Sünnitusosakond

Päevastatsionaari tulles palume anda üleriided kliiniku riidehoidu, mis asub I korrusel fuajees Puusepa tänava peaukse juures.

Palume varuda aega ja kannatust, ämmaemand tegeleb Teiega kohe, kui osakonna töö seda võimaldab, aega läheb ka analüüside vastustega.

Kontakt:
731 7933 valveämmaemand (09:00 – 14:00)

Mida kaasa võtta?

• rasedakaart
• isikut tõendav dokument
• vahetusjalatsid: sussid
  
  Sünnituseelse päevastatsionaari toimingud:

• loote väline pööre tuharseisu korral
• naiste- ja sisearsti konsultatsioonid
• sünnitusplaani koostamine
• raseda seisundit täpsustavaid uuringuid ja ravi, mis ei vaja pidevat haiglaravi
• suhkru tolerantsustest (GTT)

Päevaravis toimuvat uuringut / protseduuri saab oodata päevaravi ruumis.

Kohapeal tuleb viibida kuni 6 tundi.

Toimingud vastsündinuga sünnitustoas

Nabaväädi sulgemine. Pärast lapse sündi kontrollitakse nabaväädi pulseerimist ja selle lõppemisel suletakse nabaväät ning lõigatakse läbi. Nabaväädile asetatakse veritsemise takistamiseks spetsiaalne klamber või kumm 1,5-4cm kaugusele nabarõngast. Naba kuju ei sõltu nabaväädi klemmimisest ega lõikamisest.

Apgar ehk sünnihinne. Pärast sündi hinnatakse vastsündinu seisundit
1. ja 5. eluminutil. Apgari skaala raames hinnatakse järgnevaid näitajaid: südametegevus, hingamine, nahavärvus, lihastoonus, reaktsioon välisärritusele. Igat näitajat hinnatakse 0–2 palli skaalal. Vastsündinud, kelle seisund on hea (sünnihinne 7–10 palli) vajavad üldjuhul tavapärast sünnitusjärgset hooldust. Vastsündinud Apgari hindega 5 – 6 vajavad enam tähelepanu ja vahel ka abistamist. Apgariga 4 ja vähem sündinud lapsed vajavad abistamist hingamisel ning jälgimist ravipalatis.

Nahk-nahaga kontakt ja esmane imetamine.

Sünnitusjärgne kohene nahk-nahaga kontakt on väga vajalik vastsündinu jahtumise vältimiseks ning soodustab esmast imetamist ja turvalist kohanemist keskkonnaga. Jahtumise vähendamiseks pannakse lapsele pähe müts ning kaetakse eelsoojendatud rätikuga. Kohanemist soodustab ka hämaram valgustus. Nahk-naha kontakt soodustab ka emaka kokkutõmbumist, mis kiirendab platsenta irdumist ning vähendab sünnitusjärgse verejooksu riski. Esmast imetamist toetab ämmaemand, kes vanemaid vajadusel juhendab.

Vastsündinu esmane läbivaatus. Lapse ja ema kohanemist jälgitakse sünnitustoas esimese paari tunni jooksul. Esmalt hindab lapse terviseseisundit ämmaemand, kes vajadusel kutsub lastearsti. Lastearsti läbivaatus ja vastsündinu seisundi hindamine toimub tavapäraselt esimese 24 tunni jooksul. Esmase läbivaatuse käigus mõõdetakse vastsündinu kaal, pikkus, pea ja rinna ümbermõõt. lapse üsasisese arengu ja edaspidise kasvamise hindamiseks.

Mõõtmine, kaalumine, registreerimine. Lapse üsasisese arengu ja edaspidise kasvamise hindamiseks mõõdetakse vastsündinu kaal, pikkus, pea ja rinna ümbermõõt. Ajaline vastsündinu kaalub keskmiselt 3200-3800 grammi, tema pikkus on 46-54cm, mis mõõdetakse pealaest kuni väljasirutatud jala kannani. Peaümbermõõt on enamasti 34-36cm. Mõõdulint kulgeb kulmude kohalt ja kuklalt kõige väljaulatuvama koha pealt. Pea mõõdetakse üle enne kojuminekut, sest selle kuju kohaneb sünnituse käigus sünnitusteede järgi ja mõne päeva pärast võib selle kuju muutuda. Rinnaümbermõõt mõõdetakse rinnanibude kõrguselt ja on enamasti kas pea ümbermõõduga võrdne või 2-3cm väiksem.

K-vitamiini manustamine. Pärast sündi on vajalik manustada K-vitamiini lapse vere hüübimishäirete ennetamiseks. Kõige lihtsaim ja usaldusväärseim võimalus K-vitamiini puuduse profülaktikaks on ühekordne süst pärast lapse sündi. Süst tehakse ema nõusolekul vastsündinule reielihasesse. See tagab kaitse K-vitamiini defitsiidi tekkimise eest mitmeks kuuks. Umbes 1990. aastatest on Eestis kasutatud K-vitamiini manustamist vastsündinutele lihasesisese süstina. K-vitamiini on võimalik manustada ka suukaudselt. Sellisel juhul on vajalik igakuine K-vitamiini manustamine, et tagada K-vitamiini puudulikkuse tekkimise eest piisav kaitse, kuna suukaudselt manustatuna ei pruugi K-vitamiin imenduda täielikult ja tema toime on lühiaegne.

Identifitseerimine. Turvalisuse huvides kinnitatakse ema ja lapse randmele käepaelad.

Toimingud vastsündinuga sünnijärgses osakonnas

Vastsündinu kohanemise jälgimine. Haigusseisundid võivad avalduda juba esimesel elupäeval. Lastearsti läbivaatus ja vastsündinu seisundi hindamine toimub tavapäraselt esimese 24 tunni jooksul. Hinnatakse südame tööd ja vereringe seisundit, hingamist, seedeelundite seisundit, kõhu piirkonna elundite suurust ja asendit, rooja eritumist, urineerimist. Jälgitakse vastsündinu käitumist, kontrollitakse lihastoonust, reflekse ja puusaliigeste ja välissuguelundite arengut. Lisaks toimub iga päev tavaläbivaatus ka ämmaemanda poolt, mille käigus hinnatakse temperatuuri, aktiivsuse ja naha muutuseid, kontrollitakse nabaväädi könti ja selle ümbrust põletiku suhtes.

