Vastuvõtuaja tühistamine

Uudised

Siirdamine Kliinikumis

Elundidoonorluse kõige olulisem takistus on inimeste teadmatus, ekslikud eelarvamused ja tõekspidamised

Esimene õnnestunud elundisiirdamine teostati 1954. aastal USAs. Seitsmekümne aasta jooksul on ravimeetod levinud üle kogu maailma, tuues kasu väga paljudele patsientidele. Ülemaailmne statistika näitab, et igal aastal teostatakse maailmas kokku üle 150 tuhande elundisiirdamise. Ühe kolmandiku siiratavatest elunditest loovutavad elusdoonorid kas oma lähikondsete või ka täitsa võõraste inimeste aitamiseks, ülejäänud kaks kolmandikku eemaldatakse surnud doonoritelt.

Siiski suureneb aasta aastalt uut elundit vajavate patsientide arv ning vaatamata biotehnoloogia kiirele arengule ei ole lõppstaadiumis elundipuudulikkuse korral seni inimpäritolu elundite siirdamisele paremat alternatiivi. Paljudele patsientidele jääb elundisiirdamine paraku unistuseks, kuna doonorelundeid napib. Seejuures on elundidoonorluse kõige olulisem takistus inimeste teadmatus, ekslikud eelarvamused ja tõekspidamised.

29. veebruaril tähistatakse üle maailma harvikhaiguste päeva

Kliinikum rakendab tehisintellekti kukkumiste ennetamiseks ja tuvastamiseks

Kliinikumi Leht

Dr Maris Suurna ja dr Katrin Kruustük – presidendi poolt tunnustatud kõrva-nina-kurguarstid

President Alar Karis tunnustas Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärkidega dr Maris Suurnat ja dr Katrin Kruustüki, kes töötavad Tartu Ülikooli Kliinikumi kõrvakliinikus.

Kliinikumi kõrvakliinikus töötav dr Maris Suurna on olnud Eesti kõrvakirurgia eestvedaja, kelle juhtimisel hakati pea 25 aastat tagasi Tartu Ülikooli Kliinikumis tegema sisekõrva implantatsioone. Sisekõrvaimplantaat annab võimaluse tajuda helisid ja eristada kõnet ka väga sügava kuulmislangusega inimestel, kellel kuuldeaparaadi kasutamine ei anna soovituid tulemusi.

Operatsiooniõde hoolitseb patsiendi eest tema kõige haavatavamal hetkel

Rasedus ja kaasasündinud südamerike