulatub 220 aasta taha. Kui praegu töötab kliiniku viies osakonnas kokku enam kui 200 töötajat, kes viivad aastas läbi ligi 100 000 erinevat raviprotseduuri, siis kliiniku esimesel tegutsemise aastal oli patsiente kokku 5, kellest sünnitajaid 3. Kliinikumi naistekliiniku günekoloogia osakonnas viiakse läbi erinevaid operatsioone günekoloogiliste probleemide ravimiseks ning sealjuures on kliinik olnud mitmete ravimeetodite juurutaja Eestis. Kliinikumi Leht uuris vanemarst-õppejõududelt dr Ülle Kadastikult ja dr Pille Soplepmannilt, kuidas kirurgiline günekoloogia on ajas muutunud.

Naiste vaagnapõhja elundite probleeme on kirjeldatud juba väga ammu, enne meie ajaarvamist. „See probleem ei ole kadunud ning prognoosime erinevate allavaje variatsioonide kasvu ajas. Rohkem kui pooltel üle 50aastastest naistest esineb mingil määral vaagnaelundite prolapsi ehk allavajet. 80. eluaastaks on üks kümnest naisest pidanud läbi tegema allavaje tõttu ka operatsiooni. Täna on kõige suurem vanuserühm vaagnapõhja elundite kirurgias 60–69 eluaastat. Eurostati prognoosi järgi suureneb 2030. aastaks 65 ja vanemate inimeste arv 140% võrra, mistõttu jääb vaagnapõhja elundite allavaje naisi mõjutama tulevikus aina enam,“ selgitas dr Pille Soplepmann.