Pressiteade: Kliinikum alustab tõhustusdooside tegemisega
Tänasest, 14. oktoobrist on võimalik Tartu Ülikooli Kliinikumis broneerida vastuvõtuaegu COVID-19 tõhustusdoosiga vaktsineerimiseks. Vaktsineerimisega alustatakse laupäeval, 16. oktoobril.
„Tõhutusdoosidele on esimesena oodatud inimesed alates 65. eluaastast ning inimesed alates 18. eluaastast, kellel esineb kaasuvaid haigusi. Lisaks tehakse tõhustusdoos ka tervishoiu-, sotsiaal- ja haridustöötajatele,“ ütles Tartu Ülikooli Kliinikumi vaktsineerimismeeskonna koordinaator Tiina Teder. Eakatel, immuunpuudulikkusega ning tervishoiu-, sotsiaal- ja haridustöötajatel peab olema viimasest vaktsiinidoosist möödas vähemalt kuus kuud.
Lisaks on võimalik broneerida tõhustusdoosile vaktsineerimisaega ka teistel täiealistel soovijatel vanusevahemikus 18-64-aastased, kellel peab olema viimasest vaktsineerimisest möödas vähemalt kaheksa kuud. „Tõhustusdoosi tegemisel kasutatakse Pfizeri vaktsiini sõltumata sellest, millise COVID-19 vaktsiiniga on eelnevalt vaktsineerimiskuur läbitud. Tõhustusdoosi järgselt võimalikud kõrvaltoimed on sarnased esimese ja teise doosi järgsetele,“ selgitas Tiina Teder.
Tõhustusdoosiga vaktsineerimiseks on vajalik eelnev aja broneerimine kliinikumi etteregistreerimiskeskuse telefonil 731 7200 (E-R kell 8.00-18.00) või e-Patsiendi portaalis valides erialaks “COVID-19 vastu vaktsineerimine”. Vaktsineerimise asukohana saab valida kas L. Puusepa 8 hoone (sisenemine N. Lunini tn poolsest sissepääsust) või Kvartali keskuse vaktsineerimiskabineti.
Lisainfo:
Tiina Teder, Tartu Ülikooli Kliinikumi vaktsineerimismeeskonna koordinaator
Tiina.Teder@kliinikum.ee
Tel: 5331 8490
12. oktoobrist on Tartu Ülikooli Kliinikumis avatud insuldikoordinaatorite vastuvõtud, kuhu oodatakse nii insuldipatsiente kui ka patsientide lähedasi üle Eesti. Vastuvõtu eesmärk on pakkuda insuldikoordinaatori näol kontaktisikut, kelle poole saab pöörduda raviteekonda puudutavate küsimuste ja probleemidega.
Tartu Ülikooli Kliinikumi neuroloogi dr Janika Kõrva sõnul on insuldipatsientide ja lähedaste jaoks on olnud probleemiks, et insuldi raviteekond on keeruline, milles võib esineda ka teadmatust ja erinevate asutuste vahel liikumist. „Tänu kliinikumi insuldiprojektile on insuldi raviteekond muutunud oluliselt sujuvamaks ning erinevad teenused ja toetavad võimalused on varasemast rohkem kättesaadavamad. Patsientide tagasiside põhjal ilmnes, et üks sujuva raviteekonna osa võiks olla ka kontaktisik, kelle poole erinevate probleemide korral operatiivselt pöörduda,“ selgitas dr Kõrv.
Insuldikoordinaatori ülesandeks on olla patsiendi ja lähedase peamine kontaktisik, kes selgitab välja inimese vajadused, aitab kaasa raviplaani elluviimisele koostöös patsiendi, tema lähedaste ja ravimeeskonnaga, juhatab inimese vajaliku abini ning vaatab raviteekonda tervikuna. „Koordinaatori poole saab pöörduda erinevate küsimuste ja probleemidega. Näiteks taastusravi küsimused, kodus hakkamasaamine, abivahendid, erinevatele teenustele jõudmine,“ loetles insuldikoordinaator Triin Saarna. Ta lisas, et vastuvõtu korraldamisel on arvestatud patsientide ja lähedaste ootusi – vajadusega vahetu suhtluse järele, info järele teenuste võimaluste ja soovituste osas ning paindlike pöördumisaegade järele.