Igapäevane kaalu kontroll. Läbivaatuse käigus kaalutakse kõiki vastsündinuid toitumise (kas rinnapiima on jätkunud) ning seede- ja erituselundite töö hindamiseks paljalt. Nende kehakaal võib esimesel 3.-5. päeval väheneda 4-8% sünnikaalust (see on füsioloogiline kaalulangus) taastudes 7.-10. elupäevaks. Läbivaatuse tulemused dokumenteeritakse vastsündinu arengulukku.

Hooldustoimingud ja protseduurid. Ämmaemand abistab ja juhendab vanemaid vastsündinu hooldamisel (silmade puhastamine, naha hooldus, nabaväädi köndi ning selle ümbruse hooldus, jne).

Vastsündinu hooldus

Õnnitleme Teid lapse sünni puhul! Käesolevast infovoldikust saate teavet vastsündinu hoolduse kohta tema esimestel elukuudel.

Silmade puhastamine
Vajalikud vahendid:
– steriilne või keedetud (jahutatud) vesi, apteegis saadaval ka füsioloogiline lahus (NaCl 0,9%);
– vatt või marlilapid.

Vastsündinu silmi puhastatakse vati ja vee abil välisnurgast sisenurga suunas, kasutades mõlema silma jaoks eraldi vatti, et vältida bakterite kandumist ühest silmast teise.
Puhastage vähemalt kaks korda päevas, hommikul ja õhtul, vajadusel tihedamini. Põletiku tunnuste ilmnemisel (silma punetus, turse, eritis silmast) pöörduge perearsti poole.

Naba puhastamine
Vajalikud vahendid:
– vatipulgad;
– vatt;
– steriilne või keedetud (jahutatud) vesi.

Puhastage vastsündinu naba 1–2 korda päevas (vajadusel tihedamini) steriilse veega niisutatud vatipulgaga kuni nabahaava paranemiseni. Jätke nabapiirkond mähkmest välja ja ärge katke marli ega plaastriga.
Nabakönt kukub ära tavaliselt esimese 2 elunädala jooksul.
Kui nabapiirkond tundub punetav, tursunud, ebameeldiva lõhnaga ning leemendab, võtke ühendust perearstiga.

Nina puhastamine
Vajalikud vahendid:
– füsioloogiline lahus (NaCl 0,9% lahus);
– pabertaskurätikud, vatt;
– ninapump.

Vahel kipuvad vastsündinud „nohisema“ ja vanemad arvavad, et tegemist on nohuga. Tegelikult võivad lapse ninakäigud olla turses kuiva õhu või ema hormoonide tõttu. Sellisel juhul tilgutage lapsele ninna füsioloogilist lahust, mis niisutab limaskesti ja vähendab turset. Laps võib seejärel aevastada ning ninakäikudest väljuvad pehmenenud koorikud. Eemaldage need taskurätiga.
Kui ninas on rohkelt sekreeti ja see häirib lapse tavapärast olekut, võite kasutada ninapumpa.

Vannitamine
Vajalikud vahendid:
– vann;
– vannitermomeeter;
– pehme pesemiskinnas/pesemiskäsn;
– kann loputusvee jaoks;
– silmade ja naba puhastamise vahendid;
– naha hooldusvahendid;
– rätik;
– müts, vajalikud riided ja mähe.

Vannitage vastsündinut järgmisel päeval pärast haiglast koju jõudmist (enamasti 4–6. elupäev) või vastavalt lapse tervislikule seisundile.

Olulised aspektid, mida vannitamisel silmas pidada:

• enne vannitamist pange valmis kõik vajalikud vahendid ja valmistage ette loputusvesi;
• jälgige, et kõik vajalikud vahendid oleksid käe ulatuses;
• vannis peaks olema vett nii palju, et lapse käed, jalad ja rind oleksid vee all;
• vannitamiseks parim aeg on õhtul enne viimast toidukorda;
• vältida vannitamist enne jalutama minekut;
• ruumi temperatuur 24–25ºC ja veetemperatuur 37ºC;
• vannitada võib iga päev, kuid pesuvahendeid kasutage 1–2 korda nädalas.

Peale vannitamist on kindlasti oluline laps hoolikalt ära kuivatada ning panna pähe puuvillane, õhuke müts. Erilist tähelepanu vajavad kõrvatagused, kaela- ja kubemevoldid ning kaenlaalused. Kuivatamisel kasutage käterätikuga tupsutamist, vältige hõõrumist, sest lapse nahk on õrn.
Vannitamise järgselt puhastage ka silmad ja naba. Ärge jätke mähkimislaual last kunagi järelvalveta.
Pidage meeles, et lapse vann olgu ainult lapse pesemiseks ning seda tuleb peale igat vannitamist loputada ja kuivatada.

Nahahooldus
Vastsündinu nahahoolduseks on kõige parem vahend puhas vesi. Mähkmepiirkonna puhastamisel kasutada voolavat kraanivett. Vältida niiskete salvrättide kasutamist.
Probleemide korral (nt naha kuivus, haudumus, lööve või põletik) peab kasutama spetsiaalseid imikute nahahooldusvahendeid.
Kui lapse nahk on kuiv, võib seda päeva jooksul korduvalt kreemitada.
Haudumuse ennetamiseks on oluline pärast pesemist kõik voldivahed hoolikalt kuivatada, sealhulgas kõrvatagused, lõuavolt, kaenlaalused ja kubeme piirkond.
Naha punetuse, põletiku või lööbe korral pöörduge kindlasti perearsti poole.

Küünte lõikamine
Vajalikud vahendid:
– tömbi otsaga küünekäärid või küünetangid;
– näpuplaastrid (vigastuse korral).

Kõige parem on lapse küüsi lõigata une ajal, kui laps on rahulik ega liiguta aktiivselt. Jälgige, et teravate otstega kääridel oleksid otsad suunatud väljapoole.
Pigem lõigata küüsi vähe ja ainult teravad servad, et laps ei saaks ennast kriimustada ega endale viga teha. Imiku küüsi lõigatakse sirgelt, et ennetada küünenurkade sissekasvamist. Kui on juhtunud, et olete vigastanud küünt ümbritsevat nahka, pange vigastatud kohale plaaster.

