Naistenõuandla
📌Ämmaemanda vastuvõtt toimub niiL. Puusepa 8 C korpuses kui ka L. Puusepa 1a ja Tartu Tervisekeskuses Mõisavahe 34B.
📌Rinnakabinet asub Tartu linna hästi ligipääsetavas kohas – Kvartalis olles kohe esimesel korrusel raamatupoe kõrval.
📌Seksuaaltervise keskus asub Tartus Vaksali 17, 3. korrusel.
Tasuta vastuvõtt seksuaaltervise küsimustes mõlemast soost 26- aastastele ja noorematele.
📌Naistearstide vastuvõtud, valvekabinet, vereanalüüside võtmine, ultraheliuuringud, sisearsti, juristi ning ämmaemanda (vajadusel ka lastearsti poolne) varane sünnitusjärgne vastuvõtt vastsündinutele (vaktsineerimised, kuulmisuuringud, analüüsid) ja emadele (keisrilõike järgne haavahooldus) toimuvad naistenõuandlas ja perekeskuses L.Puusepa 8 korpustes G2 ja C.
G2 korpuses asub ka registratuur, C korpuse külastajad kasutavad Puusepa tn. poolset üldregistratuuri. Registratuurist järjekorranumbri võtmisel ei tohi seda ära visata.
Järjekorranumber on aluseks vastuvõtu kabinetti sisenemiseks, mis kuvatakse elektroonilisele tabloole Teie järjekorra saabumisel.
Osakonnajuht | Pille Vaas | 731 9990 | Pille.Vaas@kliinikum.ee
Nõuandla ämmaemandusjuht | Kersti Maala | 731 9991 | Kersti.Maala@kliinikum.ee
Enne vastuvõttu pöörduge registratuuri. Registratuuris võtke järjekorranumber, mida ära visata ei tohi. Sama järjekorra number on Teie vastuvõtukabinetti sisenemise aluseks, mis kuvatakse Teie järjekorra saabumisel elektroonilisel tablool.
- Vastuvõtule tulles võtke kaasa isikut tõendav fotoga dokument.
- Patsiendid, kes ei ole haigekassas kindlustatud, tasuvad visiidi ja uuringute eest vastavalt kehtestatud hinnakirjale.
- Rasedad saavad ravikindlustuse pärast raseduse tuvastamist arsti poolt.
Visiiditasu ei võeta:
– naistearsti saatekirjaga
– perearsti/ üldarsti korduva saatekirjaga
– kliinikumi erialaarsti saatekirjaga
– kliinikumi erialaarsti korduva konsultatsiooni puhul
– rasedatelt (v.a esmane visiit)
– Seksuaaltervise keskusesse pöörduvatelt kuni 26 aastastelt noortelt. Kuni 26 aastasetele Eestis elavatele noortele on Seksuaaltervise keskusesse pöördumisel ka ravikindlustuse puudumisel teenused tasuta.
NAISTEARSTI VASTUVÕTT
Naistearsti vastuvõtule on järjekord kuni 2 kuud. Naistearsti vastuvõtule võib registreeruda klienditeeninduse telefonil 731 9100 (8:00-18:00) ilma saatekirjata ja elukohast sõltumata.
Registreeruda saab samuti kliinikumi veebileheküljel: www.kliinikum.ee; ePatsiendis: epatsient.kliinikum.ee: ja digiregistratuuri kaudu: www.digilugu.ee
Enne esmast arstikülastust tuleb maksta visiiditasu. Visiiditasu suurus on 5.00 EUR.
NAISTEARSTI TASULINE VASTUVÕTT
Kui järjekorra pikkus Teid ei rahulda, võite kasutada tasulise vastuvõtu võimalust. Naistearsti tasulise vastuvõtu eesmärk on pakkuda alternatiivset arstiabi saamise võimalust neile, keda ei rahulda arsti jutule pääsemise ooteaeg. Patsiendi soovil on võimalik teostada ka üksikuid tasulisi meditsiiniuuringuid (nt ultraheli).
Naistearsti esmase vastuvõtu tasu on 50 €, korduva visiidi tasu 35€.
Vastuvõtu hinna sisse kuuluvad läbivaatus, raviplaani koostamine, retsepti väljastamine ning lihtsamad analüüsid (vere- ja uriiniproov). Muude uuringute ja analüüside eest tuleb tasuda täiendavalt, seda ka siis, kui teil on kehtiv Haigekassa kindlustus. Tasulise vastuvõtuga seoses tehtud kulutusi Haigekassa isikule tagantjärele ei hüvita.
Tasulisele vastuvõtule saab aja kinni panna klienditeeninduse telefonil 7319 100 (E-R: 8.00-18:00).
ÄMMAEMANDA VASTUVÕTT
→ Ämmaemanda vastuvõtt toimub Teile etteantud aegadel naistekliinikus Puusepa 8 (C korpus, ruumid 40, 41, 42, 43; G2 korpus ruumid 102, 150), Puusepa 1a (3 korrus ruum 3046) või Tartu Tervisekeskuses (Mõisavahe 34B, ruumid 125, 126).
Naistenõuandla perekeskuses toimuvale ämmaemanda vastuvõtule võite pöörduda, kui:
- planeerite rasedust ja soovite eelnevat nõustamist,
- olete rase ja soovite raseduse jälgimiseks arvele tulla,
- olete sünnitanud ja soovite sünnitusjärgset nõustamist ja läbivaatust,
- soovite nõustamist ja/või korduvretsepti rasestumisvastaste vahendite osas,
- soovite teha emakakaelavähi sõeluuringut,
- soovite rindade kontrolli.
Raseduse normaalse kulu korral on raseduse jälgimine ja nõustamine ämmaemanda pädevuses, soovituslikult toimub sel puhul naistearsti konsultatsioon kaks korda raseduse jooksul. Raseduse kulus probleemide või kõrvalekallete tekkimisel suunab ämmaemand raseda arsti konsultatsioonile, uuringutele või haiglasse. Ämmaemanda esmane vastuvõtt kestab 1 tund, korduvvisiit 30 minutit.
Enne vastuvõttu pöörduge registratuuri.
→ Ämmaemanda vastuvõtt Tartu Tervisekeskuses Mõisavahe 34b.
Registreerumine telefonil:
+372 5331 9927 (Kabinett 125)
+372 5331 9976 (Kabinett 126)
Üldregistratuuri telefon: +372 731 9100
Kliinikumi veebilehekülg: www.kliinikum.ee; ePatsient: epatsient.kliinikum.ee: Digiregistratuur: www.digilugu.ee
→ Perekeskuse protseduuride toas (C korpus, ruum 46), toimub sünnitusjärgne vastsündinute kaalu kontroll, vaktsineerimine, vastsündinu hoolduse nõustamine, imetamise nõustamine ja järelvalve, keisrilõike järgne haavahooldus jne.
Täpsemat infot ja registreeruda ( juhul kui Teid pole suunatud otse sünnijärgsest osakonnast) protseduuride toa ämmaemanda vastuvõtule saab telefonil 7319977 (E; K; R 9:00-13:00).
Juhul kui Te ei saa broneeritud ajal tulla või on vaja aega muuta, siis andke sellest teada telefonil 7319977 (E; K; R 9:00-13:00) või kirjutage marrit.kanna@kliinikum.ee
Telefonile helistades varuge kannatust, kuna protseduuride teostamise ajal ei ole ämmaemandal võimalik koheselt vastata.
IMETAMISE NÕUSTAMINE
Toimub naistenõuandla perekeskuses Puusepa 8 C korpuse ruumides 39 ja 44 ning Tartu Tervisekeskuses Mõisavahe 34b ruumis 126.
Registreerumine ämmaemand- imetamisnõustaja vastuvõtule toimub üldregistratuuri telefonil 7319100 (E-R: 07:30-18:00)
Kliinikumi veebilehekülg: www.kliinikum.ee; ePatsient: epatsient.kliinikum.ee: Digiregistratuur: www.digilugu.ee
Juhul kui Te ei saa tulla broneeritud ajal või on vaja aega muuta, siis andke sellest teada üldregistratuuri telefonil 7319099 E-R kell 07:30-18:00 või kirjutage marrit.kanna@kliinikum.ee
Imetamisalane nõustamine meili teel: imetamine@kliinikum.ee
ANALÜÜSID
Vereanalüüside võtmine toimub Naistenõuandla protseduuride toas (G2 159) E-R kell 8.00-13.00 ja 14.00-18.30 elavas järjekorras numbrikutsungi alusel.
Jälgige, et Teil oleks kaasas analüüsi saatekiri ja ribakoodi kleebis.
Uriini analüüse saab tuua ruumi G2 155 E-R kell 8.00-10.00.
Kirjutage katsutile kindlasti analüüsi võtmise aeg ja kuupäev. Uriini analüüs tuleb võimalusel võtta esimesest hommikusest uriinist ja toimetada kliinikumi esimesel võimalusel kuna toatemperatuuril säilib uriin kvaliteetsena 1 tund.
Kui selle aja jooksul ei ole võimalik uriini laborisse toimetada, siis säilitage see +2…+8º C juures ja tooge ära hiljemalt 3 tunni jooksul.
KARDIOTOKOGRAAFIA
Kardiotokograafia ruumis (G2 158) toimub sünnieelne loote seisundi hindamine. KTG`le suunab Teid oma ämmaemand või naistearst. Kõhule asetatakse kaks andurit – üks registreerib loote südame sagedust ja teine emaka toonust.
Uuring kestab 20-30 min.
ULTRAHELI
Nõuandlas on avatud kaks ultrahelikabinetti (G2 163 ja 165).
Uuringule registreeritakse vastuvõtu käigus.
Rasedad suunatakse tasuta uuringule vastavalt raseduse jälgimise juhendis soovitatule.
Omal soovil 2D ultraheliuuring on tasuline, hind 22€. Pakume rasedatele ka loote 3D/4D ultraheliuuringu võimalust. Kuna Haigekassa hinnakirjas seda uuringut ei ole, siis on see rasedale tasuline, uuringu hind on 34.50 EUR. 3D/4D uuringuks on sobivaim aeg 24. – 28. rasedusnädalani, kuid ka sellel ajal võib juhtuda, et lapse asendi tõttu ei ole näost pildi saamine võimalik. Piltide väljatrükke ei tehta, samuti ei ole lubatud uuringu ajal ise pildistada või filmida.
Uuringule saab registreeruda Kliinikumi etteregistreerimiskeskuse telefonil 7319100.
PSÜHHOLOOGILINE TUGI
Oma hirme üksi jäämise ja toimetuleku ees sünnitusel ning teisi muresid saate jagada ja lahendusi otsida koos raseduskriisi nõustajaga või hingehoidjaga:
- raseduskriisi nõustajad Liina Annuk, Maris Raude, Erle Randala ja Margit Mets (L. Puusepa 1a, ruum 2065)
- hingehoidja ja perenõustaja Naatan Haamer (Puusepa 8, C korpuses, ruum 37, tel. 5525024)
Naistearsti vastuvõtule võib registreeruda klienditeeninduse telefonil 731 9100 (7:30-18:00) ilma saatekirjata ja elukohast sõltumata.
Kliinikumi veebilehekülg: www.kliinikum.ee; ePatsient: epatsient.kliinikum.ee: Digiregistratuur: www.digilugu.ee.
Naistearsti vastuvõtule on järjekord kuni 2 kuud. Kui soovite rasedusega arvele tulla, siis rääkige sellest ka registraatorile. Rasedusega arvele võtmiseks saab aega panna ämmaemanda juurde, kuhu on järjekord lühem.
Enne vastuvõttu pöörduge registratuuri. Kaasas peab olema isikut tõendav fotoga dokument.
Enne esmast arstikülastust tuleb maksta visiiditasu. Visiiditasu suurus on 20.00 EUR.
Visiiditasu ei võeta:
– naistearsti saatekirjaga
– perearsti/ üldarsti korduva saatekirjaga
– kliinikumi erialaarsti saatekirjaga
– kliinikumi erialaarsti korduva konsultatsioon
– rasedatelt (v.a esmane visiit)
Visiiditasu ei võeta ka Seksuaaltervise keskusesse pöörduvatelt kuni 26 aastastelt noortelt
Patsiendid, kes ei ole haigekassas kindlustatud, tasuvad visiidi ja uuringute eest vastavalt kehtestatud hinnakirjale. Kuni 26 aastasetele Eestis elavatele noortele on Seksuaaltervise keskusesse pöördumisel ka ravikindlustuse puudumisel teenused tasuta.
Rasedad saavad ravikindlustuse pärast raseduse tuvastamist arsti või ämmaemanda poolt.
NAISTEARSTI TASULINE VASTUVÕTT
Kui järjekorra pikkus Teid ei rahulda, võite kasutada tasulise vastuvõtu võimalust.
Naistearsti tasulise vastuvõtu eesmärk on pakkuda alternatiivset arstiabi saamise võimalust neile, keda ei rahulda arsti jutule pääsemise ooteaeg. Patsiendi soovil on võimalik teostada ka üksikuid tasulisi meditsiiniuuringuid (nt ultraheli).
Naistearsti esmase vastuvõtu tasu on 60 €, korduva visiidi tasu 45€.
Vastuvõtu hinna sisse kuuluvad läbivaatus, raviplaani koostamine, retsepti väljastamine ning lihtsamad analüüsid (vere- ja uriiniproov). Muude uuringute ja analüüside eest tuleb tasuda täiendavalt, seda ka siis, kui teil on kehtiv Haigekassa kindlustus.
Tasulisele vastuvõtule saab aja kinni panna klienditeeninduse telefonil 731 9100 (8.00-18:00).