Insuldikoordinaatori sõnul on levinumad patsientide küsimused seotud kodus hakkama saamisega, raviskeemiga – millal külastada perearsti, kas pärast insulti on võimalik töötada, kui palju võib insuldipatsient lubada endale füüsilist koormust. „Püüame leida vastused ja teabe võimalikest lahendustest kõikidele sarnastele patsientide küsimustele, niisamuti lähedaste murekohtadele,“ kinnitas Triin Saarna.
Kliinikumi insuldikoordinaatori vastuvõtud toimuvad esialgu kuni 30. novembrini teisipäeviti kell 10.00–12.00 ja 15.00–17.00 N. Lunini 6 (lastekliiniku) kabinettides B141 ja B142. Sissepääs asub N. Lunini tn poolsel küljel, B-korpuses, COVID testimispunkti kõrval. Vastuvõtuaeg on võimalik insuldikoordinaatoriga kohtumine eelnevalt kokku leppida, kuid see ei ole kohustuslik ning pöörduda saab ka registreerimiseta. Lisaks on võimalik koordinaatoritele helistada ja küsida nõu ka telefoni teel tööpäevadel kell 9.00–16.00.
Kui vastuvõtt insuldipatsientide ja lähedaste poolt hästi vastu võetakse, on kliinikumil valmisolek sellega 2022. aastal ka jätkata.
Lisainfo:
Insuldikoordinaatorid
Triin Saarna: triin.saarna@kliinikum.ee; tel 731 8898
Kersti Suur: kersti.suur@kliinikum.ee; tel 731 8897
Täna, 11. oktoobril kogunenud Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse COVID-19 koosolekul otsustati, et nii COVID-19 patsientide kui ka teiste patsientide erakorraliste seisundite ravimise tagamiseks tuleb piirata plaanilist kirurgilist ravitööd.
„Oleme jõudnud seisu, mil igapäevaselt suurenevad nii nakatunud inimeste kui ka COVID-19 tõttu haiglaravi vajavate patsientide arvud. Kliinikum on juba praeguseks laiendanud oma nakkushaiguste osakonda 40 voodikohani ning avanud täiendava COVID-19 osakonna kopsukliinikus 20 voodikohaga. COVID-19 intensiivravi osakondadeks on muudetud juba kaks senist intensiivravi osakonda. Selleks, et tagada jätkuvalt intensiivravi ka teistele, mitte-COVID-19 patsientidele, on vajalik piirata plaanilist kirurgilist ravitööd,“ selgitas kliinikumi juhatuse liige prof Joel Starkopf.
Kliinikumi ravijuhi dr Andres Kotsari sõnul on esimeseks sammuks redutseerida kuue operatsioonitoa tegevust juba alanud nädalal. „Plaanilise kirurgia piiramine annab võimaluse tagada vabu intensiivravi voodikohti ning olla haiglal valmis ka kõige kõrgemat ravietappi vajavateks erakorralisteks hospitaliseerimisteks. Ühtlasi vabaneb operatsioonitubade tegevuse piiramise tulemusel personaliressurssi täiendava intensiivravi osakonna avamiseks,“ rääkis dr Kotsar.
Piiramine puudutab plaanilist haiglaravi ootavaid patsiente. See, millisel erialal ja milliste patsientide ravi edasi lükatakse, vaadatakse iganädalaselt üle erinevate erialade esindajatest koosneva komisjoni poolt. „Lähtume endiselt põhimõttest, et patsiendi seisund ei tohi piiramisest halveneda, aga tegelik olukord kujuneb vastavalt koroonaviiruse leviku ja haiglaravi vajavate inimeste ulatusest. Näiteks ainuüksi sel nädalavahetusel hospitaliseeriti kliinikumi 19 COVID-19 patsienti,“ ütles ravijuht.
Operatsioonide järjekorras olevate patsientidega võtavad ühendust kliinikumi töötajad. „Me kõik loodame, et olukord normaliseerub ühiskonnas võimalikult ruttu ning et ravi oleks tagatud kõikidele patsientidele, mitte ei tähendaks ravijärjekordade pikenemist. Kaks kolmandikku haiglaravi vajavatest patsientidest on vaktsineerimata, mistõttu paneme inimestele südamele vaktsineerimise olulisust. Vaid kõik koos panustades saame vähendada koormust tervishoiusektorile,“ rõhutas ravijuht dr Kotsar.