Esimene jalutamine õues
Esimene jalutamine võiks toimuda ülejärgmisel päeval pärast haiglast kojujõudmist, kui lapse tervislikust seisundist lähtuvalt ei ole soovitatud teisiti. Suvel jälgige, et laps ei jääks päikese kätte, et vältida ülekuumenemist ja päikesepõletust.
Talvel viibige õues esimesel korral 15 minutit ja igal järgneval korral 10 minutit kauem. Välistemperatuur ei tohiks olla alla -5 ºC.
Jälgige lapse riietust!

Koduapteek

• Steriilne vesi.
• D-vitamiin vastsündinule – manustada alates 5. elupäevast 400 TÜ päevas.
• Paratsetamooli küünlad või siirup – üle 38,5ºC kraadise palaviku korral, manustamisel jälgida pakendi infolehte.
• Suukaudsed tilgad gaasivalude leevendamiseks.
• Niisutav kreem – vastavalt vajadusele.
• Mähkmepiirkonna kreem (tsinki sisaldav) – vajadusel.
• Digitaalne kraadiklaas.

Patsiendiinfovoldik
Koostanud: naistekliiniku ämmaemandad Ragne Engaste, Jana Meier

Vastsündinute vaktsineerimine

Vaktsineerimine toimub ainult ema nõusolekul.

Tuberkuloosi vastane süst tehakse vasaku õlavarre ülemisele kolmandikule. Torke kohale tekib väike kubel, mis kaob mõne minuti jooksul. Vaktsineerimise tagajärjel võivad lümfisõlmed kaenla all suureneda, mis on loomulik reaktsioon ega vaja ravi. Kaks kuni neli nädalat hiljem tekib süsti kohale väike tihe sõlmeke ning nahk muutub seal punaseks ja läikivaks. Teisel elukuul tekib paistetuskolle, millest võib tulla veidi mäda. Mäda eritus ei ole nakkuse tundemärk ja ei vaja ravi, kuid see koht tuleb hoida puhas ja kuiv. Vannitamisel tohib süstekohta pesta, kuid mitte hõõruda. Paistetuskolle paraneb mõne nädala jooksul, mille käigus tekkiv koorik võib korduvalt ära tulla ning kolle armistub lõplikult 3.-5. kuu jooksul. Mõningatel juhtudel mädaeritust ei teki, vaid tihe sõlmeke püsib ühe või mitu kuud.

Haiglast antakse kaasa immuniseerimispass, kuhu kirjutatakse edaspidi kõik lapsele tehtud vaktsineerimised.

Edasised vaktsineerimised teostatakse perearstikeskuses vastavalt Eestis kehtivale vaktsineerimiskavale. Vaktsineerimiste aegadest tuleb kinni pidada, sest nii toodab lapse organism kõige paremini välja vajalikud kaitsekehad raskete haiguste vastu. Kui laps puutub edaspidises elus kokku selle haiguse tekitajatega, siis organism suudab haigestumata ennast kaitsta. Vaktsineerimist ei teostata, kui imikul on palavik või nohu, köha või kõhulahtisus, sest organismi immuunsüsteem on siis nõrgem. Lapsel võib esineda kerge tervisehäire, süstekoha valulikkus või kehatempearatuuri tõus kahe ööpeva jooksul pärast vaktsineerimist. Kui lapse seisund teeb lapsevanemale siiski muret, tuleb pöörduda arsti poole.

Eestis kehtiv imiku vaktsineerimisgraafik.

Tasulised immuniseerimiskava välised vaktsiinid:

Tuulerõuged: süstitav nõrgestatud elusvaktsiin, mille esimene doos tehakse 1 aasta vanuselt koos leetrid– mumps-punetised vaktsiiniga ja teine doos 4-6 aastaselt.
Pneumokokkinfektsioon : süstitav vaktsiin, mida tehakse koos riiklike vaktsiinidega kolm doosi esimesel eluaastal ja neljas doos teisel eluaastal.
Rotaviirusinfektsioon: suukaudse suspensiooni pulber ja lahusti. See on suukaudne elusvaktsiin, mida manustatakse kahel korral koos teiste vaktsiinidega. Sobiv vanus esimeseks doosiks on 1,5 kuud kuni 3,5 kuud. Soovitav vaktsineerida koos difteeria-teetanus-läkaköha esimese ja kolmanda doosiga. Vaktsineerimine peab olema lõpetatud 6.-8 elukuu vanuseks.

Riikliku vaktsineerimiskalendri välised vaktsiinid peavad lapsevanemad ostma ilma haigekassa kompensatsioonita.
Arst ütleb, kui last ei tohi vaktsineerida.

Suhkru tolerantsustestile tulles viimane söögi ja joogi kord  peab olema eelmisel õhtul kella 20:00.

Osakonda saabudes vormistatakse Teid päeravile, võetakse veeniverest analüüs, milles määratakse paastuveresuhkur (tühja kõhu suhkur). Seejärel antakse juua  200 ml glükoosilahust. Vedelik tuleb ära juua 5 minuti jooksul.

Verd võetakse kokku kolmel korral: paastuveresuhkur, 1 tund ja 2 tundi pärast glükoosilahuse joomist.  Testi vältel ei tohi süüa ega juua, soovitav on rahulik istumine või lamamine.
Testi läbiviimine võtab aega 4 tundi.

Analüüside väärtuste kõrvalekallete korral võetakse Teiega ühendust ühe nädala jooksul ning kutsutakse dieedinõustamisele.

Loote välist pööret soovitatakse teha alates 35.-36. rasedusnädalast, mil õnnestumise tõenäosus on kõige suurem ja riskid väiksemad. Vajadusel võib loote välist pööret kaaluda ka hilisemas raseduse kestuses.

Protseduuri kulg

Loote väline pööre teostatakse sünnituseelse osakonna päevaravi osakonnas. Sellele eelnevalt kontrollitakse loote heaolu seisundit kardiotokogrammi  (KTG) abil.. Lisaks on soovitatav protseduuri eelselt tühjendada kusepõis. Pöörde eelselt palutakse Teil lamada langetatud peaosaga voodis, et soodustada loote tuharate kerkimist vaagnast. Teile manustatakse suukaudselt emakat lõõgastavat ravimit ning seejärel proovib pööret tegev arst tõsta loote tuharaid peopesaga üles ja suunata loote pead vaagna sissepääsu suunas. Pööret teostatakse ultraheli kontrolli all, liigset jõudu kasutamata, pöörde ajal võib tunda ebamugavust või vähest valu.