Tasulise vastuvõtuga seoses tehtud kulutusi Haigekassa isikule tagantjärele ei hüvita.
| Kab. 104 | Naistearst | esmaspäev | 9.00-13.00 | |
| tel. 7319 979 | Katrin Täär | |||
| ——————– | ||||
| Kab. 104 | Naistearst | teisipäev | 8.20-13.00 | |
| tel. 7319 979 | Liis Kriisa | |||
| ——————– | ||||
| Kab. 104 | Naistearst | teisipäev | 14.00-18.00 | ainult ämmaemanda poolt suunatud rasedate vastuvõtt |
| tel. 7319 979 | Pille Vaas | reede | 9.00-13.00 | ainult ämmaemanda poolt suunatud rasedate vastuvõtt |
| ——————– | ||||
| Kab. 104 | Naistearst | kolmapäev | 9.00-13.00 | s.h. vaagnapõhja probleemidega patsientide vastuvõtt |
| tel. 7319 979 | Annemai Jallai | neljapäev | 14.00-19.00 | |
| ——————– | ||||
| Kab. 104 | Naistearst | kolmapäev | 14.00-19.00 | s.h. lastegünekoloogi vastuvõtt |
| tel. 7319 979 | kaasprof. Kai Part | |||
| ——————– | ||||
| Kab. 104. | Naistearst | neljapäev | 9.00-13.00 | |
| tel. 7319 979 | Aune Siller | |||
| ——————– | ||||
| Kab. 105 | Naistearst | esmaspäev | 8.40-13.00 | |
| tel. 7 319 996 | prof. Kristiina Rull | teisipäev | 14.00-19.00 | |
| ——————– | ||||
| Kab. 105 | Naistearst | teisipäev | 8.20-13.00 | |
| tel. 7 319 996 | Miina Hein | kolmapäev | 14.00-19.00 | ainult ämmaemanda poolt suunatud rasedate vastuvõtt |
| ——————– | ||||
| Kab. 105 | Naistearst | kolmapäev | 8.20-13.00 | lastetuse vastuvõtt |
| tel. 7 319 996 | Liisa Perk | neljapäev | 8.20-13.00 | |
| ——————– | ||||
| Kab. 105 | Naistearst | neljapäev | 14.00-19.00 | |
| tel. 7 319 996 | Aire Sekavin | |||
| ——————– | ||||
| Kab. 105 | Naistearst | reede | 14.00-18.00 | |
| tel. 7 319 996 | Katrina Aab | |||
| ——————– | ||||
| Kab. 108 | Naistearst | esmaspäev | 8.20-13.00 | |
| tel. 7 319 998 | Kristin Jaigma | teisipäev | 14.00-19.00 | |
| ——————– | ||||
| Kab. 108 | Naistearst | teisipäev | 8.20-13.00 | |
| tel. 7 319 998 | Viivi Heido | neljapäev | 8.20-13.00 | |
| reede | 14.00-18.00 | |||
| ——————– | ||||
| Kab. 108 | Naistearst | neljapäev | 14.00-19.00 | |
| tel. 7 319 998 | Keiti Mets | reede | 8.20-13.00 | |
| ——————– | ||||
| Kab. 111 | Naistearst | esmaspäev | 8.20-13.00 | |
| tel. 7 319 995 | Ilona Larina | teisipäev | 14.00-19.00 | |
| kolmapäev | 9.00-13.00 | |||
| ——————– | ||||
| Kab. 111 | Naistearst | esmaspäev | 14.00-19.00 | |
| tel. 7 319 995 | Hiie Moks | teisipäev | 8.20-13.00 | |
| reede | 8.20-13.00 | |||
| ——————– | ||||
| Kab.111 | Naistearst | kolmapäev | 14.00-19.00 | |
| tel. 7 319 995 | Kelli Saluoks | neljapäev | 8.20-13.00 | |
| reede | 14.00-18.00 | |||
| ——————– | ||||
| Kab.114 | Naistearst | esmaspäev | 8.30-13.00 | ainult ämmaemanda poolt suunatud rasedate vastuvõtt |
| tel. 7 319 993 | Mirjam Schasmin | |||
| ——————– | ||||
| Kab.114 | Naistearst | esmaspäev | 8.20-13.00 | |
| tel. 7 319 993 | Liis Järva | |||
| ——————– | ||||
| Kab.114 | Naistearst | teisipäev | 8.20-13.00 | |
| tel. 7 319 993 | Katre Tennisberg | |||
| ——————– | ||||
| Kab.114 | Naistearst | kolmapäev | 9.00-13.00 | ainult vaagnapõhja probleemidega patsiendid |
| tel. 7 319 993 | Tiiu Hermlin | neljapäev | 14.00-19.00 | |
| reede | 8.20-13.00 | |||
| ——————– | ||||
| Kab.114 | Naistearst | kolmapäev | 14.00-19.00 | |
| tel. 7 319 993 | Terje Raud | neljapäev | 8.20-13.00 | |
| reede | 14.00-18.00 | |||
| ——————– | ||||
| Kab.115 | Naistearst | esmaspäev | 8.20-13.00 | |
| tel.7 319 985 | Anu-Liis Laar | teisipäev | 14.00-19.00 | |
| ——————– | ||||
| Kab.115 | Naistearst | esmaspäev | 14.00-19.00 | |
| tel.7 319 985 | Maret Kaseväli | |||
| ——————– | ||||
| Kab.115 | Naistearst | teisipäev | 8.20-13.00 | |
| tel.7 319 985 | Kadri Mägi | |||
| ——————– | ||||
| Kab.115 | Naistearst | kolmapäev | 8.20-13.00 | |
| tel.7 319 985 | Anne Rohtmets | neljapäev | 14.00-19.00 | |
| reede | 8.20-13.00 | |||
| ——————– | ||||
| Kab.115 | Naistearst | kolmapäev | 14.00-19.00 | |
| tel.7 319 985 | kaasprof. Made Laanpere | |||
| ——————– | ||||
| Kab. 118 | Naistearst | esmaspäev | 8.30-13.00 | ainult ämmaemanda poolt suunatud rasedate vastuvõtt |
| tel. 7 319 999 | Ele Hanson | |||
| ——————– | ||||
| Kab. 118 | Naistearst | esmaspäev | 14.00-19.00 | ainult ämmaemanda poolt suunatud rasedate vastuvõtt |
| tel. 7 319 999 | Eva-Liina Süüden | |||
| ——————– | ||||
| Kab. 118 | Naistearst | teisipäev | 9.00-13.00 | s.h. vaagnapõhja probleemidega patsientide vastuvõtt |
| tel. 7 319 999 | Pille Soplepmann | |||
| ——————– | ||||
| Kab. 118 | Naistearst | teisipäev | 14.00-18.00 | |
| tel. 7 319 999 | prof. Helle Karro | |||
| ——————– | ||||
| Kab. 118 | Naistearst | kolmapäev | 14.00-19.00 | |
| tel. 7 319 999 | Helen Reim | |||
| ——————– | ||||
| Kab. 118 | Naistearst | neljapäev | 9.00-13.00 | s.h. vaagnapõhja probleemidega patsientide vastuvõtt |
| tel. 7 319 999 | Ülle Kadastik | |||
| ——————– | ||||
| Kab. 118 | Naistearst | neljapäev | 14.00-19.00 | |
| tel. 7 319 999 | Margit Klaassen | |||
| ——————– | ||||
| Kab. 152 | Naistearst | kolmapäev | 10.00-16.00 | lastetuse vastuvõtt |
| tel. 7 319 984 | Aire Sekavin | reede | 8.30-13.00 | lastetuse vastuvõtt |
| ——————– | ||||
| Kab. 152 | Naistearst | neljapäev | 14.00-18.00 | lastetuse vastuvõtt |
| tel. 7 319 984 | Aivar Ehrenberg | |||
| ——————– | ||||
| Kab. 266 | Naistearst | kolmapäev | 8.30-13.00 | ainult suunatud lootemeditsiini patsiendid |
| Eva-Liina Süüden | ||||
| ——————– | ||||
| Kab. 266 | Naistearst | neljapäev | 8.30-13.00 | ainult suunatud lootemeditsiini patsiendid |
| Ele Hanson | ||||
| ——————– | ||||
| Kab. 235 | Naistearst | esmaspäev | 8.30-15.00 | kolposkoopia |
| tel. 7319 961 | Terje Raud | teisipäev | 8.30-15.00 | kolposkoopia |
| ——————– | ||||
| Kab. 235 | Naistearst | esmaspäev | 8.30-15.00 | kolposkoopia |
| tel. 7319 961 | Merit Liivak | teisipäev | 8.30-15.00 | kolposkoopia |
| ——————– | ||||
| Kab. 235 | Naistearst | teisipäev | 14.00-19.00 | kolposkoopia |
| tel. 7319 961 | Liis Kriisa | kolmapäev | 8.30-15.00 | kolposkoopia |
| ——————– | ||||
| Kab. 235 | Naistearst | neljapäev | 8.30-15.00 | kolposkoopia |
| tel. 7319 961 | Katrin Täär | |||
| ——————– | ||||
| Kab. 235 | Naistearst | reede | 8.30-15.00 | kolposkoopia |
| tel. 7319 961 | Kristin Jaigma |
Naistehaiguste ja raseduse korral osutab kliinikumis erakorralist abi naistenõuandla valvearst.
Naistenõuandla valvekabinetis võetakse vastu erakorralist naistearsti konsultatsiooni vajavaid patsiente. Valvekabinetis ei teostata mahukaid uuringuid, vaid selgitatakse välja patsiendi seisund ja haiguse iseloom ning määratakse vastavalt ravi ja haiglasse võtmise vajadus.
Vastuvõtule saamiseks tuleb pöörduda naistenõuandla registratuuri (korpus G2, I korrus). Ooteaeg sõltub töökoormusest. Valvearsti vastuvõtule saamiseks võib kuluda kuni 3 tundi. Eelisjärjekorras teenindatakse raskemas seisundis patsiente. Erakorralises vastuvõtus teenindatakse patsiente vastavalt tervisliku seisundi raskusele, mitte saabumise järjekorras.
Naistenõuandla valvekabinet asub:
L. Puusepa 8, G2 korpus, I korrus (vaata kaarti)
Sissepääs L Puusepa tänava poolsest peauksest, seejärel liikuda vasakule jäävast kaldteest üles naistenõuandla registratuuri.
Valvekabinet naistenõuandlas töötab:
E–N 08.00–18.00, R 08.00–17.30 (paus 13:00-14:00).
E–N 18.30–08.00, R 17.30–08.00 ja puhkepäevadel osutab viivitamatut sekkumist vajavat erakorralist abi valvegünekoloog. Abi saamiseks tuleb pöörduda erakorralise meditsiini osakonda (EMO). Erakorralises vastuvõtus osutatakse abi ainult kiiret ja erakorralist abi vajavate olukordade puhul.
L. Puusepa 8, M-korpus, I korrus (sissepääs L. Puusepa tn poolt)
Erakorralises vastuvõtus teenindatakse patsiente vastavalt tervisliku seisundi raskusele, mitte saabumise järjekorras.
Raseduse katkestamise soov selle alla ei kuulu.
Vastuvõttu pöördumisel
- võtke võimalusel kaasa eelnevate uuringute andmed, haigusloo väljavõtted ning nimekiri ravimitest, mida tarvitate
- EMO osakonda või naistenõuandla registratuuri sisenemisel võtke järjekorra number
- esitage oma isikut tõendav dokument
- vastake kõikidele küsimustele Teie terviseprobleemi kohta, et täpselt määratleda Teie seisundi erakorralisus ja abivajamise meetod
- teavitage ämmaemandat või õde, kui Teil on esinenud allergiaid, Te olete rase või toidate rinnaga
- erakorralise eriarstiabi visiiditasu on 20 eurot
Erakorraliste seisundite alla kuuluvad:
- verejooks suguteedest (rohkem või kestnud kauem kui tavaline menstruatsioon)
- äge kõhuvalu
- erakorraline rasedusaegne probleem (veritsus, lootevee puhkemise kahtlus, enneaegse sünnitustegevuse kahtlus, looteliigutuste vähenemine või puudumine, raseda ootamatu halb enesetunne)
- sünnituse-, operatsiooni- või abordijärgne probleem (sünnitusest, operatsioonist või abordist on möödas vähem kui 1 kuu)
- vägivalla või trauma ohver
- raseduse katkestamise soov
Raseduse katkestamise soov
Raseduse katkestamise soovi korral tuleb pöörduda naistenõuandla valvekabinetti E-N 08.00-18.00 või R 08.00-17.30.
Valvekabineti pääsemiseks tuleb eelnevalt pöörduda naistenõuandla registratuuri (korpus G2, I korrus). Ooteaeg sõltub töökoormusest ja valvearsti vastuvõtule saamiseks võib kuluda kuni 3 tundi kuna eelisjärjekorras teenindatakse raskemas seisundis olevaid patsiente olenemata saabumise järjekorrast.
Tartu Ülikooli Kliinikumi naistenõuandla perekeskuse ämmaemandate ambulatoorne vastuvõtt toimub Maarjamõisa meditsiinilinnaku C-korpuses aadressil L. Puusepa 8.
Endiselt jätkuvad perekeskuse ämmaemanda vastuvõtud Maarjamõisa tervisekeskuses L. Puusepa 1a, Tartu tervisekeskuses Mõisavahe 34b ning rinnakabinetis Kvartali kaubanduskeskuses.
Naistenõuandla perekeskus paikneb uues ravikorpuses I korrusel. Perekeskusesse pöördudes registreerige oma saabumine L. Puusepa tänava poolses registratuuris.
Perekeskuses pakutavad teenused:
- Raseduse jälgimine
- Imetamisnõustamine
- Varajane sünnitusjärgne tagasikutse
- Sünnitusjärgne kontroll
- Sünnitusjärgne koduvisiit
- Emakakaelavähi sõeluuring
- Gestatsioonidiabeedi nõustamine
- Raseduskriisi nõustamine (L. Puusepa 1a)
- Rindade kontroll ja nõustamine (Kvartali kaubanduskeskus)
- Perekool
Naistenõuandla perekeskuses toimuvale ämmaemanda vastuvõtule võite pöörduda, kui:
- planeerite rasedust ja soovite eelnevat nõustamist,
- olete rase ja soovite raseduse jälgimiseks arvele tulla,
- olete sünnitanud ja soovite sünnitusjärgset nõustamist ja läbivaatust,
- soovite nõustamist ja/või korduvretsepti rasestumisvastaste vahendite osas,
- soovite teha emakakaela vähi sõeluuringut,
- soovite rindade kontrolli.
Raseduse normaalse kulu korral on raseduse jälgimine ja nõustamine ämmaemanda pädevuses, soovituslikult toimub sel puhul naistearsti konsultatsioon kaks korda raseduse jooksul. Raseduse kulus probleemide või kõrvalekallete tekkimisel suunab ämmaemand raseda arsti konsultatsioonile, uuringutele või haiglasse. Ämmaemanda esmane vastuvõtt kestab 1 tund, korduvvisiit 30 minutit.
Ämmaemanda vastuvõtt toimub Teile etteantud aegadel naistekliiniku perekeskuses Puusepa 8 C-korpuses, Maarjamõisa tervisekeskuses Puusepa 1a või Tartu tervisekeskuses Mõisavahe 34b.
Rinnakabinet asub Kvartali kaubanduskeskuses esimesel korrusel raamatupoe kõrval. Enne vastuvõttu pöörduge registratuuri.
Naistenõuandla perekeskus
- ruum 40, tel. 7317503
- ruum 41, tel. 7317502
- ruum 42, tel. 7317501
- ruum 43, tel. 7317508
Maarjamõisa tervisekeskuses (Puusepa 1a, II korrus), ruum 2062 (tel. 7319267)
Tartu Tervisekeskuses (Mõisavahe 34b, I korrus), ruum 125 (tel. 53319927)
Kvartali kaubanduskeskuses SA Tartu Ülikooli Kliinikumi rinnakabinetis, esimesel korrusel raamatupoe kõrval (tel. 7317444).
Miks osaleda perekoolis?
Uuemad teadusuuringud kinnitavad, et sünnieelne ettevalmistus tagab Sinu ja Sinu partneri parema toimetuleku eesootavate muutustega ja rahulolu sünnituskogemusega. Süsteemne, loogiliselt olulisi teemasid käsitlev ja tõenduspõhine ettevalmistus, mis sisaldab loenguid, täiendavaid ülesandeid ja harjutusi aitab vähendada ärevust seoses rasedusega, sünnitusega toimetulekul ning lapsevanema rolliga kohanemisel.
Maailm on pidevas muutumises ning koos sellega ka meie. Tänaseni toimunud perekooli loengud on olukorra ja piirkonna tundlikud, kuid noorte perede ettevalmistus oma lapse sünniks ning lapsevanemaks kasvamiseks ei tohiks olla piiratud. Lisaks ei taga üksikute kas ajaliselt või teemadena sobivate loengute külastamine terviklikku ettevalmistust uue olukorraga kohanemiseks ja toimetulekuks.
Soovime noori peresid lapseootusajal toetada ning panustada nende ettevalmistusse. Selleks oleme ette valmistanud veebipõhiseid pakette (kursuseid), mille vahel saab iga lapseootaja oma vajadustest lähtuvalt valida ning millel saab osaleda endale sobival ajal ning sobivast kohast.
SA Tartu Ülikooli Kliinikumi naistekliiniku perekool pakub Teile erinevaid videoloenguid nii pakettidena kui üksikloengutena, mida viivad läbi ämmaemandad, oma ala parimad asjatundjad. Teile antakse parimad teadmised toimetulekuks sellel huvitaval ja pisut heidutaval eluetapil. Loengutelt saadud teadmistega püüame leevendada Teie hirmu ning anname objektiivse ülevaate meie kliinikus toimuvast leevendamaks Teie hirmu üksi jäämise ja toimetuleku ees sünnitusel.
Miks valida veebis toimuv ja paketipõhine perekool?