Kliinikumi on hospitaliseeritud tänase seisuga 64 isolatsiooni vajavat COVID-19 patsienti, kellest 14 vajavad intensiivravi. „Viimased nädalad ja kuud on haiglaravi vajavate patsientide arv pidevas tõusutrendis. Loodan, et Eesti ühiskond on valmis panustama, et saaksime üheskoos ennetada olukorra täielikku eskaleerumist, mil haiglates võivad jääda ravita nii COVID-19 kui ka teiste seisundite tõttu haiglaravi vajavad patsiendid,“ sõnas prof Starkopf.
Lisainfo:
Dr Andres Kotsar, ravijuht
Andres.Kotsar@kliinikum.ee
Tel: 5331 9919
Prof Joel Starkopf, juhatuse liige
Joel.Starkopf@kliinikum.ee
Tel: 5331 8400
Tartu Ülikooli Kliinikumis on 2020. aasta algusest kuni tänaseni ravitud 1471 COVID-19 haiget, neist 272 on olnud intensiivravi osakonnas. 8. oktoobri seisuga on ravil 66 isolatsiooni vajavat COVID-19 patsienti, sh 11 intensiivravil. Haigla tavapärane töörütm on tõsiselt häiritud, neljast täiskasvanute intensiivravi osakonnast kaks on muudetud COVID-19 osakondadeks. COVID-19 patsientide ravi on keeruline ja aeganõudev. Need patsiendid viibivad haiglas kaks korda kauem kui muud haiged, haiglasuremus on kaheksa korda kõrgem. Kõik see tähendab, et COVID-19 haiged vajavad raviks oluliselt rohkem ressurssi kui mitteCOVID-19 haiged. Vajaminev tööjõud ja voodikohad tulevad nende ravitegevuste arvelt, mida on võimalik edasi lükata. Ennekõike on see plaaniline statsionaarne kirurgia. Tulemuseks on pikenenud operatsioonijärjekorrad, halvenenud eriarstiabi kättesaadavus.
Ainus viis olukorda muuta on vaktsineerimine. Terviseameti andmed ning prof Krista Fischeri analüüs tõestavad veenvalt, et vaktsineerimine kaitseb hästi COVID-19 haigestumise, eriti raske haigestumise, st haiglaravi vajaduse eest. Vaktsineeritud inimestel on 3 korda väiksem tõenäosus haigestuda ja ligi 8 korda väiksem tõenäosus haiglaravi vajaduse järele. Kliinikumis näeme selgelt, et haiglaravi vajavad ennekõike vaktsineerimata inimesed. Nende haiguse kulg on sama keeruline ja raske kui pandeemia esimese ja teise laine ajal. Haiglaravi vajanud vaktsineeritud inimesed põevad haigust võrreldes vaktsineerimata patsientidega kergemalt ning lühemalt. Intensiivravi on vajanud vaid üksikud, kelle puhul on haiguse kulus olnud oluline roll kaasuvatel haigustel.
Vaktsineerimine COVID-19 vastu sai laiemale elanikkonnale kättesaadavaks kevad-suvel. Paraku ei ole me saavutanud seda vaktsinatsioonitaset, mis lubaks tervishoiuasutustel pöörduda normaalse, tavapärase töörütmi juurde. Viimase nädala nakatumisnäitajad viitavad olukorra halvenemisele, haiglaravi vajavate patsientide arv kasvab oktoobri lõpuks tänasega võrreldes tõenäoliselt kaks korda. Oleme taaskord sarnases olukorras nagu 2021. aasta märtsis-aprillis. Seda on võimalik muuta vaktsineerimisega. Paneme inimestele väga südamele, palun vaktsineerige end COVID-19 vastu! Seeläbi kaitsete mitte ainult ennast, vaid tagate ka tervishoiuteenuste kättesaadavuse kogu ühiskonnas tervikuna.
Teie lähedaste hulgas on kindlasti inimesi, kes vajavad arstiabi muul põhjusel, kui COVID-19. Palun tehke see neile võimalikuks!
Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliinik alustab esimesena Eestis noorukite ning kuni 21. aastaste noorte täiskasvanutele mõeldud interpersonaalse teraapia innovatsiooniprojektiga. Projekti eesmärk on laiendada võimalusi teaduspõhiseks ja struktureeritud sekkumisteks noorte depressiooni ravis ja parandada patsientide ligipääsu depressiooni psühhosotsiaalsetele ravimeetoditele.