Pärast loote välist pööret  korratakse KTG, et veelkord veenduda loote heaolus.

Naistele, kes on Rh(D)-negatiivsed ja kellel ei esine antikehasid, manustatakse pöörde tegemise järel anti-D-immunoglobuliini.

Võimalikud tüsistused ja ohud

Loote väline pööre on turvaline nii emale kui lootele.
Harvadel juhtudel võib loote väline pööre esile kutsuda:

• lootevee puhkemise
• veritsuse tupest
• loote südamelöögisageduse muutuse
• platsenta enneaegse irdumise

Erakorralist keisrilõiget vajavate tüsistuste risk on väike.

Probleemi korral palume Teil pöörduda erakorraliselt Tartu Ülikooli Naistekliiniku valvetuppa (tööpäevadel 8.00-17.00) või EMO vastuvõttu:

• veritsuse korral tupest
• lootevee puhkemisel
• valulike emaka kokkutõmmete tekkel
• vähenenud looteliigutuste korral

Koostas: Maarja Tamleht
Veebruar 2025

Keisrilõige on operatsioon, mille käigus laps väljutatakse emakast kõhukatteid ja emakaseina läbistava lõikehaava kaudu.

Operatsiooni kulg

Teatud juhtudel võib olla vajalik operatsioonieelselt põiekateetri paigaldamine, näiteks kui varasemalt on olnud keisrilõike teel sünnitus. Põiekateetriga on põis tühi ning operatsioonipiirkonnas on nähtavus parem.

Suurem osa keisrilõigetest sooritatakse spinaalanesteesias ehk seljasüstiga (ema on operatsiooni ajal ärkvel), et vältida narkoosiainete sattumist lapse organismi. Erakorraliste keisrilõigete korral, kus võib esineda loote ohuseisund, ei ole seljasüsti teostamine ajafaktori tõttu alati võimalik ning võib osutuda vajalikuks operatsioon üldnarkoosis.

Kõhukatted avatakse enamasti horisontaalse lõikega, harva võib osutuda vajalikuks pikilõige. Emakas avatakse emakalihase lõikega ja laps tõstetakse välja. Sama haava kaudu väljutatakse ka platsenta. Emakalihas ja kõhukatted suletakse õmblustega, viimasena õmmeldakse nahk. Operatsioonihaavade sulgemisele kulub märgatavalt rohkem aega, kui kõhukatete ja emakalihase avamisele.

Soovi korral võib keisrilõike juures viibida tugiisik, kes kutsutakse operatsioonisaali peale spinaalanesteesia teostamist. Tugiisik istub toolil patsiendi peatsis ja toetab sünnitajat oma kohalolekuga. Peale lapse sündi siirdub tugiisik koos ämmaemanda ja vastsündinuga sünnitusosakonda.

Erakorraliste keisrilõigete puhul tugiisikut operatsioonisaali ei lubata.

Operatsioonijärgne periood

Peale operatsiooni viiakse sünnitanu operatsioonijärgsesse palatisse, kus teda jälgitakse reeglina 6 tundi (vajadusel kauem) enne sünnitusjärgsesse palatisse viimist.

Üldjuhul lubatakse 6 tundi pärast keisrilõiget voodist tõusta ning juua ja süüa. Kui sünnitanu on võimeline tualetti minema, siis eemaldatakse selle olemasolul ka põiekateeter.

Keisrilõikele järgneval päeval eemaldatakse side operatsioonihaavalt ja nüüd võib minna duši alla. Sooja vee ja seebiga on soovitav pesta ka operatsioonihaava piirkonda.

On lubatud süüa kõiki haiglas pakutavaid toite ja vajadusel lisatoitu, vältida tuleks gaasi tekitavate toitude ja gaasi sisaldava mineraalvee tarbimist.

Valuvaigisteid manustatakse regulaarselt. Lisavaluvaigisteid on võimalik juurde küsida vastavalt vajadusele. Valuvaigistite vajadus on individuaalne. Vajadusel manustatakse lisaks valuravile ka antibiootikume ja muid vajalikke ravimeid.

Tavaliselt lubatakse keisrilõike järgselt koju kolmandal operatsioonijärgsel päeval. Sõltuvalt sünnitaja ja vastsündinu üldseisundist võib olla vajalik pikemaajalisem haiglasviibimine. Operatsioonihaava niidid eemaldatakse tavaliselt viiendal operatsioonijärgsel päeval. Niitide eemaldamine toimub tavaliselt ämmaemanda koduvisiidi, naistekliiniku perekeskuse visiidi või perearsti visiidi ajal.

Võimalikud tüsistused ja ohud

Kõige sagedamateks tüsistusteks on operatsioonihaava põletik, harvem emakapõletik või kuseteede põletik, mis vajavad antibiootikumravi ja ka pikemat haiglaravi.

Vähem esineb operatsiooniaegset verekaotust, mis nõuab vere või selle komponentide ülekannet.

Haruldaseks tüsistuseks on operatsiooniaegsed naaberorganite vigastused, näiteks kusepõie või soolte vigastus.

Et viia tüsistuste risk võimalikult väikeseks, palume enne keisrilõiget informeerida arsti kõikidest ravimitest, mida olete kasutanud käesoleva raseduse ajal, samuti allergiast ja kaasuvatest haigustest.

Koostajad: Mirjam Schasmin ja Keiti Mets
Veebruar 2025

Osakonna külastamiseks tuleb üleriided panna garderoobi.

Lugupeetud patsiendid ja külastajad, sünnitusosakond on eelkõige taastumiseks ja puhkamiseks füüsiliselt kurnavast sünnitusest.

Eduka imetamise eelduseks on puhanud, rahulik ema.
Võimaldamaks noorel emal piisavalt puhata, anda talle aega uue olukorraga kohanemiseks ning nii vastsündinu eest hoolitsemise kui ka eduka rinnaga toitmise õppimiseks, soovitame haiglas viibimise perioodil sünnitanut külastada vaid väga lähedastel inimestel.

Sünnitusjärgseks raviks ja hoolduseks on 13 tasulist perepalatit ning 9 kahekohalist palatit (tavapalat kahele emale ja vastsündinule).

Perepalati hind on 60 eurot ööpäev, mis sisaldab toitlustust kahele inimesele. Toas on olemas rätikud, dušš, tualett, televiisor ja WIFI. Perepalatit pole võimalik ette broneerida.