Kursuste eesmärk on tagada, et naistel, sünnitajatel ja nende partneritel oleks hea ja kindel arusaam raseduse ja sünnituse kulust, et nad saaksid teha teadlikke valikuid. Pakutav pakett „Lapseootaja ettevalmistuskursus“ ei lõpe sünnituse teemade käsitlemisega, vaid valmistab tulevasi vanemaid ette sündinud lapse eest hoolitsemiseks ning uue elukorraldusega kohanemiseks.
Töö- ja isiklike kohustuste tõttu võib olla keeruline leida ajaliselt sobivat perekooli. Veebipõhine perekool on loodud tulevate vanemate vajadusi arvestavalt, seega saate kursust hõlpsasti läbida Sulle ja Sinu partnerile sobivas tempos, ajal ning kohas.
Miks valida perekooli kontaktõpe?
Perekooli loengud on traditsiooniliselt olnud teiste lapseootajatega kohtumispaik, et vestelda samas olukorras olevate inimestega, saada soovitusi ja vastuseid, sest teistel paaridel on erinevad vajadused või huvid, mida nad soovivad arutada.
Kliinikumi naistekliiniku perekool pakub peredele võimalust osaleda viienädalases kontaktõppes, mille eesmärk on vanemluseks ettevalmistamine. Uuendatud vormiga kontaktõppe eesmärgiks on pakkuda naistele ja peredele võimalust aktiivseks õppimiseks. Osalejatel on võimalik ka ise teemasid ja murekohti tõstatada, et neid läbi kogemuste vahetamise ja tõenduspõhise info analüüsida ja arutada. Kontaktõppe viie nädala jooksul läbitakse raseduse aja, vaimse tervise, sünni, vastsündinu ja uue vanema rolli ning selles toimetulemise teemad.
Meie kursustelt on Sinu jaoks kättesaadav kogu teave, mis on vajalik toimetulekuks ning teadlike valikute tegemiseks. Lisaks on lingid täiendavate ressursside juurde, et saaksite soovi korral veelgi põhjalikumat teavet hankida.
Registreerimine loengutele
Rasedus ja sellega seonuv:
❚ Raseduse jälgimine
↪ Raseduse jälgimine kliinikumis ↩
Ämmaemand on reproduktiivtervise ja emadushoolduse spetsialist, kes juhendab, jälgib, nõustab naisi raseduse ja sünnituse ajal ning sünnitusjärgsel perioodil.
Naistenõuandla perekeskuses toimuvale ämmaemanda iseseisvale vastuvõtule võite pöörduda, kui:
- planeerite rasedust ja soovite eelnevat nõustamist,
- olete rase ja soovite raseduse jälgimiseks arvele tulla,
- olete sünnitanud ja soovite sünnitusjärgset nõustamist ja läbivaatust,
- soovite nõustamist ja/või korduvretsepti rasestumisvastaste vahendite osas.
Raseduse normaalse kulu korral on raseduse jälgimine ja nõustamine ämmaemanda pädevuses, naistearsti konsultatsioon toimub soovituslikult kaks korda raseduse jooksul. Raseduse kulus probleemide või kõrvalekallete tekkimisel suunab ämmaemand raseda arsti konsultatsioonile, uuringutele või haiglasse.
Ämmaemanda esmane vastuvõtt kestab 1 tund, korduvvisiit 30 minutit. Naistenõuandlas ja naistenõuandla perekeskuses on avatud 6 kabinetti, kus toimuvad ämmaemandate vastuvõtud ning naistenõuandlas (G2 korpus) 7 kabinetti, kus teenindavad Teid naistearst ja ämmaemand.
Ämmaemanda vastuvõtt toimub Teile etteantud aegadel:
- naistekliiniku naistenõuandlas (L.Puusepa 8, G2 korpus; ruum 149 ja 150)
- naistekliiniku perekeskuses (L.Puusepa 8, C korpus)
- Maarjamõisa Tervisekeskuses (L. Puusepa 1a, ruum 3046)
- Tartu Tervisekeskuses (Mõisavahe 34B, ruum 125 ja 126)
Oma hirme üksi jäämise ja toimetuleku ees sünnitusel ning teisi muresid saate jagada ja lahendusi otsida koos raseduskriisi nõustajaga või hingehoidja – perenõustajaga:
- raseduskriisi nõustajad: Margit Luiga; Liina Annuk; Maris Raude; Gertrud Saage; Erle Randala(L.Puusepa 1a, ruum 2065)
- hingehoidja Naatan Haamer(L.Puusepa 8, C korpus, ruum 37)
Lisaks võtavad naistekliiniku nõuandlas ja perekeskuses vastu veel:
- sisearst Anne Kirss (L.Puusepa 8 G2 korpus, ruum 148)
- jurist Terje Soots (L.Puusepa 8, G2 korpus, ruum 147)
- gestatsiooni diabeedinõustajad ( L.Puusepa 8, G2 korpus, L.Puusepa 1a, 2 korrus; Mõisavahe 34B, 125). Enne nõustamisele tulekut pange kirja eelneva kolme päeva menüü ning kaks tundi enne vastuvõtule tulekut sööge kõht täis, et vastuvõtul saaks kontrollida veresuhkru taset.
- imetamisnõustajad (L.Puusepa 8, C korpus; Mõisavahe 34B, 125)
Kui kahtlete imetamisasendis, olete mures lapse imemisvõtte õigsuse või tema kaalu pärast, siis saate tulla muret jagama ning lahendusi otsima ämmaemand- imetamisnõustaja juurde E-R. Registreerimine vastuvõtule üldregistreerimise telefonil 7319100.
Imetamisalastele küsimustele saab vastuseid imetamisnõustajalt ka meili teel: imetamine@kliinikum.ee või naistekliiniku imetamisnõustamise küsimuste-vastuste rubriigis.
Kui Teil on muresid või terviseprobleeme sünnitusjärgses perioodis või on küsimusi lapse hoolduse, rinnaga toitmise ja kaalu osas, siis võite julgesti helistada naistekliiniku perekeskusesse E – R kell 9.00-13.00 telefonil 7319977. Vajadusel lepitakse kokku sobiv vastuvõtu aeg (Puusepa 8, C korpus, ruum 46):
- vastsündinu läbivaatuseks,
- vajadusel lastearsti konsultatsiooniks,
- imetamise nõustamiseks,
- sünnitusjärgseks läbivaatuseks.
Ämmaemandate, naistearstide ja teiste spetsialistide vastuvõtuajad leiate:
https://www.kliinikum.ee/naistekliinik/et/vastuvotuajad
Vastuvõttudele registreerimine tel. 7319100 E-R kell 08:00–18:00
Naistenõuandla registratuur Puusepa 8 G2 korpuses on avatud E-R kell 7.30 – 19.00. Perekeskusesse tulles pöörduge Puusepa tn. poolsesse üldregistratuuri. Vastuvõtule tulles palun võtke esmalt järjekorranumber, mille alusel teid kutsutakse klienditeenindaja juurde. Temalt saate infot, millises kabinetis vastuvõtt toimub.
Vereanalüüside võtmine toimub protseduuride toas (G2 159 ja 158) E-R kell 8.00 – 13.00 ja 14.00-19.00 (1.07.2021- 2.09.2022 on protseduuride tuba avatud 8:00-16:00) järjekorranumbri alusel. Analüüside tellimus teostatakse kabinetis elektroonsena, kuid veenduge verd andma tulles oleks Teil kaasas ribakoodiga kleebised.
Uriini analüüse saab tuua ruumi G2 155 E-R kell 8.00 – 10.00.
Kardiotokograafia ruumis (G2 158) toimub sünnieelne loote seisundi hindamine. KTGle suunab Teid oma ämmaemand. Teie kõhule asetatakse kaks andurit – üks registreerib loote südame sagedust ja teine emaka toonust. Uuring kestab 20-30 min.
Nõuandlas on avatud mitu ultrahelikabinetti (G2 163, 165, 167, C korpuses 33 ja 34). Uuringule registreeritakse vastuvõtu käigus, vastavalt raseduse jälgimise juhendis soovitatule. Omal soovil ultraheliuuring on tasuline (hind sõltub uuringu tüübist) ja registreerimine toimub klienditeeninduse telefonil 7319100.
Täpsemalt ultraheli uuringutest: https://www.kliinikum.ee/naistekliinik/osakonnad/ultraheli/.
Naistekliiniku perekoolis on võimalik vaadata ja kuulata erinevaid üksikuid videoloenguid ja läbida erineva suurusega videokursuseid sünnitusest, vastsündinu hooldusest ja imetamisest. Täpsem info ja loengutesse registreerumine naistekliiniku perekooli kodulehel https://www.kliinikum.ee/naistekliinik/et/perekool-info
↪ Raseduse jälgimine nädalate kaupa ↩
Esimene külastus
Esimene visiit naistearsti või ämmaemanda juurde leiab aset enamasti peale seda, kui kodus tehtud rasedustest on osutunud positiivseks. Oluline on ajastada esimene visiit enne 12. rasedusnädala täitumist, sest teatud analüüse ja uuringuid tuleb teostada kindlatel rasedusnädalatel.
Esimesel visiidil küsitletakse Sind põhjalikult tervisliku seisundi, eluviiside ja töötingimuste kohta. Selle küsitluse eesmärgiks on välja selgitada käesoleva raseduse kulgu ning loote arengut mõjutada võivad riskitegurid. Tervisliku seisundi hindamisel täpsustatakse järgmised andmed:
- elu jooksul põetud ja kroonilised haigused
- ravimite tarvitamine
- menstruatsioonitsükli regulaarsus
- käesoleva raseduse algul põetud haigused ja kasutatud ravimid
- suguvõsas esinevad pärilikud haigused
- eelnevate raseduste ja sünnituste kulg
- pikkus ja kehakaal, et hinnata kehamassiindeksit
Samuti küsitletakse Sind toitumisharjumuste, füüsilise aktiivsuse, kahjulike harjumuste ja töötingimuste kohta.
Seejärel teostatakse läbivaatus günekoloogilisel toolil, mille käigus võetakse emakakaelalt PAP test emakakaela rakuliste muutuste hindamiseks (kui viimasest analüüsist on möödunud ≥2 aastat) ja analüüs klamüdioosile (kui viimasest analüüsist ≥6 kuud) ning kinnitatakse emaka suuruse hindamise või ultraheliuuringu abil raseduse olemasolu.
Esimesel visiidil tehakse ka vereanalüüsid HIV-le, süüfilisele, B-hepatiidile, määratakse veregrupp, reesusfaktor, reesusantikehad, vere hemoglobiinitase ja veresuhkur.
Esimesel või teisel visiidil antakse saatekirjad uriini analüüsi ja uriini külvi tegemiseks. Uriinis uuritakse valgu, glükoosi, leukotsüütide ja bakterite esinemist. Uriini külv on oluline kuseteede nakkuste välistamiseks.
Raseduse 11. – 16. nädal
11.–13. rasedusnädalal teostatakse ultrahelikabinetis uuring ultrahelispetsialisti poolt. Uuringul täpsustatakse raseduse kestust, loodete arvu, platsenta asukohta, väärarendite esinemist ning mõõdetakse loote kuklapiirkonna läbikumavus (ing.k. nuchal translucency, NT).
Raseduse 11.-13. nädalal tehakse ema vereseerumi skriining, millega on võimalik selgitada loote kromosoomihaiguste ja arenguhäirete riski. Kui selle analüüsi tulemusena selgub kõrgem risk võimalikeks probleemideks, siis korratakse vereanalüüsi 15.-17. rasedusnädalal või vajadusel suunatakse geneetiku konsultatsioonile ja täiendavatele uuringutele (amniotsenteesile või koorionibiopsiale).
Kui Sinu veresuhkruväärtus on kõrgenenud või Sa kuulud rasedusaegse suhkruhaiguse riskigruppi, siis suunatakse Sind enne 16. rasedusnädalat ka glükoosi talvustestile (GTT-le). Rasedusaegse suhkruhaiguse (gestatsioonidiabeedi) riskigruppi kuuluvad naised, kes on ülekaalulised (kehamassiindeks raseduseelselt ≥30 kg/m²), kellel eelmise raseduse ajal esines gestatsioonidiabeet, kelle lähisugulastel esineb diabeeti või kes on sünnitanud >4500g kaaluva vastsündinu.
Raseduse 16. – 24. nädal
Raseduse teisel trimestril (16.–28. rasedusnädalal) külastad Sa ämmaemandat või naistearsti 4 – 5 nädala järel.
Igal külastusel Sind kaalutakse, hinnatakse kaaluiivet, küsitletakse tursete esinemise kohta ja mõõdetakse vererõhk. Alates 16. rasedusnädalast mõõdetakse emakapõhja kõrgust. Selle mõõtmine ja dünaamika jälgimine võimaldab kaudselt hinnata loote kasvu. Alates raseduse 20. nädalast küsitletakse Sind looteliigutuste olemasolu kohta ja kuulatletakse loote südamelööke, et hinnata loote heaoluseisundit.
19.–21. rasedusnädalal suunatakse Sind teisele ultraheliuuringule, mille eesmärgiks on loote väärarendite avastamine. Uuringu käigus täpsustatakse loote arengu vastavus raseduse suurusele, lootevee hulk, platsenta asukoht ning uuritakse põhjalikult loote organsüsteemide arengut.
Raseduse 24. – 28. nädal
24.–28. rasedusnädalal korratakse kõrge riski grupi rasedatel glükoosi taluvustesti, kui see esimesel trimestril oli normis. Samuti suunatakse GTT-le naised, kelle kehamassiindeks raseduseelselt oli >25 kg/m² või kellel on raseduse jooksul tekkinud liigne kaaluiive, suhkur uriinis või kahtlus loote liigkasvule. Reesus-negatiivsetel naistel määratakse korduvalt verest reesusantikehad.
24.-28. rasedusnädalal korratakse kliinilise vere analüüs hemoglobiinitaseme hindamiseks ja veresuhkru analüüs.
Alates 24. rasedusnädalast korratakse igal visiidil ka uriini analüüsi.
Raseduse 28. – 36. nädal
Raseduse 28.–36. nädalal külastad Sa oma ämmaemandat või naistearsti vähemalt 4 nädala järel. Igal külastusel küsitletakse Sind vaevuste ja meeleoluhäirete suhtes, samuti kaalutakse, hinnatakse kaaluiivet ja tursete esinemist, mõõdetakse vererõhk, emakapõhja kõrgus, küsitletakse looteliigutuste iseloomu kohta ning kuulatletakse loote südamelööke. Alates 30. rasedusnädalast hinnatakse ka loote seisu emakas ning täpsustatakse loote eesasuv (vaagnapoolne) osa.
28.–32. rasedusnädalal korratakse vereanalüüse HIV, hemoglobiinitaseme ja reesusantikehade suhtes.
Vajadusel suunatakse Sind korduvale ultraheliuuringule (kahtlusel loote kasvu mahajäämusele või liigkasvule, lootevee hulga vähesusele või liigsusele, muude näidustuste olemasolul). Ultraheliuuring võimaldab hinnata loote oletatavat massi, lootevee hulka, platsenta asukohta, loote seisu ja eesasetsevat osa ning hinnata loote arengut.
Raseduse 36. – 40. nädal
Raseduse 36.–40. nädalal külastad Sa oma ämmaemandat või naistearsti 2 nädala järel. Igal külastusel hinnatakse kaaluiivet, tursete esinemist, mõõdetakse vererõhk, emakapõhja kõrgus, küsitletakse looteliigutuste iseloomu kohta, kuulatletakse loote südamelööke ning täpsustatakse loote seis emakas. Samuti küsitletakse Sind tupevooluse muutuste suhtes, kaebuste korral tehakse läbivaatus ja vajadusel võetakse analüüsid emakakaelalt või tupest. Iga visiidi eelselt palutakse Sul korrata uriini analüüsi. Vajadusel korratakse vereanalüüsi hemoglobiinitaseme hindamiseks. Koostatakse esialgne sünnituse juhtimise plaan.
