Kliinikumi Leht

Tartu Ülikooli Kliinikumis viidi 2020. aastal läbi 50 vereloome tüvirakkude siirdamist, mis on seni suurim arv kliinikumis. „Vereloome tüvirakkude siirdamiste arvu kasv on selge trend,“ kinnitab hematoloogia osakonna juhataja dr Ain Kaare. Vereloome tüvirakkude siirdamiste arv tõusis vaatamata sellele, et esimese COVID-19 laine ajal olid siirdamised mõneks ajaks ootel. „Meie töö jätkus ka koroonakriisi tingimustes ning kõik patsiendid, kes vereloome tüvirakkude siirdamist vajasid, selle ka said. Siirdamiste arvu tõusu taga on peamiselt see, et nii meil kui ka ülemaailmselt kasutatakse siirdamisravi ühe osana üha vanematel inimestel. Tänu enam kui 25-aastasele tüvirakkude siirdamise kogemusele julgeme nüüd ravile võtta märksa vanemaid patsiente, kõige vanem patsient on praeguseks olnud 75-aastane,“ selgitab dr Kaare siirdamiste arvu tõusu.

2020. aastal läbi viidud vereloome tüvirakkude siirdamistest olid 19 allogeensed siirdamised registridoonorilt, 7 allogeensed siirdamised sugulasdoonorilt, 22 autoloogsed siirdamised ehk siirdamised patsiendi enda tüvirakkkudega ning 2 haploidentsed siirdamised.