Kahekohalistes palatites on samuti olemas rätikud, dušš, tualett, televiisor ja WIFI.

Patsientidel on võimalus privaatsuse tagamiseks kasutada voodite vahel olevaid vahekardinaid.

Personaliga suhtlemiseks on võimalus kasutada nii tasulistel perepalatitel kui ka kahekohalistel palatitel sisetelefoni.

Toimingud vastsündinuga sünnijärgses osakonnas

Lastearsti läbivaatus ja vastsündinu esmane seisundi hindamine toimub tavapäraselt esimese 24 tunni jooksul. Hinnatakse südametööd ja vereringe seisundit, hingamist, seedeelundite seisundit, kõhu piirkonna elundite suurust ja asendit, mekooniumi eritumist, urineerimist. Jälgitakse vastsündinu käitumist, kontrollitakse lihastoonust, reflekse ning puusaliigeste ja välissuguelundite arengut. Lastearsti läbivaatus toimub ka enne koju minekut.

Iga päev teostab läbivaatuse ka ämmaemand, mille käigus hinnatakse vastsündinu üldseisundit, aktiivsust ja jume muutuseid. Juhendatakse vanemaid vastsündinu silmade, nabaköndi ja naha hoolduse osas. Läbivaatuse käigus kaalutakse vastsündinuid toitumise ning seede- ja erituselundite töö hindamiseks. Vastsündinute kehakaal võib esimesel 3.–5. päeval väheneda kuni 10% sünnikaalust, mis on füsioloogiline kaalulangus ning taastub 10.–14. elupäevaks. Läbivaatuse tulemused dokumenteeritakse vastsündinu arengulukku.

Sünnitusjärgsel perioodil pööratakse tähelepanu lapse toitmisele. Naistekliinikus lähtume rinnaga toitmise strateegiast.

Vastsündinut tuleb toita 8–12 korda ööpäevas. Teda tuleb äratada toitmiseks vähemalt iga 3 tunni järel juhul kui laps ise varem söömiseks ei ärka. Esimestel päevadel on oluline äratada last ka öösel iga 3 tunni järel juhul kui ta ise söömiseks varem ei ärka.

Regulaarne ööpäevaringne toitmine on oluline piimatootmise käivitumiseks ja aitab ära hoida tugeva piimapaisu. Toitmisel tuleb jälgida õiget imemisvõtet ja asendit. Abi vajadusel või küsimuste korral pöördu alati julgelt oma palati ämmaemanda poole.

Edaspidise eduka imetamise eesmärgil antakse murede korral lapsele eelnevalt väljasõõrutatud rinnapiima või piimasegu süstlast või topsist. Lutipudelit kliinikus esimese valikuna ei kasutata.

Protseduurid:

• 2 – 3. elupäeval toimub vastsündinu esmane kuulmisskriining.

Kuulmisuuringu eesmärk on hinnata sisekõrva tööd. Uuringu käigus peab laps olema rahulik ning ümbritsev keskkond vaikne. Lapse kuulmekäikudesse asetatakse pehme otsik, mis ei ole lapsele valulik, kuid võib põhjustada kõdi. Uuringu käigus kuuleb laps erineva sagedusega helisignaale. Esimestel elupäevadel ei pruugi kuulmistest õnnestuda, sest vastsündinu kuulmekäigud on väga kitsad ning signaali edastamine võib olla takistatud osaliselt kuulmekäigus olevast lootevõiest või -veest. Kordustest tehakse kas järgmisel päeval, koduvisiidi käigus või ühe kuu pärast tagasikutsega perekeskusesse.

• 2 – 3. elupäeval toimub vastsündinu vaktsineerimine tuberkuloosi vastu.

Tuberkuloosi vastane süst tehakse vasaku õlavarre ülemisele kolmandikule. Torke kohale tekib väike kubel, mis kaob mõne minuti jooksul. Vaktsineerimise tagajärjel võivad lümfisõlmed kaenla all suureneda, mis on loomulik reaktsioon ega vaja ravi. Kaks kuni neli nädalat hiljem tekib süsti kohale väike tihe sõlmeke ning nahk muutub seal punaseks ja läikivaks. Teisel elukuul tekib paistetuskolle, millest võib tulla veidi mäda. Mäda eritus ei ole nakkuse tundemärk ega vaja ravi, kuid see koht tuleb hoida puhas ja kuiv. Vannitamisel tohib süstekohta pesta, kuid mitte hõõruda. Paistetuskolle paraneb mõne nädala jooksul, mille käigus tekkiv koorik võib korduvalt ära tulla ning kolle armistub lõplikult 3.-5. kuu jooksul. Mõningatel juhtudel mädaeritust ei teki, vaid tihe sõlmeke püsib ühe või mitu kuud. Vaktsineerimine toimub ainult vanemate nõusolekul. Immuniseerimine kantakse lapse terviselukku.

Edasised vaktsineerimised teostatakse perearstikeskuses vastavalt Eestis kehtivale vaktsineerimiskavale.

• 48–120 tunni vanuselt võetakse vereanalüüs vastsündinute sõeluuringule.

Siit leiate infot sünnitusjärgse perioodi, vastsündinu hoolduse, rinnapiima pumpamise osas.

Käesolev materjal annab Teile infot sünnitus-järgse perioodi võimalikest vaevustest ja nende leevendamise võimalustest.

Valud alakõhus ja nimmepiirkonnas on tingitud emaka kokkutõmmetest, mis tekivad hormoon oksütotsiini toimel enamasti imetamise ajal. Vajadusel võib kasutada valuvaigistit (paratsetamool 1000mg; ibuprofeen 400mg). Valud mööduvad iseenesest 1–2 nädalaga.

Sünnitusjärgne voolus kestab 6–8 nädalat. Esimestel päevadel on voolus verine, kuid muutub aegamööda heledamaks kuni kaob täielikult. Voolusel on omapärane lõhn. Ämmaemanda/arstiga tuleb ühendust võtta kui voolus muutub uuesti veriseks või halvalõhnaliseks.
– Vaheta sidemeid vastavalt vajadusele.
– Pese alati pärast tualetis käimist käed.