Vajadusel (looteliigutuste iseloomu muutused, loote südamelöökide kuulatlemisel rütmihäired) teostatakse kardiotokograafia (KTG). Kardiotokograafia võimaldab registreerida loote südamelööke pikema aja vältel ning avastada loote südamelöögisageduse häired, mis viitavad loote seisundi halvenemisele.
Raseduse 40. – 42. nädal
Kui seni jälgis Sinu raseduse kulgu ämmaemand, siis alates raseduse kestusest 41 nädalat jälgib Sind edasi naistearst. Nüüd peaks naistearsti külastama vähemalt kord nädalas. Igal külastusel tehakse kardiotokograafia loote seisundi hindamiseks. Vajadusel hinnatakse ultraheliuuringu abil loote oletatavat massi ja lootevee hulka ning doppleruuringul verevoolu kiirust nabaväädi veresoontes. Kui Sa pole 42. rasedusnädalaks sünnitanud, suunatakse Sind emakakaela ettevalmistamiseks ja sünnituse esilekutsumiseks sünnieelsesse osakonda.
Koostanud: ämmaemand Triinu Adlas
Allikas: Eesti Naistearstide Selts „Raseduse jälgimise juhend”, 2011, http://rasedajalgimine.weebly.com/
↪ Rasedus ja reisimine ↩
Raseduse ajal reisimine on tänapäeval tavaline ja seda tehakse väga palju.
Parim aeg rasedana reisimiseks on raseduse teisel trimestril. Selleks ajaks on esimeste kuude võimalikud vaevused möödunud ja raseduse katkemise oht väike, ent suur kõht ei tee enesetunnet veel ebamugavaks ning keha suudab muutustega hästi kohaneda.
Auto, bussi ja rongiga reisimine on raseduse ajal üldjuhul igati ohutu. Pikki reise tasub siiski vältida, kuna ühes asendis istumine tekitab rasedale ebamugavust, verevoolu aeglustumist jalgades ja jalgade turset ning võib tõsta riski venoosse trombemboolia tekkeks. Selle vältimiseks tasub pikema autoreisi korral teha iga kahe tunni tagant sirutuspaus. Autoga reisimisel tuleb kasutada kolmepunkti kinnitusega turvavööd, mis väldib turvavöö kulgemist üle kõhu. Ka bussiga reisides tuleb alati kinnitada turvavöö.
Laevareisil võib ette tulla iiveldust ja oksendamist.
Ka lennukiga reisimiseks on parim aeg raseduse teine trimester ehk 16.-28. rasedusnädalal. Alates 36. rasedusnädalast ei luba enamik lennufirmasid rasedaid enam lennukisse, mitmikraseduse puhul peale 32. rasedusnädalat. Enamik lennufirmasid nõuab alates 28. rasedusnädalast lendamiseks arstitõendit selle kohta, et rasedus on kulgenud normaalselt. Enne reisi tuleb see kindlasti täpsustada, enamasti on vastav info kirjas lennufirma koduleheküljel.
Üle nelja tunni kestvate lendude korral on suurenenud venoosse trombemboolia tekke risk, millele rasedus on lisanduvaks riskifaktoriks. Raseduse ajal lendamine on vastunäidustatud, kui naisel esineb kõrgenenud risk tromboosi tekkeks või on
varasemalt tromboosi esinenud. Samuti ei tohiks lennureisi planeerida, kui on diagnoositud raseduse katkemise või enneaegse sünnituse oht, platsenta asetsuse häired, preeklampsia või kahtlus sellele.
Lennureisi ei soovitata raseduse ajal naistele, kellel esineb kahtlus loote kasvupeetusele või tal on esinenud raseduse ajal verejookse. Samuti juhul, kui naisel esineb kaasuvaid haigusi, nagu raskekujuline aneemia, tõsine südame- või kopsuhaigus. Kindlasti peaks rase oma ämmaemanda või naistearstiga läbi arutama kõik võimalikud ohud ja riskid, mis võivad seoses lendamisega ette tulla, millised meditsiinivõimalused on reisi sihtriigis ja kas lendamine võib põhjustada täiendavalt mingeid terviseprobleeme.
Lennureisi ajal võib esineda jalgade turset, nina- ja kõrvaprobleeme ning iiveldust. Organismi veevajaduse rahuldamiseks tuleb lennureisi ajal juua palju vett, sest lennuki salongis on kuiv õhk. Kindlasti ei tohi lennu ajal tarbida alkohoolseid või kofeiini sisaldavaid jooke.
Lennureisi ajaks tuleb riietuda mugavalt avaratesse rõivastesse ja kanda mugavaid jalanõusid. Tursete vältimiseks on hea tõsta jalad kõrgemale ning tromboosiohu vältimiseks võiks iga poole tunni tagant vahekäigus jalutada.
Lennupileti broneerimisel tasub raseduse ajal valida endale vahekäigupoolne istekoht – see võimaldab paremini jalgu sirutada ja liikuda. Jalgade vereringe parandamiseks võiks aeg-ajalt teha jalgadega pöiaringe ning sirutada säärelihaseid.
Üle 4-tunnistel lennureisidel soovitatakse rasedatel tromboosiohu vältimiseks kanda spetsiaalseid kompressioonsukki või
põlvikuid (survega 15-30 mm/Hg). Teatud terviriskide korral võib olla vajalik teha verdvedeldava ravimi süst enne lendu; ravimi kasutamise vajaduse üle otsustab naistearst, kes väljastab sel juhul ka retsepti ravimile ja juhendab selle kasutamise osas. Verevedeldaja vähendab oluliselt trombi tekkeriski, kuid absoluutset kaitset ei saa garanteerida ka selle abil.
Vaatamata komplikatsioonideta kulgenud rasedusele võib reisil alati ette tulla ootamatuid olukordi, kus tekib vajadus arstiabi järele. Selle tarbeks tuleb oma tavalisele reisikindlustuspaketile lisada raseda reisija lisakaitse, mida mõned kindlustusseltsid pakuvad. Sel juhul pakub enamik kindlustusseltse kaitset reisil juhtunud ootamatute rasedusest tingitud
komplikatsioonide korral, kui ei ole täitunud 28. rasedusnädal. Paljud kindlustusseltsid pakuvad abi erakorralise arstiabi saamiseks, kuid ei kaitse enneaegse sünnituse puhul. Summa ulatus abi saamiseks on piiratud.Euroopa Liidu liikmesriikides reisides on õigus Euroopa ravikindlustuskaardi esitamisel saada reisi ajal tekkinud terviseprobleemi korral vajaminevat arstiabi võrdsetel tingimustel selles riigis elavate kindlustatud inimestega.Reisile on vajalik kaasa võtta oma rasedakaart ja Euroopa Liidu liikmesriikides reisides Euroopa ravikindlustuskaart.
Kui naisele on raseduse ajal või pidevaks kasutamiseks määratud mingeid ravimeid, siis ei tohi maha unustada ka neid. Pagasisse tuleks varuda ravimeid ootamatute olukordade puhuks (näiteks valuvaigistid, palavikualandajad, kõhulahtisuse- ja iiveldusevastased ravimid; desinfitseeriv vahend haavadele ja plaastrid).
Sagedasemad probleemid, mis võivad rasedatel reisil olles ilmneda on:
väsimus, peavalu,kuumarabandus,seedehäired, kõhukinnisus- või lahtisus,sagenenud urineerimine, tursed jalgadel – tursete leevendamiseks jalgadel tasub reisile kaasa võtta mentooli või aaloed sisaldav jahutav geel.
Raseduse ajal reisi planeerides tuleks vältida sihtkohti, kus on piiratud võimalused arstiabi saamiseks. Vältima peaks reisimist riikidesse, kus on suur risk nakatuda Zika viirusesse või malaariasse. Eelnevalt tuleks läbi mõelda vaktsineerimise vajadus sihtkohariigis levivate võimalike haiguste suhtes. Kuna raseduse ajal on vastunäidustatud vaktsineerimine nõrgestatud elusviirust sisaldavate vaktsiinidega, siis võiks eksootilistesse riikidesse reisida sooviv naine olla nende haiguste vastu vaktsineeritud juba enne rasedust.
Reisil olles ja eriti eksootilistesse kohtadesse reisides tuleb vältida saastatud vee ja toidu tarbimist. Süüa tohib ainult korralikult läbiküpsetatud liha ja tarbida pastöriseeritud piimatooteid. See aitab vältida kõhulahtisust, toksoplasmoosi või listerioosi nakatumist ja toidumürgitust, mis võivad tekitada tõsiseid probleeme. Joogiks võib tarbida üksnes pudelivett või keedetud vett. Eksootilistesse piirkondadesse reisimisel on oluline kaitsta ennast sääsehammustuste eest ning kasutada selleks spetsiaalseid sääsetõrjevahendeid.
Koostas: ämmaemand Triinu Adlas
↪ Füüsiline koormus ja sport raseduse ajal ↩
Terve naise poolt raseduse ajal harrastatav liikumine on soovitav. Kehaline treening tugevdab immuunsüsteemi, parandab verevarustust, suurendab energiat ning aitab tunda rõõmu probleemideta kulgevast rasedusest ning valmistada keha sünnituseks ette. Lisaks sellele on võimlemisega võimalik ära hoida ja leevendada mitmesuguseid rasedusest tingitud vaevusi.
Rasedatele sobivad käimine (kepikõnd), ujumine, vesivõimlemine, jalgrattasõit ja mõõdukas tempos areoobikatund ning rasedatele mõeldud jooga. Treenimise ajal tuleks pulss hoida alla 140 l/min ning ennekõike jälgida enesetunnet. Treening tuleks lõpetada valu, pearingluse, halva enesetunde ja/või jõuetuse korral.
Harjutusi tuleks sooritada rahulikult ja aeglases tempos võimalikult mugavas asendis ning venivates ja hästi hingavates riietes.
Raseduse ajal tuleb pöörata tähelepanu vaagnapõhjalihastele, et ennetada hilisemalt uriinipidamatust, emaka allavajet või kõhuõõneorganite asendite muutusi.
Vältima peaks spordialasid, millega kaasneb kõrge traumade oht, äkilised suuna muutused ja võimalikud kokkupõrked teiste mängijatega. Ei sobi erinevad pallimängud, ratsutamine, vee- ja mäesuusatamine ning sukeldumine ja allveeujumine
(Liikumine ja… 1998; Valgesoo 2000; Me saame… 2000; Linkberg, R.; [WWW]).
Kõige olulisem on hea enesetunne nii treenimise ajal, kui ka pärast seda: kuula oma keha!
Koostanud: ämmaemand Janne Freimann
↪ Rasedusaegsed muutused naise organismis ↩
Raseduse ajal toimuvad peaaegu kõikides organites muutused. See on seotud hormonaalsete muutustega raseduse ajal. Endokriinsed näärmed, vegetatiivne närvisüsteem ja ainevahetus kohanduvad rasedusele. Toimuvad ka muutused naise psüühikas.
Ema organismi kohanemisel raseduse suurenevale koormusel eristatakse 3 staadiumi:
- Kohanemisstaadium (1.-4. raseduskuu)
Naise psüühika ja organid püüavad kohaneda nende funktsioonidele esitatud kõrgendatud nõudmistele. Võivad tekkida ajutised funktsioonihäired: esineb iiveldus, oksendamine, tekivad veidrad maitsemuutused, muutused lõhnatajus. Muutused toimuvad ka naise psüühikas: sõltuvalt lähtesituatsioonist (soov last saada või hirm lapse ees) võib hoiak rasedusse olla nii positiivne kui negatiivne.
- Heaolustaadium (5.-7. raseduskuu)
Kohanemine kõrgenenud koormusele on lõppenud. Raseda enesetunne on reeglina hea ning ta tunneb rasedusest rõõmu.
- Koormuse staadium (8. kuust kuni sünnituseni)
Häiritud on aktiivne liikumine, tasakaal, töövõime väheneb, väsimus tekib kergemini. Võivad esineda hingamisraskused, õhupuudus, kõhukinnisus. Emaka surve naaberorganitele võib põhjustada nende talitlushäireid. Võib tekkida hirm lapsevanema rolli ja eesseisvate elumuutuste ees, hirm sünnituse ees.
Suguelundite muutused
Emakakeha
Mitterase emakas kaalub umbes 50g ning emakõõne sügavus on 7-8cm. Raseduse lõpuks kaalub emakas 1000g piires ning õõne sügavus on 37-38cm. Emakaseina paksus on raseduse I poolel 3-4cm, raseduse lõpul vähem. Emakaseina plastilisus ja elastsus tõuseb, emaka verevarustus paraneb, emakas on vastavate impulsside tulemusena võimeline muutma oma kuju, suurust, toonust.
Emakakael
Emakakaelas suureneb elastsete kiudude arv, sidekude muutub kohevamaks, veresoontevõrgustik tiheneb, verevarustus paraneb. Emakakaelakanali sisemine ja väline suue on suletud, kanal täidetud limaga. Korduvsünnitajatel raseduse viimastel kuudel emakkaelakanal laieneb, tema avatus on kuni 1cm.
Tupp
Tupeseinte elastsus ja venitatavus raseduse ajal tõuseb, tupe limaskest pakseneb ning verevarustus pareneb. Limaskest on niiske, suureneb ka tupesisaldise hulk. Ravimite imendumine on raseduse ajal tupe limaskesta kaudu parem kui rasedusväliselt.
Südame- vereringeelundkond
Raseduse ajal kohanevad süda ja vereringe uute, suuremate nõudmistega. Raseduse ajal eksisteerib ju naise organismis veel lisavereringe – platsentaarne vereringe. Vere üldmaht suureneb raseduse ajal 1-1,5 l võrra.
Terve raseda süda kohaneb suurenenud nõudmistega järkjärgult. Südame minutimaht suureneb, pulsisagedus, veresoonte toonus mõnevõrra tõuseb. Südame löögisagedus tõuseb raseduse lõpuks 20 löögi võrra minutis. Rasedal on füsioloogiline hüpervoleemia e. vere mahu suurenemine. Vere hulk suureneb raseduse lõpuks 25-40% võrra. Veremahu muutuste tõttu suureneb südame minutimaht. Südame minutimaht on maksimaalne 32.-34. nädalal ja jääb selliseks kuni sünnituseni. Koos veremahu suurenemisega suureneb ka punaliblede e. erütrotsüütide ja hemoglobiini hulk, aktiveerub vereloome.
Raseduse ajal suureneb veenirõhk alajäsemetes tingituna emaka rõhumisest alumisele õõnesveenile ja vaagnaveenidele. Veenirõhu tõus koos rasedusest tingitud veenide silelihaste toonuse langusega põhjustab veenilaiendeid jalgadel ja vulval, krambivalmidust säärtes ning hemorroide e. pärasoole veenilaiendeid. Suurema raseduse korral võib rasedal selili lamades tekkida nn. õõnesveeni sündroom (vena cava sündroom), mis kujutab endast kollapsitaolist seisundit ning on tingitud raseda emaka survest alumisele õõnesveenile ning sellest tulenevatest vereringehäiretest.
Hingamissüsteem
Juba raseduse I trimestril hingamise minutimaht suureneb. Hingamissagedus püsib muutusteta või tõuseb maksimaalselt 10% võrra. Kopsumaht jääb samaks kui enne rasedust. Kopsumahu säilimise tagab rinnakorvi laienemine, mille põhjuseks on roiete nihkumine horisontaalsemasse asendisse.