Psühhiaatriakliiniku laste ja noorukite vaimse tervise keskuse juhi dr Reigo Reppo sõnul on interpersonaalne psühhoteraapia (IPT) algselt depressiooni raviks mõeldud lühikese kestvusega psühhoteraapia vorm. „Teraapia on esmalt arendatud täiskasvanutele kerge ja mõõduka raskusastmega depressiooni raviks. Võtame psühhiaatriakliinikus kasutusele noorukitele ning noortele täiskasvanutele kohandatud versiooni ning alustame algusest, ehk kerge ja mõõduka depressiooniga patsientidest,“ tutvustas dr Reppo. Ta toob välja, et laste ja noorte pöördumiste arv psühhiaatriakliinikusse depressiooni tõttu on suurenenud ning juhtumid on läinud pigem raskemaks.
Innovatsiooniprojekti heade tulemuste korral on võimalik meetodit rakendada ka täiskasvanute psühhiaatriasüsteemis. „Esmalt on interpersonaalsest teraapiast potentsiaalselt kasu saavaid patsiente Eestis vähemalt sadu lapsi ja noori, lisaks noored täiskasvanud. Esimesed regulaarsed teraapiakontaktid patsientidega algavad 2021. aasta sügisel,“ ütles dr Reppo.
Teraapia on kindla struktuuriga ning piiratud kestusega, laste ja noorte puhul kuni kuusteist korda. Teraapia fookuseks on inimestevahelised suhted ning võimalused läbi käitumise neid suhteid mõjutada. „Ehkki interpersonaalsel teraapial on kokkupuutepunkte teiste teraapiakoolkondadega, siis selle meetodi lähenemine on lahenduskeskne, käitumise muutmisele suunatud ning ei keskendu näiteks varasemale arenguloole või sügavuti peredünaamika eripäradele,“ kirjeldas dr Reigo Reppo. Ta lisab, et teraapia läbinud noorukid kirjeldavad statistiliselt oluliselt vähem depressiooni sümptomeid ja paremat kogetavat elukvaliteeti.
Teraapia vajaduse otsustab ravimeeskond, sealhulgas raviarst/psühhiaater ning teraapiat läbi viib vaimse tervise õde. Dr Reppo rõhutab, et muuhulgas tähendab interpersonaalse psühhoteraapia juurutamine ka arenguhüpet Eestis vaimse tervise õenduse alal. Innovatsiooniprojekti elluviimiseks on toimunud koostöös Anna Freudi keskusega Londonist esmane teoreetiline koolitus, millele järgneb igapäevane praktika, toetudes regulaarsele supervisioonile.
Interpersonaalne teraapia on teaduslikult põhjalikult uuritud psühhoteraapiameetod ja selle efektiivsus on leidnud tõestust teatud muganduste sisseviimise järel ka teiste psühhiaatriliste häirete ravis. Meetod loodi 1970ndatel USA-s Gerald L. Klerman ja Myrna M. Weissman ning nende kolleegide poolt. IPT põhineb 1940–1950ndatel loodud interpersonaalsel teoorial ja Adolf Meyeri psühhobioloogilisel teoorial. Mõlemad teooriad näevad psühhiaatrilisi häireid interpersonaalsena ehk inimeste vaheliste suhetega seonduva fenomenina ja mitte puhtalt intrapsüühilise või bioloogilise probleemina. Interpersonaalse taustateooriaks on ka kiindumussuhteteooria.
Lisainfo:
Dr Reigo Reppo, psühhiaatriakliiniku laste ja noorukite vaimse tervise keskus
Reigo.Reppo@kliinikum.ee
Tel: 5331 8790
15. septembril alustasid Tartu Ülikooli Kliinikumis tööd kliiniliste valdkondade juhid, kelle ülesandeks on koordineerida valdkondadesse kuuluvate struktuuriüksuste kõrgetasemelise ravitöö korraldamist meditsiinilistel erialadel integreerituna õppe-, arendus- ja teadustööga koostöös ravijuhi, teadus- ja arendustegevuse juhi, valdkondade struktuuriüksuste juhtide, kliinikumi teiste struktuuriüksuste töötajatega ning kliinikumi partneritega.