Valu ja turse suguelunditel on pärast sünnitust normaalne, see tekib kudede venitusest ja rebenemisest. Sünnitusjärgselt tehtud õmbluseid ei eemaldata, niidid sulavad ise paari nädala möödudes.
– Pärast tualetis käimist pese iga kord välissuguelundeid jaheda veega. Kasutades kätekuivatuspaberit, kuivata lahkliha piirkond õrnalt tupsutades.
– Kord päevas kasuta pesemiseks intiimpesugeeli või haiglas olles seepi haigla tualeti seinal.
– Mõned korrad päevas tee lahklihale õhuvanni.
– Esimestel päevadel toetu istudes ühele tuharale, väldi järsku istumist.
– Kui esineb turset esimestel päevadel, küsi ämmaemandalt külma kompressi lahklihale.
– Vajadusel kasuta valuvaigistit (paratsetamool 1000mg, ibuprofeen 400mg).
– Haava paranemise soodustamiseks võib kasutada Silversprayd või astelpajuõli.
– Vaagnapõhjalihaste harjutustega alusta 24–48 tundi pärast sünnitust. Kui on lahkliha rebend või episotoomia, siis oota harjutustega 6 nädalat.

Sünnitusjärgselt võib esineda urineerimisraskus ja -pidamatus, mis on tingitud veninud vaagnapõhjalihastest. Kui urineerimine esimestel kordadel peale sünnitust on raskendatud, siis lase suguelunditele sooja voolavat vett tualettpotil istudes.
– Joo piisavalt vedelikku (1,5–2l).
– Tühjenda regulaarselt põit (u 3 tunni järel).
– Uriinipidamatuse leevendamiseks alusta vaagnapõhjalihaste harjutustega.

Kõhukinnisus ja hemorroidid teevad muret paljudele sünnitanud naistele.
– Tarbi täisteraviljatooteid, kiudaineterikkaid toite, puu- ja köögivilju (ka kuivatatult).
– Tarbi piisavalt vedelikku (1,5–2l).
– Joo hapendatud piimatooteid (nt keefir).
– Vajadusel võib kasutada lahtisteid (Duphalac siirup, Microlax).

Hemorroidide (võivad tekkida sünnitamise järgselt, tingituna pressimisest) puhul peaks vältima kõhukinnisust ja punnitamist.

– Vajadusel kasuta valuvaigistit.
– Leevendamiseks küsi ämmaemandalt/ arstilt spetsiaalset suposiiti (rektaalküünal) või kreemi.

Esimestel päevadel võib esineda rinnanibude hellust ja valulikkust sagedasest imetamisest. Esineda võib ka rinnanibude lõhenemist.
– Palu ämmaemandal lapse imemisvõte üle kontrollida.
– Kasuta rinnanibude hooldamiseks spetsiaalset salvi, mida määrida nibudele peale igat imetamist.
– Lõhenenud rinnanibudele tee õhuvanne, kasuta spetsiaalseid kompresse.
– Nibukaitsme kasutamise vajalikkuse osas konsulteeri ämmaemandaga.
– Rinnanibude valulikkus peaks mööduma 1–2 nädalaga.
– Sagedase ja regulaarse imetamise korral peaks rohkem piima rinda tekkima 3–5 päeval peale sünnitust. Sellel ajal tekib paljudel naistel piimapais. Piimapaisu leevendamiseks:
– Imeta regulaarselt.
– Enne imetamist tee sooja kompressi rinnale (nt soe dušš).
– Vajadusel proovi käsitsi rinda sõõrutada, et rind pehmemaks muutuks (lapsel lihtsam haarata).
– Peale imetamist kasuta jahedat kompressi (nt külmkapist võetud kapsaleht).
– Piimapais peaks mööduma mõne päevaga.

Kui tekib kõrge palavik, rind muutub valulikuks, kuumab, tekivad tükid ja punetavad alad, pöördu ämmaemanda/arsti poole, et välistada rinnapõletik. Kasuta palavikualandajat, oluline on jätkata regulaarse imetamisega.

Kui oled sünnitanud keisrilõike teel, on esimestel päevadel vajalik adekvaatne ja regulaarne valuvaigistamine haavavalu tõttu. Võib esineda ka valu õlavöötme või kaela piirkonnas (lokaalseks kasutamiseks sobivad Diclac geel, soe kompress).
– Alusta liikumisega võimalikult vara, nii on taastumine kiirem.
– Haavaplaaster eemaldatakse tavaliselt 24 tunni möödudes.
– Tee haavale õhuvanni ja jälgi, et püksiäär ei hõõruks haava peale.
– Kord päevas käi duši all ja kuivata haav korralikult.
– Haavaniidid eemaldatakse ämmaemanda või perearsti poolt nädala jooksul peale lõikust.
– Vajalik on säästev režiim esimesel kahel kuul: väldi raskuste tõstmist (mitte üle 5kg), sauna, ujumist, vanni, tupetampoone, suguelu.
– Kui keisrilõike järgselt tekib kõrge palavik; kõhuvalu; haava piirkonnas punetus, turse ja valu või eritis haavast, pöördu koheselt arsti poole.

Sünnitusjärgselt

• Epiduraalanalgeesia järgselt võib esineda tugevat peavalu, mis ei allu valuvaigistitele, pöördu sellega erakorralise meditsiini osakonda.
• Taastumiseks toeta kõhtu tugivööga, mida on oluline kanda esimesed 2 kuud võimalikult palju.Keisrilõikejärgselt peab tugivöö kandmiseks ootama kuni õmblused on paranenud ning eelistada pükstega varianti.
• Klassikalisi kõhulihaste harjutusi ei tohi teha 2 kuud, pärast keisrilõiget 4 kuud.
• Väldi kuuma sauna, ujumist, suguelu ja tampoonide kasutamist kahe kuu jooksul.
• Kui voolus on lõppenud ja alustad suguelu enne sünnitusjärgset kontrolli, kasuta kondoomi.
• Pöördu sünnitusjärgsesse kontrolli ämmaemanda/ naistearsti juurde 6–8 nädala möödudes.
• Teavita perearsti lapse sünnist.

  Patsiendiinfo koostajad: ämmaemandad Emily Naarits ja Kätlin Mark (10/2018)

Vahetu sünnitusjärgne hooldus

Puhkus – esimesel kolmel sünnitusjärgsel päeval on oluline puhata nii palju kui võimalik. Lahkliha paranemiseks on kõige soodsam lamav asend, mis vähendab turset ja ebamugavust. Seetõttu püüa pikutada igas tunnis umbes 20 – 40 minutit. Voodist tõuse ja voodisse mine üle külje.