Neerutalitlus
Neerutalitlus aktiviseerub raseduse ajal oluliselt, kuna neerude kaudu eritatakse nii ema kui loote ainevahetusproduktid. Neerude verevarustus suureneb ning neerupäsmakeste filtratsioonivõime tõuseb. Raseduse algul, emaka surve tõttu kusepõiele, võib tekkida vajadus sagedamini urineerida. Raseduse lõpul, kui põiele surub loote pea, võib see kaebus uuesti tekkida. Kusejuhade toonus raseduse teises pooles langeb ning valendik laieneb. See koos kasvava emaka survega kusejuhadele ning aeglustunud uriinivooluga loob soodsad tingimused uroinfektsiooni tekkeks.
Seedeelundkond
Raseduse algul esineb tihti suurenenud süljevoolust, iiveldust ja oksendamist. Võib tekkida muutusi maitse- ja lõhnatajus, mõned lõhnad ja maitsed võivad muutuda vastumeelseks, samas võib tekkida eriline isu mõne toiduaine järele. Raseduse ajal on igemed kohevamad ja võivad veritseda. Suurem oht on ka kaariese tekkeks, kuna laps vajab oma luude ülesehitamiseks kaltsiumi ning võtab seda ema organismi varude arvelt. Raseda seedimine on aeglasem, toit liigub sooles aeglasemalt kuna hormoonid lõõgastavad soole seinas olevaid silelihaseid. Rasedal on ka kalduvus kõhukinnisusele. Suurenenud emakas surub mao üles ja tühja kõhuga võivad tekkida kõrvetised.
Nahk
Rinnanibudel ja nibuväljadel süveneb pigmentatsioon. Pigmenteeruda võib ka kõhu valgejoon ning välissuguelundid. Näol võivad tekkida raseduspigmendilaigud e. kloasmid. Emaka kiire kasvu tõttu tekib kõhuseinte ülevenitus. Eriti on see väljendunud suure loote, liigveesuse ja mitmikraseduse korral. Kui nahk pole piisavalt elastne, tekivad kõhunahal rasedusjutid e. striiad. Sel puhul on tegemist naha elastsete kiudude üksteisest eemaldumisega. Rasedusjutte võib tekkida ka rindadel, puusadel. Esialgu on rasedusjutid punakad-lillakad, pärast sünnitust muutuvad need valkjaks. Kõhuseinte ülevenitusele võib järgneda kõhusirglihaste diastaas e. eemaldumus.
Liigessüsteem
Raseduse ajal muutuvad luude ja liigeste sidemed kohevamaks, elastsemaks, lõdvemaks – seda põhjustab platsenta poolt toodetav relaksiin. Raseda kõhu kasvades paigutub keha raskuskese tahapoole ning süveneb selja nõgusus nimmepiirkonnas. Seejuures tekib seljalihaste ülevenitus ning sellega seoses sejavalud, mida rasedad tihti kaebavad.
Kehamass
Kehamass tõuseb raseduse vältel 10-12 kg. Kehamass suureneb loote, lootevee, platsenta, emaka, rindade, koevedelike, veremahu, rasvkoe ja varude suurenemise tagajärjel. Kui raseduse algul võib kaalu juurdekasv olla individuaalselt väga erinev, siis raseduse teises pooles peetakse optimaalseks kehakaalu suurenemist 300-400g nädalas.
Rinnanäärmed
Raseduse ajal algab ettevalmistus imetamiseks e. laktatsiooniks. Rinnad suurenevad ja on pinge all. Sageli tajutakse pisteid, valulikkust rindades, raseduse lõpul võib rindadest erituda ka väheke piima.
Rinnanäärmete verevarustus paraneb, näärmesagarikud suurenevad, suureneb ka sagarike arv. Moodustub kolostrum e. ternespiim. Juba raseduse keskpaigas on rinnanäärmed funktsioonivõimelised. Piimasekretsiooniks on vajalik hormoon prolaktiin, mis vabaneb sünnituse järel hüpofüüsi eessagarast. Raseduse ajal pidurdavad tema vabanemist platsenta poolt toodetavad steroidhormoonid. Oluline on ka perifeerne ärritus rinnanibult lapse imemisel. Selle mõjul eritub hüpofüüsi eessagarast prolaktiin ja tagasagarast oksütotsiin. Prolaktiin stimuleerib piima teket ja oksütotsiin tema väljutamist rinnanäärmest.
Psüühika
Rasedus on naise jaoks väga tähtis, kõiki inimlikke ja sotsiaalseid vajadusi sügavalt puudutav elamus, mis mõjutab peale keha ka psüühikat. Kriisitaolisi psüühilisi muutusi täheldatakse kohanemis- ja koormusstaadiumis. Sõltuvalt psüühilisest lähtesituatsioonist võib esimene hoiak olla positiivne või negatiivne, kuid partneri ja meedikute emotsionaalne toetus, säästev režiim või ka psühholoogiline abi aitavad üle saada segadust tekitavatest tunnetest.
Koostanud: ämmaemand Margit Luiga, dr. Pille Vaas
↪ Rasedusaegsed vaevused ↩
- Foolhape – mis ja milleks?
- Rasedate ja imetavate emade toitumissoovitused
- Suitsetamine raseduse ajal
❚ Rasedusaegsed terviseprobleemid
↪ Enneaegne sünnitus ↩
Enneaegseks sünnituseks nimetatakse regulaarsete emaka kokkutõmmete teket enne raseduse 37.nädalat koos samaaegsete muutustega emakakaelas (emakakael hakkab avanema). Kaasneda võib lootevee enneaegne puhkemine.
Enneaegse lapse sünd on suur mure vanematele ning lapse ravi võib osutada vägagi kulukaks, nii majanduslikult kui psühholoogiliselt kurnavaks. Enneaegsetel esineb mitmeid tõsiseid terviseprobleeme, mille tõttu nad vajavad spetsiaalset jälgimist ja ravi.
Enneaegse sünnituse põhjused
Enneaegse sünnituse põhjused võivad olla nii ema- kui lootepoolsed, samuti võivad need olla seotud varasemate raseduste kuluga, ema varasemate haiguste ja operatsioonidega, emaka väärarenditega.
Enneaegset sünnitust soodustab ema väsimus ja kurnatus, lühikese vaheajaga üksteisele järgnevad rasedused, ema halb toitumine, aneemia, suitsetamine ja alkoholi tarbimine raseduse ajal jt tegurid.
Ähvardava enneaegse sünnituse tunnused
- Regulaarsed emaka kokkutõmbed, mis puhkusega ei taandu
• Lootevee puhkemine või selle kahtlus
• Vereeritus tupest
• Suurenenud vesine või veresegune tupevoolus
• Survetunne alakõhus ja tupes
Ähvardava enneaegse sünnituse diagnoosimisel on enamasti vajalik haiglaravi. Emale manustatakse ravimeid emaka lõõgastamiseks ja kokkutõmmete allasurumiseks. Kui on oht, et laps võib sündida enneaegsena, tehakse emale lihasesisene süst (Betametasoon), mis aitab loote kopse ettevalmistada üsaväliseks eluks. Vajadusel kasutatakse ka antibiootikume või muid ravimeid. Raviga õnnestub sageli enneaegset sünnitust ära hoida või edasi lükata.
Ähvardavale enneaegsele sünnitusele viitavate tunnuste olemasolul võtke ühendust oma ämmaemanda või naistearstiga. Kontrolliks võib pöörduda ka naistenõuandla valvekabinetti, nädalavahetusel erakorralise meditsiini osakonda (EMO).
Koostanud: dr. Pille Vaas
↪ Loote väline pööre ↩
Loote väline pööre on sünnitusabi protseduur, mille käigus tuharseisus olev loode pööratakse peaseisu. Loote välist pööret soovitatakse teha raseduse lõpul 35.-36.rasedusnädalal, mil õnnestumise tõenäosus on kõige suurem. Loote välist pööret võib teha ka hiljem kui eespool mainitud ajal.
Loote välist pööret soovitatakse teha kõigil juhtudel, kus loode on tuharseisus või ristiseisus ja puuduvad ema- või lootepoolsed vastunäidustused protseduuri tegemiseks. Raseduse ajal tehakse väline pööre ühe lootega raseduse korral. Kaksikute korral võib välist pööret teha vajadusel sünnituse käigus teise kaksiku asendi korrigeerimiseks – sel juhul tehakse pööre vahetult peale esimese kaksiku sündi.
Protseduuri kulg
Enne loote välist pööret soovitatakse emal tühjendada põis. Rasedal palutakse lamada voodis, mille peatsiosa on kergelt langetatud, et soodustada loote tuharate tõusmist vaagnas. Sellel ajal tehakse ka kardiotokogramm, et veenduda loote heaolus. Samal ajal tilgutatakse naisele veenisiseselt ravimit emaka kokkutõmmete ärahoidmiseks (tokolüüs).
Vahetult enne loote välist pööret selgitatakse ultraheliaparaadiga loote täpne asend emakas. Väline pööre teostatakse ultreheliaparaadi kontrolli all.
Loote tuharaid tõstetakse peopesaga õrnalt üles ja pead suunatakse teise käe abil ettevaatlikult rinnale. Väline pööre sooritatakse jõudu liigselt kasutamata umbes viie minuti jooksul. Peale välist pööret tehakse uuesti kardiotokogramm.
Protseduuri järgselt saab naine haiglast lahkuda mõne tunni pärast ja kontrollkülastus toimub reeglina rasedust jälgiva ämmaemanda või arsti juurde umbes ühe nädala pärast.
Võimalikud tüsistused ja ohud
Loote väline pööre on turvaline nii emale kui lapsele. Loote väline pööre ei tekita muutusi loote vereringes. Väga harva võib tekkida lootevee puhkemine ja seoses sellega võib laps sündida enneaegsena. Üliharva võib tekkida platsenta enneaegne irdumine, mis väljendub veritsuses või emaka kokkutõmmete tekkes ning sel juhul on vajalik erakorraline keisrilõige.
Koostaja: dr.Fred Kirss, dr.Pille Vaas
↪ Preeklampsia ↩
Preeklampsia on üks sagedasemaid rasedustüsistusi. Tegemist on rasedusaegse vererõhutõusuga (hüpertensioon) koos valgu tekkega uriini (proteinuuria). Haigus tekib vaid raseduse ajal, enamasti raseduse viimasel kolmandikul. Raskematel juhtudel võib rasedal esineda ka nägemishäireid (täpikesed silmade ees, virvendus, udune nägemine), peavalu, iiveldust ja ülakõhu valu.
Enamasti lõpeb isegi diagnoositud preeklampsiaga rasedus hästi ja sünnib terve laps. Samas on haigus väga tõsine – see võib põhjustada kahjustusi ema neerudes, maksas ja muudes elutähtsates organites; haiguse ravimata jätmisel võib emal tekkida hulgiorganpuudulikkus ja krambid (eklampsia).
Kuna haigus põhjustab platsenta verevarustuse halvenemist, siis ei saa loode piisavalt hapnikku ja toitained ning võib kujuneda loote üsasisese kasvamise häire. Tihti tuleb vaatamata ravile lõpetada rasedus enne sünnitustähtaega ning sünnib enneaegne laps.
Mis põhjustab preeklampsiat?
Haiguse täpsed põhjused ei ole siiani veel selged, teadlased püüavad leida võimalusi seda haigust ära hoida, varakult avastada ja ravida.
Preeklampsia teket võivad soodustada:
- Esimene rasedus
• Ema vanus alla 18 a. või üle 40 a.
• Mitmikute kandmine
• Naise emal või õel on esinenud preeklampsiat
• Preeklampsia esinemine varasema raseduse ajal
• Enne rasestumist esinenud kõrgvererõhutõbi (hüpertooniatõbi)
• Enne rasestumist esinenud autoimmuunhaigused
• Raseduse eelselt esinenud suhkurtõbi
• Rasedusaegne suhkurtõbi e. gestatsioondiabeet
• Ülekaalulisus (raseduse eelselt KMI >30 kg/m2)
Milliste kaebuste korral peaks rase kindlasti pöörduma kontrollile?
- Ootamatu halb enesetunne, tugev peavalu, nägemishäired
• Tugevate tursete tekkimine, eriti kätel ja näos
• Valu ülakõhus paremal roidekaare all
• Väga vähene uriinieritus vaatamata normaalsele vedelikutarbimisele
Preeklampsia ravi
Preeklampsia ravil on kolm peamist eesmärki:
1. krampide (eklampsia) ennetamine
2. ema organkahjustuse ärahoidmine
3. loote heaolu tagamine
Sageli suunatakse preeklampsiaga rase haiglasse jälgimisele, kuna loote ja raseda seisund võivad ootamatult halveneda. Kõrge vererõhu langetamiseks kasutatakse erinevaid ravimeid. Kui on suur tõenäosus, et sünnitus peab toimuma enneaegselt, siis tehakse emale lihasesisene süst (Betametasoon), et valmista loote kopse ette üsaväliseks eluks.
Kui haigus vaatamata ravile süveneb, on vajalik sünnituse esilekutsumine või keisrilõige.
Haigus taandub peale sünnitust, kuid kõikumisi vererõhuväärtustes ja valgusisaldust uriinis võib esineda kuni kuue sünnitusjärgse nädala jooksul. Seetõttu vajab naine ka sünnitusjärgselt tähelepanelikku jälgimist ning mitmeid analüüse.
Koostanud: dr. Pille Vaas
↪ Rasedusaegne verejooks ↩
Raseduse esimesel poolel esineb veritsusi üsna tihti. Mõnel naisel võib raseduse jooksul menstruatsioon lühikest aega jätkuda. Alati ei pruugi veritsus olla seotud lootega, vaid võib olla põhjustatud mõne günekoloogilise patoloogia poolt nagu tupepõletik, emakakaela erosioon või polüüp, suguelundite veenilaiendid. Sellised probleemid teeb kindlaks günekoloog läbivaatuse käigus.
Verejooks võib aga olla märk nurisünnitusest (raseduse katkemine enne 22. rasedusnädalat). Ähvardava raseduse katkemise korral esineb vähene vereeritus tupest koos nõrga valuga alakõhus. Kui günekoloog sedastab, et emakakael on suletud ning ultraheliaparaadiga on näha loote südametegevus, on prognoos üldiselt hea ja piisab aja maha võtmisest. Missed abortioni puhul, kui loode on hukkunud, esineb vähene pruunikas-vesine eritis tupest koos survetundega alakõhus. Raseduse katkemisega kaasneb rohke vereeritus verehüüvetega saatjaks krampjad valud alakõhus. Kahe viimase puhul rasedust säilitada pole võimalik ning vajalik on emakaõõne puhastus.
Ka emakavälise raseduse, kui viljastatud munarakk on pesastunud väljaspool emakaõõnt, katkemine võib anda veritsust koos kõhuvaluga. Samas ei pruugi välist vereeritust olla. Eluohtlik on ulatuslik sisemine verejooks, mis kaasneb munajuha rebendiga ja toob kaasa nõrkuse ning minestustunde. Ravi on statsionaarne.
Raseduse esimese poole verejooksude puhul võib pöörduda oma günekoloogi/ämmaemanda poole või naistenõuandla valvekabinetti. Väljaspool nõuandla tööaega saab abi EMO-st.
Raseduse teise poole verejooksud on enamasti seotud muutustega emakakaelas või platsenta patoloogiaga.
Platsenta eesasetsuse korral on platsenta kinnitunud emaka alumises osas, kattes kas osaliselt või täielikult emakasuudme. Seoses loote kasvuga raseduse teisel poolel emaka alumine osa õheneb ja laieneb ning eesasetsev platsenta eraldub osaliselt põhjustades vahelduva või pideva heleda vere erituse. Sealjuures on veritsus korduv ning emakas on pingevaba ja valutu. Ohtudeks on eluohtlik verejooks ema jaoks, loote seisundi halvenemine hapnikupuuduse tõttu ning enneaegne sünnitamine erakorralise keisrilõike abil. Seega on veritsusepisoodi järgselt vajalik hospitaliseerimine, et pikendada rasedust ja kontrollida lapse ning ema tervislikke näitajaid. Sünnitus toimub plaanilise keisrilõikuse teel 37.-38. rasedusnädalal. Kui emakasuuet katab vaid platsenta serv, on võimalik ka vaginaalne sünnitus.
