Vastuvõtuaja tühistamine

Uudised

Kliinikumi südamearstid: kaasasündinud südamerikkeid tuleb jälgida läbi kogu elu

7.–14. veebruaril tähistatakse rahvusvahelist kaasasündinud südamerikete nädalat, et rõhutada ja tuletada meelde südamerikete korrapärase jälgimise vajadust kogu elu jooksul, sõltumata sellest, kas riket on kirurgiliselt korrigeeritud või mitte.

Eestis sünnib kaasasündinud südamerikkega kuni 100 last aastas ning see on vastsündinutel kõige sagedasem kaasasündinud arenguanomaalia. Raseduse ajal on ette nähtud kaks ultraheli sõeluuringut, mille üheks eesmärgiks on ka kaasasündinud arenguanomaaliate, sealhulgas südamerikete sünnieelne tuvastamine. Kliinikumi südamekirurgi dr Raili Tageni sõnul on Eestis sünnieelne diagnostika väga heal tasemel ning enamus südamerikkeid hästi ravitavad. „Juhul kui loote ehhokardiograafial diagnoositakse südamerike, tegeleb raskematel juhtudel naise ja tema perekonnaga edasi mitmete erialade spetsialistidest koosnev meeskond. Määrava tähtsusega on rikke vereringe mõtestamisel kogemustega lastekardioloogi hinnang, kuna südamerikke raskusaste ning edasine kulg kinnitub tihtilugu sünnijärgselt,“ selgitas dr Raili Tagen.

Dr Katrin Elmet valiti Eesti aasta arstiks

Kliinikumi teadus- ja arendustegevus loob patsientide jaoks uusi võimalusi

Kliinikumi Leht

Spordiarstide sõnul tuleks maratonil hinnata enda kehalisi võimeid

Tervise hoidmiseks on oluline igasugune liikumine, kuna see toetab nii kehalist kui vaimset tervist. Selle nädala lõpus toimub suusaspordi suursündmus Tartu maraton, mille eel on hea meelde tuletada võistlusel oma võimete ja keha piiride teadvustamist ning nendega arvestamist. Iga maratonil osaleja on tunnustust väärt, kuna on juba otsustanud liikumise kasuks. Kuidas aga teha seda targalt ja tervislikult?

Eesti Olümpiakomitee liikumisharrastuse kompetentsikeskuse andmetel ei liigu 60% Eesti täiskasvanutest piisavalt, 73% eelistab igapäevaselt autot ning enam kui pooled 16–64aastastest elanikest on ülekaalulised või rasvunud. Tartu Ülikooli Kliinikumi spordimeditsiini ja taastusravi kliiniku spordimeditsiini osakonnajuhi ja vanemarst-õppejõu dr Agnes Mägi sõnul pöördutakse spordiarsti vastuvõtule sageli vigastuste tõttu, kuid probleemid ulatuvad kroonilistest haigustest ja koormustaluvuse langusest kuni söömisprobleemideni. „Meie vastuvõtule jõuavad pigem kehaliselt aktiivsed inimesed, kes tunnevad huvi enda tervise vastu ja käivad meie juures kontrollis. Spordiarsti visiidile tullakse ka enne regulaarsete treeningutega alustamist, kuna spordimeditsiinilisele terviseuuringule tulnud inimene saab põhjaliku ülevaate enda kehalise tervise seisundist,” rääkis dr Mägi. 

Stomatoloogia kliiniku 90-aastane kogemus

2025. aasta muudatustest tervishoius