Püüa võimalusel vältida istuvat asendit, kuna see koormab lahkliha kõige enam. Ka last toida võimalusel lamavas asendis. Väldi kükitamist ja suurte raskuste tõstmist (kaasa arvatud vanemate laste sülle võtmine).

Paikne külm – on väga oluline jätkata jääkoti või külma geelikoti paikset kasutamist, kuni tunned turset ja valu lahkliha piirkonnas. Aseta jääkott lahklihale iga 2-3 tunni järel 10-20 minutiks (enne kasutamist keera jääkott rätiku sisse). See tegevus on eriti oluline esimesed 12-24 tundi pärast sünnitust. Vahel aitab jääkott väga hästi valu vaigistada ning sellest tulenevalt on selle kasutamine vajalik pikema perioodi vältel nt 24-48 tundi.

Valuravi – valu leevendamiseks võid kasutada regulaarselt Paracetamoli 1g 3 korda päevas + Ibuprofeni 400mg 3x päevas suu kaudu. Ära kasuta pärasoolekaudseid ravimeid.

Isiklik hügieen ja režiim – puhtus on lahklihahaava kiire paranemise eelduseks. Pese end üleni voolava vee all vähemalt 1 kord päevas. Lahkliha piirkonda pese 3-4 korda päevas, soovitatavalt pärast iga tualetis käimist leigeveega. Pese end alati, kui käid soolt tühjendamas. Pesemisel pööra tähelepanu, et vesi voolaks suunaga eest taha (st tupe poolt pärasoole poole), vältimaks haava infitseerumist soole pisikutega. Ka paberiga kuivatades järgi sama põhimõtet. Vaheta hügieenisidemeid vähemalt 4-6 korda päevas, et hoida lahklihahaava piirkond võimalikult puhas ja kuiv.

Kui märkad põletikule viitavaid tunnuseid nagu palavik, halvalõhnaline voolus, haavaservade lahtiminek, siis pöördu kohe naistearsti vastuvõtule.

Suguelu võid alustada, kui lahklihahaav on täielikult paranenud ning oled selleks valmis. Selleks kulub tavaliselt ~6 nädalat kuni 3 kuud, vahel ka kauem. Ujuma ja vanni võid minna, kui haav on täielikult paranenud ja vereeritus lõppenud.

Dieet ja soole tühjendamine – erilist dieeti järgima ei pea, söö harjumuspärast toitu, mis ei tekita kõhukinnisust ja liigselt gaase. Soovitatav on kiudaineterikas toit (puuviljad, juurviljad, täisteratooted), mis soodustab soole kiiremat tühjenemist ja muudab väljaheite pehmemaks. Kõhukinnisuse vältimiseks joo umbes 1,5-2 liitrit vedelikku päevas. Paaril esimesel nädalal (vajadusel kauem) võid kasutada soolesisu pehmendamiseks näiteks Duphalaci lahust (saadaval apteegis) kui ei esine laktuloosi talumatust.

Soolt tühjendades toeta käega eestpoolt lahkliha – see vähendab survetõmblustele; sama soovitatakse naermisel, köhimisel, aevastamisel. Kui soole tühjendamine põhjustab probleeme, siis võid tualetis istudes jalgade alla asetada madala pingi, nii et kõverdatud põlved oleksid puusadest kõrgemal – selline asend soodustab soole tühjenemist.

Ära lükka soole või põie tühjendamist edasi, kui tunned vajadust tualetti minna. Varu aega ning tühjenda sool ja põis täielikult.

Taastavad harjutused 

Vaagnapõhjalihased moodustavad väikese aga olulise lihaste grupi, paiknedes sügaval vaagna sisemuses. Need lihased toetavad vaagnapõhja organeid ning osalevad soole ja kusepõie tühjenemisel. Sünnitamise ajal kaasneb nende lihaste venitus, vahel ka kahjustus. Seetõttu on oluline pärast sünnitust alustada vaagnapõhjalihaste harjutustega normaalse lihastoonuse taastamiseks, mis aitab vältida funktsionaalste probleemide (uriinipidamatus, roojapidamatus, põie/soole tühjendamise häired) teket.

Harjutusi tuleb alustada ettevaatlikult, järk-järgult nende intensiivsust ja kestvust suurendades!
Kriteeriumiks harjutuste tegemisel on valu ja ebamugavustunde puudumine ja lahklihahaava paranemine (tavaliselt 10-14 päeva). Niipea kui tunned valu, tuleb harjutused selleks korraks katkestada. Lahkliha III-IV järgu kahjustuse korral peaks alustama nn tunnetusharjutustega ja seejärel jätkama jõuharjutustega.

Vaagnapõhjalihaste tunnetusharjutused
Need ei ole veel venitusharjutused, millega lihaseid tugevamaks muuta, vaid nn tunnetusharjutused, mida sooritades õpid üles leidma ehk tunnetama õigeid lihaseid, mis osalevad kusiti, tupe ja pärasoole sulgemisel ja avamisel.
Lama selili või külili, jalad puusast ja põlvest kõverdatud; selili lamades toeta jalad täistaldadele. Pinguta kergelt lihaseid ümber tupe ja pärasoole ava, kuid lõpeta kohe, kui tunned valu. Hoia lihaseid pingutatuna kuni 3 sekundit, seejärel lõdvesta aeglaselt, puhka 5 sekundit ja korda siis harjutust uuesti. Väldi kaasuvana tekkivat tuharate, reite ja kõhu pingutust. Ära hoia hinge kinni! Korda harjutust päevas mitu korda, kuid katkesta kohe kui tunned lihasväsimust.
Edaspidi soorita kirjeldatud harjutusi erinevates asendites – selili, külili, käpuli, pinguta lihaseid tugevamini ja kauem ning tee kordusi rohkem. Pinguta lihaseid 3 – 6 sekundit, lõdvestu 5 sekundiks ning soorita harjutust 8 -10 korda järjest. Korda harjutuste seeriaid vähemalt 3 korda päevas.