Platsenta enneaegse irdumise korral eraldub platsenta tervikuna või osaliselt oma kinnituskohalt emakaõõnes enne loote sündimist. Iseloomulikuks tunnuseks on terava valuga kaua kestev emaka kokkutõmme. Enamasti kaasneb väline vereeritus tupest, kuid võib esineda ka sisemine verejooks, kus veri jääb emakasse platsenta, lootekestade ja emakaseina vahele. Looteveed võivad olla veresegused. Lootel ilmnevad hapnikuvaegusest tingitud nähud nagu muutused südametegevuses ja liigutuste vähenemine. Ema võib tunda iiveldust, jõuetust, janu tingituna verejooksust. Vajalik on kiire hospitaliseerimine, et jälgida ema ja loote tervislikke näitajaid. Kui veritsus on vähene ning kui lootel ei esine hapnikupuuduse tunnuseid, võib sünnitada normaalseid teid pidi. Rohke verejooksu ja loote seisundi muutuste korral on vajalik keisrilõige.
Raseduse teisel poolel võib veritsus ja ka veresegune limane voolus olla märgiks algavast sünnitustegevusest, eriti kui kaasnevad valulikud emaka kokkutõmbed alla 10 minutiliste vahedega. Ebakorrapärased nõrgad tuhud on normaalse raseduse korral tavapärased. Pärast 22. rasedusnädalat kuni 37. nädalani võib olla tegu ähvardava enneaegse sünnitusega, mistõttu sellisel juhul tuleb koheselt pöörduda statsionaari. Võimalusel saab rasedust pikendada ning valmistada ette loote kopse tema enneaegseks sünniks.
↪ Raseduse katkemine ↩
Raseduse katkemise e. spontaanabordiga on tegemist kui katkemine toimub enne 22. rasedusnädalat.
Raseduse katkemise põhjused
Arvatakse, et umbes 50 % rasedustest katkeb. Enamik neist katkeb nii varajases järgus, et naine ei saagi teada, et ta oli rase, ainsaks tunnuseks on menstruatsiooni hilinemine paar päeva. Juba diagnoositud rasedustest katkeb 15-20%. Kõige sagedamini toimub raseduse katkemine esimesel kolmel kuul (80%). Mida suurem on rasedus, seda vähem tõenäoline on selle katkemine.
Raseduse katkemise kõige sagedasemaks põhjuseks on lootepoolsed häired – väärarendid, kromosoomianomaaliad vms. Kõrvalekaldeid kromosoomides esineb umbes 60% juhtudest. Kõik kromosoomianomaaliad ei põhjusta tingimata raseduse katkemist, mõnede kõrvalekallete korral võib laps sündida ka elusana.
Korduvate raseduse katkemise põhjustest moodustavad lootepoolsed häired väiksema osa, enamatel juhtudel on häiritud loote kasvukeskkond – tegemist on emakaanomaalia, hormonaalsete häirete, immunoloogiliste häirete, põletike, ema kaasnevate haiguste jt. teguritega. Kui kõik võimalikud põhjused on välja lülitatud, siis jääb 50% juhtudest raseduse katkemise põhjus kahjuks siiski ebaselgeks.
Ka isapoolsed tegurid on raseduse katkemises võimalikud.
Raseduse katkemise sümptoomid
- veritsus – määrivast pruunikast veritsusest kuni rohke heleda vere erituseni
• alakõhuvalud, pingetunne alakõhus, ristluu piirkonna valu
• ultraheliuuringul on lootehoidla tühi või puudub lootel südametegevus või esinevad verevalandused lootekestade vahel, platsenta all.
Ähvardava raseduse katkemise korral on raviks voodirahu, rasedust toetavad ravimid (progesteroon, lõõgastid, vitamiinid jm), loote seisundit jälgitakse vajadusel korduvate ultraheli uuringutega. Lisaks on vajalik tupe- ja emakakaelainfektsioonide ravi.
Kui raseduse säilitamine ei ole võimalik (tugev vereeritus, loode on hukkunud) on vajalik emakaõõne puhastus e. abrasioon või raseduse katkestamine ravimite abil. Emakaõõne puhastus tehakse narkoosis. Peale emakaõõne puhastust on soovitav profülaktiline antibakteriaalne ravi. Soovitav on ka mõne aja vältel (3-6 kuud) rasestumisest hoiduda.
Raseduse katkemisele omaste tunnuste korral võtke ühendust oma ämmaemanda või naistearstiga. Kontrolliks võib pöörduda ka naistenõuandla valvekabinetti, nädalavahetusel erakorralise meditsiini osakonda (EMO).
Koostanud: dr. Pille Vaas
Rasedusdiabeet ja glükoosi taluvuse test
Mis on rasedusdiabeet?
Rasedusdiabeet ehk rasedusaegne suhkruhaigus on süsivesikute ainevahetuse häire, mille tõttu tekib raseduse ajal veresuhkru kõrgenemine ja/või vähenenud tundlikkus insuliini suhtes.
Kuidas diagnoositakse rasedusaegset diabeeti?
Rasedusaegse suhkruhaiguse diagnoosimiseks kasutatakse glükoosi taluvuse testi (GTT). Kõrge riskiga rasedatele tehakse GTT raseduse I trimestril (8.-16.näd) ning korratakse seda II trimestril (24.-28.näd).
Kuidas tehakse glükoosi taluvuse testi?
- GTT-ks peate Te eelmisest õhtust kella 20.00-st olema söömata ja joomata kuni testi lõpuni.
• GTT tehakse naistekliiniku sünnieelse osakonna päevastatsionaaris, kuhu Te tulete kokkulepitud päeval kell 8.00.
• Saabudes määratakse Teil tühja kõhu veresuhkur veeniverest.
• Seejärel antakse Teile juua 75 g glükoosi, mis on lahustatud 300 ml vees. Võib kasutada ka valmis glükoosilahust (Glucodyn®), mida on võimalik kaasa osta apteegist. Vedelik tuleb ära juua 3−5 minuti jooksul.
• 1 tund ja 2 tundi pärast glükoosilahuse joomist määratakse Teil veresuhkur veeniverest.
• Testi vältel ei tohi süüa ega juua, soovitav on rahulik istumine või lamamine.
• Testi läbiviimine võtab aega 3–4 tundi.
Analüüside väärtuste kõrvalekallete korral võetakse Teiega ühendust ühe nädala jooksul ning kutsutakse dieedinõustamisele.
Koostanud: ämmaemand Laura Lauren
↪ Rauavaegusaneemia ↩
Aneemia e. kehvveresus
Aneemia on kõige sagedasem rasedustüsistus, seda esineb pooltel rasedatest mingil perioodil raseduse vältel.
Vereloomesüsteemis toimuvad raseduse ajal olulised ümberkõlastused – ema vereplasma maht tõuseb poole võrra, punaliblede e. erütrotsüütide hulk suureneb 20%, paraneb raua omastamine.
Kõige sagedasemaks aneemia vormiks on rasedatel rauavaegusaneemia. Selle põhjuseks on suurenenud raua vajadus raseduse ajal. Raud on vajalik kudede taastamiseks ja punalibledes sisalduva hapnikku transportiva aine – hemoglobiini – tootmiseks, aju arenguks ning keemiliste ühendite aktiivsuse tagamiseks nii ajukoes, immuunsüsteemis kui ka teistes kudedes. Rauapuuduse tagajärjel vere punaliblede hapnikukandmisvõime väheneb.
Ema raseduseelsed rauavarud kasutatakse ema kiirenenud vereloome poolt ning loote kasvu tagamiseks. Rauavaegusaneemia riski suurendavad korduvad veritsused raseduse ajal, mitmikrasedus, üksteisele järgnevad rasedused, ema ägedad ja kroonilised haigused (nt haavandiline soolepõletik, mao- ja kaksteistsõrmiksoole haavandtõbi, korduv kuseteede infektsioon jt), raua imendumise häired, sooleparasiidid, mao happesust vähendavate ravimite kasutamine, ebapiisav toitumine.
Aneemiaks loetakse raseduse ajal hemoglobiini väärtust alla 110 g/l I ja III trimestril ning alla 105 g/l II trimestril. Madalaid hemoglobiini väärusi (85-105 g/l) seostatakse lapse madala sünnikaalu ja enneaegse sünnituse kõrgema riskiga. Rasedaid uuritakse aneemia esinemise suhtes raseduse I trimestril (või esimesel pöördumisel) ning korratakse analüüsi 28. rasedusnädalal, et jääks enne sünnitust piisavalt aega raviks.
Kuidas rauavaegusaneemiat ennetada?
Aneemia ennetamisel on oluline vaheldusrikas toitumine. Kõige paremini saab organism rauda kätte liha- ja veretoitudest, neis sisalduvast rauast imendub umbes 20%, taimsetes toitudes sisalduvast rauast vaid 5-10%.
Raua allikateks on: punane liha, maks, veretooted, muna, oad, spinat jt. rohelised köögiviljad, idandid, seemned, pähklid, kuivatatud puuviljad, tomatid, maasikad, punapeet, seened.
Aneemia esinemisel jääb tervislikust toitumisest siiski väheks ning vajalik on rauapreparaatide kasutamine. Rauapreparaadid on rasedatele soodushinnaga, retsepti ravimile väljastab rasedust jälgiv ämmaemand või arst. Vahel tuleb ravi jätkata ka mõne aja jooksul peale sünnitust.
Profülaktiline rauaasendusravi normi piires oleva hemoglobiini väärtuse korral ei ole vajalik.
Koostanud: dr. Pille Vaas
❚ Rasedusaegsed uuringud
↪ Amniotsentees ↩
Mis on amniotsentees?
Amniotsentees on raseduse ajal tehtav analüüs, mis võimaldab koguda teavet Sinu lapse tervise kohta, kasutades selleks lootevee analüüsimist.
Lootevee analüüsi võidakse Sulle pakkuda näiteks positiivse vereseerumi skriiningtesti tõttu, mil tõenäosus geneetiliste- ja kromosoomihaigusega lapse sünniks on statistiliselt tõusnud. Mõnedel juhtumitel soovitatakse teha lootevee analüüsi, kui peres on kasvamas kromosoomihaigusega laps, või kui ühel vanemal on diagnoositud pärilik haigus ning pere soovib informatsiooni, kas oodatav laps on sellest mõjutatud.
Millal tehakse?
Analüüsi tehakse naise ja pere nõusolekul tavaliselt raseduse 16.-20. nädalal.
Mida amniotsenteesi tulemused näitavad?
Analüüsides lootevett saab diagnoosida kromosoomihäireid, neuraaltoru defekte ja geneetilisi haigusi. Lootevee analüüsiga ei saa diagnoosida organsüsteemide arenguhäireid, näiteks südame väärarendeid, huule- ja suulaelõhet jms. Neid on võimalik avastada II trimestri ultraheliuuringul.
Amniotsenteesi tulemusel kirjeldatakse loote karüotüüp e. kromosoomistik ning see annab 99% kindluse, et tegemist on terve lapsega. Normaalne karüotüüp on tütarlapsel 46XX ja poisslapsel 46XY.
Kuidas lootevee analüüsi tehakse?
Amniotsenteesi peetakse üldiselt turvaliseks protseduuriks, kuid siiski on olemas väike võimalus raseduse katkemiseks. Tuginedes statistilistele andmetele on katkemisvõimalus
1 : 200 – 400 protseduuri kohta. Protseduurile eelneb põhjalik ultraheliuuring, et määrata loote seisund, asend, paiknemine emakas, platsenta asukoht ning piirkond, kus on lootevee kogumiseks piisavalt vaba ruumi. Uuringut teostatakse ultrahelikontrolli all, et vältida kokkupuudet lootega. Protseduuri teostav arst läbistab Sinu kõhukatted ja emakaseina nõelaga, et pääseda looteveekotti, milles olev lootevesi ümbritseb loodet. Sellel ajal võid tajuda lühiajalist teravat valu. Lootevett kogutakse läbi peenikese nõela süstlasse ning sel ajal võid tunda kerget surve- või sikutamistunnet. Lootevett kogutakse tavaliselt 15-20 ml ning üldjuhul tuimestust ei kasutata. Kogu uuring ja protseduur kokku võib võtta umbes 45 minutit, kuid lootevee kogumine võtab tavaliselt vähem kui 5 minutit. Kogu uuringu vältel saab lapse isa või Sinu poolt valitud kaaslane Sulle toeks olla.
Looteveega täidetud ja Sinu andmetega markeeritud katseklaas saadetakse geneetikalaborisse. Laborist antakse vastus tavaliselt kuni kahe nädala jooksul.
Soovitused protseduurijärgsele ajale
Vahetult protseduuri järgselt ja järgnevatel päevadel võid tunda emaka toonuse tõusu, mis väljendub raskustundena alakõhus. Sellisel juhul on hea vähendada nii füüsilist kui vaimset koormust ning rakendada säästvat režiimi, näiteks pikutada, mitte tõsta raskusi jms. Vajadusel võid võtta No-Špa tablette, need ei kahjusta loodet ning vähendavad emaka toonust. Esimestel päevadel tasub hoiduda ujumisest ja kuumast saunast, muus osas võid jätkata tavapärast elu ikka enesetundest lähtudes.
Oma naistearsti või ämmaemandaga võta ühendust, kui tajud emaka kokkutõmbeid regulaarselt ja valulikult või kui tupest eritub lootevett.
Koostanud: ämmaemand Marge Mahla
↪ Koorionibiopsia ↩
Koorionibiopsia on ambulatoorne protseduur, mille käigus võtakse nõelaga koorionist ehk arenevast platsentast väikeseid tükke – hatte. Koorionibiopsiat tehakse tavaliselt 11.–14. rasedusnädalal. Protseduuri tehakse läbi kõhueesseina ultraheli kontrolli all, et määrata punktsiooni koht ja jälgida protseduuri kestel nõela kulgu. Koorioni hatud pannakse spetsiaalsesse toitelahusesse ning need saadetakse edasi geneetika ja personaalmeditsiini kliiniku laborisse, kus toimub loote rakkude edasine kasvatamine ja kromosoomianalüüs.
Iga protseduuriga kaasnevad teatud riskid ja ebameeldivused. Koorionbiopsia korral korral on nendeks:
- Valu – protseduur on reeglina minimaalse valulikkuse või ebamugavustundega. Enamasti ei erine see veenivere võtmise valulikkusest.
- Raseduse katkemine. Viimaste uuringute alusel on koorionbiopsia teostamisel raseduse katkemise risk 0,2%.
- Mõningatel juhtudel võib esineda emakalihase toonuse tõusu, emakakontraktsioone ja tupest määrivat eritist. Enamasti kaovad need sümptomid ise paari päeva jooksul.
- Reesusnegatiivsetel emadel on oht, et loote vererakud satuvad raseda vereringesse ja neil tekivad antikehad. Selle vältimiseks tehakse rasedale veel lisaks süst, mis vähendab tundlikuks muutumise võimalikkust.
- Üksikutel juhtudel võib protseduur nn ebaõnnestuda. See tähendab, et saadakse uurimiseks liiga vähe rakke. Siis tuleks diagnoosini jõudmiseks teha amniotsentees või kordusbiopsia.
- Platsenta mosaiiksust leitakse koorionibiopsia materjalis 1%-l juhtudest, mille esinemisel on näidustatud diagnoosi täpsustamiseks amniotsentees.
Koorionbiopsia vastuse saab 2-3 nädala pärast peale protseduuri. Esmalt antakse vastus telefoni teel ja kirjalik vastus saadetakse saatvale ämmaemandale või arstile. Vajadusel kutsutakse naine uuesti geneetiku konsultatsioonile, kus seletatakse täpsemalt vastust.
↪ Kordotsentees ↩
Protseduuri olemus
Kordotsentees on protseduur, mille eesmärgiks on võtta loote vereproov. Loote vereproovi võtmine võib osutuda vajalikuks loote hemolüütilise tõve, üsasiseste infektsioonide, loote kromosoomihaiguste ja kasvupeetuse diagnoosimisel.
Protseduuri kulg
Ultraheli kontrolli all torgatakse nõel läbi raseda kõhunaha emakaõõnde ja edasi nabaväädi veresoonde. Nabaväädi veresoonest võetakse kuni 2 ml loote verd. Vereproovi uuringu vastuse saab sõltuvalt uuringu iseloomust umbes nädala jooksul.
Võimalikud tüsistused ja ohud
Kordotsentees on suhteliselt ohutu protseduur ja tüsistused on väga harvad. Kirjeldatud on sünnituse enneaegset käivitumist, üsasisest infektsiooni ja ohtlikku veritsust nabaveresoone torkekohast. Viimasel juhul võib osutuda vajalikuks kiire keisrilõige.
Rasedust jälgiva ämmaemanda või arstiga peaks ühendust võtma kui kordotsenteesi järel ilmnevad järgmised sümptoomid: kõhuvalu, verine või vesine eritis tupest, looteliigutuste vähenemine võrreldes tavapärasega.
Koostanud: dr. Aivar Ehrenberg, dr. Pille Vaas
↪ Kardiotokograafia (KTG) ↩
Kardiotokograafia on lihtne ja kättesaadav meetod loote jälgimiseks. Kardiotokograafia tähendab loote südame löögisageduse ja emaka kokkutõmmete samaaegset registreerimist. Saadud info kirjutab aparaat paberlindile. Uuringu ajal rase istub või lamab ühel küljel.
KTG abil hinnatakse loote kesknärvisüsteemi varustatust hapnikuga e. oksügenisatsiooni. Normaalne KTG viitab üsna kindlalt heas seisundis lootele. Sageli kasutatakse uuringut juba raseduse III trimestril, kuid kindlasti tehakse seda sünnituse ajal loote seisundi ja sünnitustegevuse jälgimiseks.
Kardiotokograafia jaguneb:
- Väline e. kaudne KTG
- Sisemine e. otsene KTG
Välise e. kaudse KTG puhul kasutatakse andureid, mis kinnitatakse ümber raseda kõhu käivate kummirihmadega: doppler-ultraheliandur registreerib loote pulssi ja rõhuandur emakalihase kokkutõmbeid. Mõnedel aparaatidel on lisaks nupuke, millele palutakse vajutada siis, kui naine tajub looteliigutusi. Välist KTG kasutatakse nii raseduse kui sünnituse ajal.
Sünnituse ajal, kui ema kõhukatete kaudu KTG registreerimine on raskendatud või on tekkinud vajadus loote seisundi täpsema jälgimise järele, on võimalus asendada kaudne KTG otsesega. Sellisel juhul on lisaks loote südamelöökide sagedusele võimalik hinnata ka nende iseloomu – registreeritakse loote elektrokardiogramm e. EKG ja selle muutuste alusel hinnatakse loote hapnikuga varustatust. Otsese KTG paigaldamiseks peab lootevesi olema puhkenud või looteveepõis avatud, loote südamelöökide andur asendatakse peenikese spiraalanduriga, mis kinnitatakse lapse peanaha külge. Emakalihase kokkutõmbeid registreeriv andur kinnitakse kummirihmaga raseda kõhule.
KTG registreeritakse tavaliselt 20-40 min. jooksul. Sünnituse ajal võib jälgimise aeg olla ka pikem.
KTG teostamise näidustused raseduse ajal:
- Looteliigutuste iseloomu muutused
- Loote südamelöökide kuulatlemisel on avastatud kõrvalekalded
- Varasemate raseduste ajal on esinenud loote hukkumist sünnieelselt
- Kahtlus loote üsasisese kasvamise häirele või platsentaarsele puudulikkusele
- Mitmikrasedus
- Kahtlus platsenta enneaegsele irdumisele (verine eritis suguteedest)
- Ülekantud rasedus
KTG teostamine sünnituse ajal:
- KTG tehakse sünnitaja saabumisel sünnitusosakonda
- Sünnituse avanemisperioodis korratakse KTG 4-6 tunni järel
- Loote laskumise käigus sünnituse väljutusperioodis on vajalik südamelöökide kuulatlemine iga 2–3 väituse e. pressi järgselt, seetõttu kasutatakse sageli pidevat KTG monitooringut
Vt. ka alajaotust Raseduse jälgimine nädalate kaupa
Koostanud: ämmaemand Kersti Kurg, dr. Pille Vaas
↪ Rasedusaegne veregruppide ja antikehade määramine ↩
Mis on veregrupp? Käesolev infoleht selgitab, miks on vajalik määrata raseduse ajal Teie veregrupp ning erütrotsütaarsete antikehade olemasolu ning kuidas mõjutab saadud tulemus Teie raseduse jälgimist.
Inimese veregrupp on määratud antigeenidega, mis asuvad tema punaliblede ehk erütrotsüütide pinnal. Veregrupp on erütrotsüütide pinna pärilik omadus, mis on määratav juba lootel. Tähtsamateks veregrupisüsteemideks on AB0- ja RhD-süsteemid. AB0-süsteemis on neli veregruppi – A, B, AB ja 0. Tähtnimetused viitavad sellele, millise grupi antigeenid inimese erütrotsüütide pinnal on.
Vere Rh(reesus)-kuuluvus võib olla kas positiivne või negatiivne. See sõltub D-antigeeni olemasolust punaliblede pinnal. Kui D-antigeen on olemas, siis on inimene RhD-positiivne ja kui D-antigeen puudub, siis RhD-negatiivne. Nende kahe veregrupisüsteemi tulemust väljendatakse enamasti koos: näiteks A RhD-positiivne, B RhD-negatiivne.
Lisaks mainitud veregrupisüsteemidele on veel hulgaliselt teisi nagu Kell, Kidd, Duffy, Lewis jne. Kõigi nende veregrupisüsteemide vastu võib organism toota antikehi, kui tal endal vastav antigeen puudub.
Mis on antikehad?
Antikehad on organismi poolt toodetavad kaitsevalgud võitlemaks kõige vastu, mis võib organismile olla võõras. Antikehad on loomulik osa immuunsüsteemist ja kaitsevad meid. Enamikul täiskasvanutest on loomulikud antikehad AB0-süsteemis nende antigeenide vastu, mis puuduvad tema enda erütrotsüütidel. Näiteks A veregrupiga inimesel on loomulik anti-B, B veregrupiga inimesel loomulik anti-A ning 0 veregrupiga inimesel nii anti-A kui anti-B antikehad.
Immuunantikehi teiste süsteemide antigeenide vastu esineb harva. Viimaste tekkimiseks on kaks peamist võimalust. Antikehad tekivad kas vereülekande järgselt või raseduse käigus. Enamasti ei tea inimesed ise, kas nende organismis on erütrotsütaarseid antikehi. Antikehade olemasolu ei ohusta kuidagi nende tervist ega enesetunnet. Info antikehade kohta on vajalik vaid juhul, kui inimene vajab vereülekannet või on rase. Erütrotsütaarsete antikehade leidmiseks tehakse laboris antikehade sõeluuring.
Kuidas tekivad antikehad raseduse ajal?
Loode pärib pooled oma veregruppi määravatest erütrotsütaarsetest antigeenidest emalt ja pooled isalt. Raseda organismile on loote isalt päritud antigeenid võõrad. Kui raseduse ajal satuvad loote erütrotsüüdid Teie vereringesse, võib Teie organism hakata nende vastu tootma antikehi. Loote erütrotsüüte võib sattuda ema organismi ka sünnitusel, raseduse katkemisel või abordi järgselt. Antikehad tekivad umbes kolmel rasedal sajast.
Miks on veregrupi, RhD kuuluvuse ja antikehade määramine raseduse ajal oluline?
Tähtis on tekkinud antikehad Teie veres tüpiseerida selleks, et kui Teie ise vajate raseduse ajal või sünnitusel vereülekannet, oleks võimalik Teile kiiresti leida sobiv doonorveri. Samuti on see info vajalik, kui vereülekannet vajab Teie vastsündinu, sest Teie antikehad lähevad läbi platsenta ja vastsündinul võivad olla samad antikehad, mis Teil.
Kui olete RhD-negatiivne, saab Teie arst Teid nõustada anti-D antikehade tekke vältimise osas. Kui antikehad on juba tekkinud, on vajalik tavapärasest sagedasem antikehade tiitri ehk taseme määramine.
Mis on verekaart ja miks on vaja seda alati kaasas kanda?
Kõigil rasedatel määratakse raseduse alguses veregrupp ja teostatakse erütrotsütaarsete antikehade sõeluuring. Kui antikehi ei leita, korratakse analüüsi raseduse teises pooles. Kui antikehad tuvastatakse, sõltub edasine jälgimine leitud antikehade tüübist ja tasemest. Kuna raseduse ajal võite sattuda ootamatult erinevatesse haiglatesse, peaks info veregrupi ja antikehade kohta olema Teil alati kaasas. Seepärast antakse Teile rasedusega arvele tulles alati verekaart ja palutakse seda kogu raseduse vältel kaasas kanda.
Hoidke verekaarti endaga ka vahetult pärast sünnitust, sest kui vereülekannet peaks vajama vastsündinu, on info ema antikehade kohta väga oluline.
Kas kõik antikehad on ühtviisi olulised ja kuidas mõjutavad antikehad loodet?
On antikehi, mis võivad läbi platsenta loote vereringesse sattudes kahjustada tema organismi. See omakorda võib lootel või hiljem vastsündinul põhjustada aneemiat ehk kehvveresust, naha ja limaskestade kollasust ning rasketel juhtudel väga tõsiseid kahjustusi. Sellist seisundit nimetatakse loote või vastsündinu hemolüütiliseks tõveksning selle sagedasim põhjustaja on anti-D antikeha. Anti-D antikeha võib tekkida juhul, kui Teie olete RhD-negatiivne ja Teie loode on RhD-positiivne. Kuna loote veregruppi Eestis raseda rutiinse jälgimise käigus ei määrata, jälgitakse kõiki RhD-negatiivseid rasedaid hoolikalt antikehade tekke osas ning kasutatakse vajadusel ennetavat ravi (vt. all). Oluline on ka see, et kord juba tekkinud anti-D antikehad võivad ohustada iga järgnevat RhD-positiivset loodet.
Teiste veregrupisüsteemide antikehadest võivad loodet enim kahjustada anti-c ja –K antikehad, aga ka anti-E, -C, -e ja -k antikehad. Kõigi nende antikehade avastamisel tuleb teatud aja tagant määrata nende tase veres ja Teie arst võib seetõttu kutsuda Teid sagedamini kontrolli.
Mõne antikeha puhul võib Teie arst paluda ka lapse bioloogilisel isal vereproov anda. See on vajalik selleks, et hinnata, kas lootel võib esineda antigeen, mille vastu Teil on antikeha. Kui isal esineb vastav antigeen, võib see olla ka lootel ja antikeha tase vajab täiendavat jälgimist. Kui isal vastavat antigeeni ei ole, ei saa ka lootel seda olla.
Harvadel juhtudel võib olla vajalik teha lootele vereülekanne juba raseduse ajal – seda nimetatakse intrauteriinseks ehk emakasiseseks vereülekandeks. Erandjuhtudel võib olla vajalik sünnituse enneaegne esile kutsumine.
Mis saab siis, kui laps on sündinud?
Pärast sünnitust uuritakse vastsündinut aneemia suhtes ning lastearstid rakendavad vajadusel täiendavat jälgimist. Võib juhtuda, et vastsündinu vajab ka vereülekannet.
Kuidas saab anti-D-antikehade tekkimist ära hoida?
Kui olete RhD-negatiivne ja Teil ei ole leitud anti-D antikehasid, võib Teie arst nende tekkimise ennetamiseks soovitada Teile teatud olukordades anti-D immunoglobuliini manustamist. See on ravim, mis sisaldab anti-D antikehasid ning ennetab antikehade teket Teie enda organismi poolt.
Millal on vajalik profülaktika anti-D immunoglobuliiniga?
Sünnitusjärgselt määratakse alati RhD-negatiivse ema vastsündinu veregrupp. Kui see on RhD-positiivne, tehakse emale kolme päeva jooksul pärast sünnitust anti-D profülaktika.
Lisaks manustatakse Eestis anti-D immunoglobuliini amniotsenteesi, koorionbiopsia ja loote välise pöörde järel. Sageli ka raseduse katkemise või katkestamise järel, kui rasedus oli kestnud rohkem kui 9 nädalat ning vahel emakavälise raseduse operatsiooni järel.Kas anti-D-antikehade manustamisel on kõrvaltoimeid?
Nagu igal ravimil, võivad ka anti-D immunoglobuliini süstimisel esineda kõrvaltoimed. Sagedasemaks on valulikkus süstekohal, mis võib püsida mõnest tunnist paari päevani. Mõningatel juhtudel võib tekkida kerge palavik, peavalu või lööve. Väga harva võib tekkida väljendunud allergiline reaktsioon.
Küsimuste esinemisel rasedusaegsete antikehade kohta küsige julgelt oma arstilt.
Info koos printimise võimalusega leitav ka SA Tartu Ülikooli Kliinikumi kodulehel:
Kasutatud kirjandus
NHS Guidelines for Blood Groups and Red Cell Antibodies in Pregnancy
NHS Guidelines for Rhesus disease
ANZSBT Guidelines for Blood Grouping & Antibody Screening in the Antenatal & Perinatal Setting
Eesti Naistearstide Seltsi ravijuhend, Raseduse jälgimise juhend 2018
Eesti Naistearstide Seltsi ravijuhend, Raseduse katkestamise juhend 2016
Koostajad: verekabineti juhataja Liina Vassil ja naistenõuandla juhataja Pille Vaas
01/2019
↪ Ultraheli uuringud raseduse ajal ↩
Ultraheliuuringu põhimõte
Ultraheliuuring e. sonograafia
Ultraheli kiir põrkub takistusega (koega), tekitades kaja, mille intensiivsus sõltub koe tihedusest. Kasutatakse tupekaudset (vaginaalset) ja läbi kõhukatete tehtavat (transabdominaalset) ultraheli uuringut. Ultraheli on lootele ohutu. Tupekaudset uuringut kasutatakse kuni 10. rasedusnädalani, edaspidi toimub uuring läbi kõhukatete. Mõlemal juhul peaks rasedal põis olema tühjendatud.
Ultraheli uuringute arv raseduse ajal
- I trimestri ultraheli skriining ( NT-skriining)
- II trimestri ultraheli skriining
- vajadusel lisauuringud III trimestris
Rasedustüsistuste või kõrge riskiga raseduse korral võib rase vajada peale 20.-ndat rasedusnädalat ka rohkem uuringuid. Normaalse raseduse kulu korral ei ole III trimestri uuring enamasti vajalik.
I trimestri ultraheli uuring (NT-skriining)
I trimestri ultraheli uuringu eesmärgiks on loote arengu hindamine, väärarendite avastamine ja kromosoomihaiguste riski täpsustamine. Uuringut pakutakse kõigile rasedatele. Uuring on vabatahtlik. Uuringu viib läbi vastava ettevalmistuse saanud naistearst, radioloog või ämmaemand. Uuring võimaldab avastada 80% kõigist ohustatud rasedustest.
Uuring tehakse raseduse 11.-13.nädalal. Lisaks loote arengu hindamisele mõõdetakse selle uuringu käigus loote kuklavoldi paksust e. läbikumavust (ing. k. NT, nucheal translucency). Paksenenud kuklavolt võib viidata loote väärarenditele ja kromosoomihaigustele.