Vaagnapõhjalihaste jõuharjutused
• Hinga sügavalt sisse-välja, väljahingamise lõpus pinguta vaagnapõhjalihaseid nii tugevalt, et tunned päraku ja tupe tõusmist ülespoole. Hoia pingutust lugedes 6-ni (edaspidi järk-järgult kuni 10-ni), lõõgasta 6-7 sek. Korda harjutust 8-12 pingutust lõõgastust 3 korda päevas erinevates asendites, ka istudes ja seistes.
• Pinguta vaagnapõhjalihaseid tugevalt ja siis köhata 2-3 korda, hoia vaagnapõhjalihaste pingutust lugedes 5-ni. Lõõgasta lihased, korda harjutust 5 korda.

• 6 nädala pärast sünnituse järgselt on vajalik kohtuda füsioterapeudiga – aja peaksid broneerima juba sünnitusosakonnast lahkudes saatekirja alusel; järgnev jälgimise kava lepitakse kokku individuaalseid vajadusi arvestades
• 1,5 – 2 kuu möödudes pöördu plaanilisele sünnitusjärgsele naistearsti vastuvõtule
• Kaebuste esinemisel pöördu koheselt erakorralisena:
  – tööpäevadel kell 08.00–19.00 naistenõuandlasse valvearsti vastuvõtule: L. Puusepa 8, G2 korpus, I korrus – sissepääs Puusepa tänava poolsest peauksest, seejärel vasakule naistenõuandla registratuuri
  – tööpäevadel kell 19.00–08.00 ja puhkepäevadel erakorralise meditsiini osakonda (EMO): L. Puusepa 8, G1 korpus, I korrus – sissepääs L. Puusepa tänavalt.Head paranemist!

E-kirja aadress: imetamine@kliinikum.ee

Vastused saadetakse otse küsijale 3-5 tööpäeva jooksul. Juhul kui mingil põhjusel vastuse edastamine osutub edasitoimetamatuks (nt. viga kontaktis, täis postkast), siis pannakse vastus üles imetamisnõustamise “Vastused” rubriiki.

Küsimuse esitamisel on kindlasti vajalik lisada oma isikukood, kuna olenevalt küsimusest broneeritakse koheselt ka vastuvõtt imetamisnõustajale kohapeal ja/või vormistatakse haigusjuhtum, mis tagab parima edaspidise teenuse ja info kättesaadavuse.

Soovituslik on küsimuse edastamisel lisada oma kontakt telefon, et vajadusel korrektse vastuse andmiseks esitada täiendavaid küsimusi või täpsustada üle e-maili aadress.

Rasedate ettevalmistus rinnaga toitmiseks toimub naistekliiniku perekoolis, kus toimuvad vastava teemalised kontakt- ja videoloengud.

Registreerumine neile toimub kliinikumi naistekliiniku perekooli kodulehel.

Lisainfot videoloengute kohta saate siin

Perekooli koordinaator: Elery Teesalu (elery.teesalu@kliinikum.ee)

Kontakt: 731 9100 (E-R kell 07:30–18:00) üldregistratuur

Lisaks veebipõhilisele imetamisnõustamisele on kliinikumis nõustamise võimalused ka kohapeal. Vastuvõtu pikkus on kuni 60 min.

• Naistekliiniku perekeskus (C-korpus, I korrus, ruum 39 ja 44): ämmaemand-imetamisnõustaja Anne Ilves, Anni Anastasia Pilvar või Jekaterina Kalamees vastuvõtule saab registreeruda üldregistratuuri telefonil.
• Tartu Tervisekeskus (Mõisavahe 34b): ämmaemand – imetamisnõustaja Karolin Köörna vastuvõtule saab registreeruda üldregistratuuri telefonil.

Imetamisnõustamisele saab registreeruda samuti Kliinikumi veebileheküljel: www.kliinikum.ee; ePatsiendis: epatsient.kliinikum.ee: ja digiregistratuuri kaudu: www.digilugu.ee

Last tuleb toita vähemalt 8 korda ööpäevas. Teda tuleb äratada toitmiseks vähemalt iga 3 tunni järel juhul kui laps ise varem söömiseks ei ärka. Esimestel päevadel on oluline äratada last ka öösel iga 3 tunni järel juhul kui ta ise söömiseks varem ei ärka. Regulaarne ööpäevaringne toitmine on oluline piima tootmise käivitumiseks ja aitab ära hoida tugeva piimapaisu. Toitmisel tuleb jälgida õiget imemisvõtet ja asendit. Abi vajadusel või küsimuste korral pöördu alati julgelt oma palati ämmaemanda poole.

Suureks abiks on raamatukesega “Vastsündinu esimesed päevad” tutvumine ja selle täitmine. Raamatukese saate, kas sünnitus- või sünnijärgsesosakonnas. Sinna saate märkida info nii lapse söötmise kohta kui sellega seoses tekkinud küsimused. Kõikidele imetamist puudutavatele küsimustele ja muredele saate vastused oma palati ämmaemandalt.

Edaspidise eduka imetamise eesmärgil antakse murede korral lapsele eelnevalt väljasõõrutatud rinnapiima või lisapiima süstlast või topsist. Lutipudelit kliinikus esimese valikuna ei kasutata.

Kontakt: imetamine@kliinikum.ee

Vastused saadetakse otse küsijale 3–5 tööpäeva jooksul. Juhul kui mingil põhjusel vastuse edastamine osutub edasitoimetamatuks (nt. viga kontaktis, täis postkast), siis pannakse vastus üles imetamisnõustamise “Vastused” rubriiki.

Küsimuse esitamisel on kindlasti vajalik lisada oma isikukood, kuna olenevalt küsimusest broneeritakse koheselt ka vastuvõtt imetamisnõustajale kohapeal ja/või vormistatakse haigusjuhtum, mis tagab parima edaspidise teenuse ja info kättesaadavuse.

Soovituslik on küsimuse edastamisel lisada oma kontakttelefon, et vajadusel korrektse vastuse andmiseks esitada täiendavaid küsimusi või täpsustada üle e-maili aadress.

• Proovitoitmise õnnestumiseks proovige enne nõustamisele tulekut võimalusel last mitte toita 1,5-2 tundi.
• Riietuge mugavalt.
• Nõustamisele tulles võtke endale kaasa veepudel ja lapsele tagavara mähe ning riided.
• Võimalusel võtke kaasa juba eelnevalt kirja pandud küsimused, mured, märkmed, lapse toitmise graafik (soovi korral oma isiklik imetamispadi).