II trimestri ultraheli uuring
II trimestri ultraheli uuringul on võimalik avastada enamikku suurtest loote väärarenditest. Parim aeg uuringu läbiviimiseks on 20.(19.-21.) rasedusnädal. Uuringut pakutakse kõigile rasedatele. Uuring on vabatahtlik. Uuringu viib läbi vastava ettevalmistuse saanud naistearst, radioloog või ämmaemand.
Selle uuringu käigus hinnatakse loote arengut ning mõõdetakse järgmised mõõdud:
1) biparietaalmõõt (lühend: BP või Bip),
2) reieluu pikkus (lühend: F),
3) kõhu ümbermõõt või diameeter (lühend: Abd või AD või AC),
Nende parameetrite alusel hinnatakse oletatavat loote kaalu (OLM) ning selle vastavust raseduse kestusele, määratakse oletatav sünnitustähtaeg (OST).
Hinnatakse loote kolju kuju, ajavatsakesi, nägu, südame asendit, südame nelja-kambri-vaadet, vahelihast, magu, maksa, paremat ja vasakut neeru, kusepõit, suguelundeid, kõhuseina, lülisammast, käsi ja jalgu, sõrmi ja varbaid jne.
Hinnatakse ka loote asendit emakas (peaseis, tuharseis, ristiseis), lootevee hulka, platsenta asukohta, nabavääti ning 3 veresoone olemasolu selles.
Vt. ka alajaotust Raseduse jälgimine nädalate kaupa
Koostanud: dr. Pille Vaas
Allikas: Eesti Naistearstide Selts „Raseduse jälgimise juhend“, 2011, http://rasedajalgimine.weebly.com/
Tasulised ultraheliuuringud naistenõuandlas:
Käesolevast aastast on Naistenõuandlas kasutusel uued ultraheliaparaadid Voluson E8.
Lisaks tavalisele tasuta rasedusaegsele looteheli uuringule pakume nüüd rasedatele ka loote 3D/4D ultraheliuuringu võimalust. Kuna Haigekassa hinnakirjas seda uuringut ei ole, siis on see rasedale tasuline, uuringu hind on 34.50 EUR.
3D/4D uuringuks on sobivaim aeg 24. – 28. rasedusnädalani, kuid ka sellel ajal võib juhtuda, et lapse asendi tõttu ei ole näost pildi saamine võimalik.
Uuringule saab registreeruda Kliinikumi etteregistreerimiskeskuse telefonil 731 9100
Raseda soovil võimalik ka tasuline 2D uuring lootest, hind 22 EUR
Piltide väljatrükke ei tehta, samuti ei ole lubatud uuringu ajal ise pildistada või filmida.
Kõiki uuringu ajal tehtavaid pilte on võimalik salvestada mälupulgale, soovist palume teada anda enne uuringu algust. Piltide salvestamise hind 25.50 EUR (mälupulk sisaldub hinnas).
❚ Rasedusega seotud seadusandlus
↪ Rasedus ja sünnituspuhkus ↩
Ema vanemahüvitise ning emapuhkuse kohta leiad info siit
Isa vanemahüvitise ja isapuhkuse kohta leiad info siit
Ravikindlustusega seonduv info www.tervisekassa.ee
↪ Töötamine raseduse ajal ↩
Raseduse ajal on tavapärase töö jätkamine lubatud juhul, kui on järgitud töötervishoiu ja töö-ohutuse nõudeid, mis on kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusega : „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded rasedate ja rinnaga toitvate naiste tööks”
Tööd, mille puhul raseda töötamine ei ole lubatud :
- punetistesse nakatumise ohu korral, välja arvatud juhul, kui on tõendatud, et rase on immuunsuse tõttu punetiste vastu piisavalt kaitstud;
• toksoplasmoosi nakatumise ohu korral, välja arvatud juhul, kui on tõendatud, et rase on immuunsuse tõttu toksoplasmoosi vastu piisavalt kaitstud;
• kõrge õhurõhu tingimustes;
• plii või selle ühendiga;
• allmaatööl.
Ohutegurid, tööd ja tootmisprotsessid, mida tuleb naistöötaja terviseriskide hindamisel arvesse võtta :
- füüsikalised ohutegurid (põrutused, vibratsioon, müra, kahjustav kiirgus, pidev kõrge ja madal õhutemperatuur);
• keemilised ohutegurid (ohtlikud kemikaalid);
• füsioloogilised ohutegurid (raskuste käsitsi teisaldamine, füüsilist väsimust või ülekoormust põhjustavad sundasendid või -liigutused, sealhulgas pidev töötamine seistes või istudes, kiire töötempo või muud samalaadsed tegurid);
• psühholoogilised ohutegurid (vaimset ülekoormust põhjustav töö, sealhulgas kõrgendatud tähelepanuga töö, töötamine üksi, monotoonne töö)
Raseda tervisele ohutu töökeskkonna tagamiseks rakendatakse järgmisi abinõusid:
- töötingimuste kergendamine;
• tööajakorralduse muutmine, sealhulgas tööpäeva lühendamine, sobiva puhkepausi võimaldamine, päevasele tööle üleviimine
• tööülesannete muutmine või muu abinõu
Perekeskuse protseduuride toas (L.Puusepa 8, C 46), mis töötab E, K, R 9.00-15.00, toimub sünnitusjärgne vastsündinute kaalu kontroll, vaktsineerimine, vastsündinu hoolduse nõustamine, imetamise nõustamine ja järelvalve, keisrilõike järgne haavahooldus jne.
Täpsemat infot ja registreeruda (juhul kui Teid pole suunatud otse sünnijärgsest osakonnast) protseduuride toa ämmaemanda vastuvõtule saab telefonil 7319977 (E; K; R 9:00-13:00).
Juhul kui Te ei saa broneeritud ajal tulla või on vaja aega muuta, siis andke sellest teada telefonil 7319977 (E; K; R 9:00-13:00).
Telefonile helistades varuge kannatust, kuna protseduuride teostamise ajal ei ole ämmaemandal võimalik koheselt vastata.
Sünnitusjärgne koduvisiit toimub kõikidele Tartu ja Tartu lähiümbruse vastsündinutele ja nende emadele: https://www.kliinikum.ee/naistekliinik/osakonnad/sunnitusjargne-koduvisiit/
VEEBIPÕHINE SÜNNIEELNE JA SÜNNIJÄRGNE IMETAMISNÕUSTAMINE
E-kirja aadress: imetamine@kliinikum.ee
Vastused saadetakse otse küsijale 3-5 tööpäeva jooksul. Juhul kui mingil põhjusel vastuse edastamine osutub edasitoimetamatuks (nt. viga kontaktis, täis postkast), siis pannakse vastus üles imetamisnõustamise “Vastused” rubriiki.
Küsimuse esitamisel on kindlasti vajalik lisada oma isikukood, kuna olenevalt küsimusest broneeritakse koheselt ka vastuvõtt imetamisnõustajale kohapeal ja/või vormistatakse haigusjuhtum, mis tagab parima edaspidise teenuse ja info kättesaadavuse.
Soovituslik on küsimuse edastamisel lisada oma kontakt telefon, et vajadusel korrektse vastuse andmiseks esitada täiendavaid küsimusi või täpsustada üle e-maili aadress.
SÜNNIEELNE ETTEVALMISTUS – PEREKOOL
Rasedate ettevalmistus rinnaga toitmiseks toimub naistekliiniku perekoolis, kus toimuvad vastava teemalised videoloengud. Registreerumine neile toimub kliinikumi naistekliiniku perekooli kodulehel interneti teel.
Lisainfot videoloengute kohta saate siin
Perekooli koordinaator: elery.teesalu@kliinikum.ee
IMETAMINE SÜNNITUSJÄRGSES OSAKONNAS
Last tuleb toita vähemalt 8 korda ööpäevas. Teda tuleb äratada toitmiseks vähemalt iga 3 tunni järel juhul kui laps ise varem söömiseks ei ärka. Esimestel päevadel on oluline äratada last ka öösel iga 3 tunni järel juhul kui ta ise söömiseks varem ei ärka. Regulaarne ööpäevaringne toitmine on oluline piima tootmise käivitumiseks ja aitab ära hoida tugeva piimapaisu. Toitmisel tuleb jälgida õiget imemisvõtet ja asendit. Abi vajadusel või küsimuste korral pöördu alati julgelt oma palati ämmaemanda poole.
Suureks abiks on raamatukesega “Vastsündinu esimesed päevad” tutvumine ja selle täitmine. Raamatukese saate, kas sünnitus- või sünnijärgsesosakonnas. Sinna saate märkida info nii lapse söötmise kohta kui sellega seoses tekkinud küsimused. Kõikidele imetamist puudutavatele küsimustele ja muredele saate vastused oma palati ämmaemandalt.
Edaspidise eduka imetamise eesmärgil antakse murede korral lapsele eelnevalt väljasõõrutatud rinnapiima või lisapiima süstlast või topsist. Lutipudelit kliinikus esimese valikuna ei kasutata.
SÜNNITUSJÄRGNE IMETAMISNÕUSTAMINE KLIINIKUMIS
Lisaks veebipõhilisele imetamisnõustamisele on kliinikumis järgmised nõustamise võimalused kohapeal.
Vastuvõtu pikkus kuni 60min.
Naistekliiniku perekeskus: SA TÜK naistekliiniku ämmaemand – imetamisnõustaja Anne Ilves, Anni Anastasia Pilvar, Rael-Astrid Väer või Jekaterina Kalamees vastuvõtule (Puusepa 8, 1 korrus, C korpus, ruum 39 ja 44) saab registreeruda üldregistratuuri telefonil 7319100 E–R kell 07.30–18.00.
Tartu Tervisekeskus: SA TÜK naistekliiniku ämmaemand – imetamisnõustaja Karolin Köörna vastuvõtule (Mõisavahe 34b) saab registreeruda üldregistratuuri telefonil 7319100 E–R kell 07.30–18.00
Imetamisnõustamisele saab registreeruda samuti kliinikumi veebileheküljel: www.kliinikum.ee; ePatsiendis: epatsient.kliinikum.ee: ja digiregistratuuri kaudu: www.digilugu.ee
MEELESPEA!
Proovitoitmise õnnestumiseks proovige enne nõustamisele tulekut võimalusel last mitte toita 1,5-2 tundi.
Riietuge mugavalt.
Nõustamisele tulles võtke endale kaasa veepudel ja lapsele tagavara mähe ning riided.
Võimalusel võtke kaasa juba eelnevalt kirja pandud küsimused, mured, märkmed, lapse toitmise graafik (soovi korral oma isiklik imetamispadi).
Enne uuesti suguelu alustamist on soovitav 6 – 8 nädalat peale sünnitust käia sünnitusjärgsel kontrollil Teie rasedust jälginud naistearsti või ämmaemanda juures.
Vastuvõtul kontrollitakse rindu, kõhtu, õmbluste paranemist. Tupe kaudu kontrollitakse emaka taandarengut, emaka kaela, tupe ja lahkliha seisundit.
Koos räägitakse erinevatest rasedusest hoidumise võimalustest. Kui on kindel otsus langetatud, siis on võimalik kohe ka vastav retsept väljastada. Kuni otsus on tegemata soovitame kasutada kondoomi. Spiraali võib panna emakasse 6 – 8 nädalat peale sünnitust. Parem oleks kui menstruatsioon on taastunud.
Kui aga kodus tekib suur veritsus, tugev kõhuvalu või voolustele lisandub ebameeldiv lõhn, siis tuleb pöörduda tööpäeviti valvekabinetti või nädalavahetusel ja tööpäevadel peale kella 19:00 erakorralise meditsiini osakonda (EMO).
Vereanalüüside võtmine toimub Naistenõuandla protseduuride toas (G2 158 ja 159) E-N kell 8.00-13.00 ja 14.00-18.30 ning R kell 8.00-13.00 ja 14.00-17.30 järjekorranumbri alusel. Analüüside tellimus teostatakse kabinetis elektroonsena, kuid veenduge verd andma tulles oleks Teil kaasas ribakoodiga kleebised.
NB! Naistenõuandla protseduuride tuba on 23.06 ja 24.06 suletud. Suvisel perioodil, 30.06-31.08.2025 töötab naistenõuandla, sh protseduuride tuba kl 8:00-16:00
Uriinianalüüse saab tuua ruumi G2 155 E-R kell 8.00-10.00. Kirjutage katsutile kindlasti analüüsi võtmise aeg ja kuupäev. Uriini analüüs tuleb peale võtmist ära tuua esimesel võimalusel.
Kardiotokograafia ruumis (G2 158) toimub sünnieelne loote seisundi hindamine. KTG`le suunab Teid oma ämmaemand või naistearst. Kõhule asetatakse kaks andurit – üks registreerib loote südame sagedust ja teine emaka toonust. Uuring kestab 20-30 min.
Naistenõuandlas on avatud kolm ultrahelikabinetti (G2 163,165, 167) ning Naistenõuandla Perekeskuses kaks ultrahelikabinetti (C1026-kab. 34 ja C1027-kab. 33).
Enne uuringut registratuuri pöördumine ei ole vajalik. Patsient registreeritakse ultrahelikabinetis enne uuringu algust.
Raseduse ajal on näidustatud kõikidele rasedatele kaks ultraheliuuringut: I trimestri kromosoomhaiguste ja preeklampsia skriining (12 – 13 rasedusnädalal) ning II trimestril loote arengu hindamiseks (20 – 21 rasedusnädalal). Suunamise uuringule teeb rasedust jälgiv ämmaemand või arst.
Ultraheli kabinetis ei ole võimalik pilte välja trükkida. Samuti ei ole lubatud uuringu ajal oma seadmega uuringut pildistada või filmida.
Lisatasu eest on võimalik uuringupiltide salvestamine mälupulgale (mälupulk sisaldub teenuse hinnas), teenuse hind 30.00 EUR. Mälupulga/piltide soovist palume teada anda ultrahelikabinetis uuringu alguses.
Lisaks teostatakse patsiendi soovil ultrahelikabinetis järgmisi tasulisi teenuseid:
- Loote 3D ultraheliuuring, hind 34.50 EUR
- Loote 2D ultraheliuuring, hind 22.00 EUR.
Teenusele lisandub mälupulgale salvestamise tasu 30.00 EUR.
Palume meeles pidada, et alati ei ole võimalik teostada loote 3D uuringut või profiilipilte loote asendi tõttu.
Suvekuudel ei ole võimalik pöörduda tasulisele 2D/3D uuringule.
Tasulistele uuringutele saab registreeruda Kliinikumi etteregistreerimiskeskuse telefonil 7319100.
L. Puusepa 8, 51014 Tartu
G2.2.235
Info operatsioonieelsele visiidile, kolposkoopiale ja lokaalses anesteesias (tuimestussüstiga) operatsioonile minevale patsiendile.
Kui Te haigestute või mingil muul põhjusel ei saa vastuvõtule tulla, siis helistage palun telefonil: 731 9961, 731 9964
Patsientidel palume siseneda Puusepa 8 Lunini tänava poolsest peauksest. Üleriided jätta riidehoidu.
Registratuuri pöördumine ei ole vajalik.
Mööduge registratuurist ja keerake pärast R-Kioskit paremale G1 korpuse suunas. Liikuge koridori lõppu.
Suunduge liftiga G1 II korrusele. Liftist väljudes jälgige palun punaseid Naistekliiniku viitasid.
Liikuge 10 meetrit otse, seejärel keerake vasakule ja liikuge mööda koridori kuni „Naistekliinik G2“ sildini. II korrusel jääge günekoloogia päevakirurgia/kolposkoopia ootealale ootama (ruum G2.2.235).
Sekretär vormistab Teid vastuvõtule. Osakonna õde juhatab Teid kabinetti.