„Mul on hea meel tervitada kliinikumi juhtkonna liikmetena professor Aare Märtsonit, professor Külli Kingot, dr Alar Irsi, dr Sven Jannot, dr Jaan Sütti ning professor Margus Punabit,“ lausus kliinikumi juhatuse esimees Priit Perens. Ta lisas, et valdkonnajuhtideks valitud senised kliinikute juhatajad alustavad samaaegselt valdkonna juhtimisega ka kliinikute tähtajaliste juhtimisülesannete täitmist kuni 30. septembrini 2022, et võimaldada piisav aeg kliinikute juhtimise tähtajaliste lisaülesannete täitmiseks konkursside läbiviimiseks.
1. kliinilist valdkonda, mille koosseisu kuuluvad kirurgiakliinik, androloogiakeskus, traumatoloogia ja ortopeedia kliinik ja naistekliinik, asub juhtima professor Aare Märtson. 2. kliinilist valdkonda, mille koosseisus on sisekliinik, nahahaiguste kliinik, hematoloogia-onkoloogia kliinik, lastekliinik, asub juhtima professor Külli Kingo. 3. kliinilist valdkonda, mille koosseisus on südamekliinik, kopsukliinik, kõrvakliinik, stomatoloogia kliinik, asub juhtima dr Alar Irs. 4. kliinilist valdkond, mille koosseisus on närvikliinik, psühhiaatriakliinik, silmakliinik, spordimeditsiini ja taastusravi kliinik, asub juhtima dr Sven Janno. 5. kliinilist valdkonda, mille koosseisus on anestesioloogia ja intensiivravi kliinik, operatsiooniteenistus, juhib dr Jaan Sütt ning 6. kliinilist valdkonda, mille koosseisus on radioloogiakliinik, patoloogiateenistus, ühendlabor, verekeskus, apteek, asub juhtima professor Margus Punab.
Valdkonnajuhid kuuluvad kliinikumi juhatuse liikme–ravijuhi meeskonda ning nende ametiaeg on neli aastat, kuni 31. august 2025. Nii valdkonna juhtimise ülesannete täitmise ajal kui ka pärast seda on juhtidele tagatud ka tähtajatu tööleping arst-õppejõuna Tartu Ülikooli Kliinikumis.
Valdkondade moodustamine on osa Tartu Ülikooli Kliinikumi nõukogu heakskiidetud muudatustest kliinikumi struktuuris ja juhtimises. Seniste kliinikute ja teenistuste jaotumine kuude valdkonda võimaldab tagada struktuuriüksustele ühtlase juhtimisulatuse. Valdkondade töökorra ning juhtide ülesannete väljatöötamisel osalesid kliinikumi erinevaid üksusi ja töörolle esindavad kliinikumi töötajad.
4. oktoobrist on Tartu Ülikooli Kliinikumi COVID-19 ohutase punane, mis tähendab, et kõigil haiglaravile saabuvatel patsientidel tuleb teha SARS-CoV-2 test, sõltumata COVID-19 tõendi olemasolust.
Kliinikumis on kasutustel kolm COVID-19 ohutaset: roheline, kollane ja punane. Ohutasemed sätestavad infektsioonikontrolli-alased käitumisjuhised nii töötajatele, patsientidele, saatjatele kui ka üliõpilastele. „Tulenevalt riiklikust oranžist ohutasemest ning haiglaravi vajavate COVID-19 patsientide arvu kasvust, kehtivad ka kliinikumis täiendavad infektsioonikontrolli nõuded vastavalt punasele ohutasemele,“ kinnitas kliinikumi ravijuht dr Andres Kotsar.
Seega tuleb kõikidel haiglaravile tulevatel patsientidel, sealhulgas tänasest registreeritavatele päevakirurgiliste lõikuste patsientidel, teha SARS-CoV-2 test, sõltumata COVID-19 tõendi olemasolust. Patsientide testimise korralduse eest hoolitseb kliinikumi ravimeeskond. Testimise kohustus ei laiene kuni 10-aastastele asümptomaatilistele lastele. Niisamuti tuleb teha test patsientidega haiglasse jäävatel saatjatel, sõltumata COVID-19 tõendi olemasolust. Patsientide külastamine on punase ohutaseme juures lubatud COVID-19 tõendiga, niisamuti tuleb külastajal kanda haiglaruumides kirurgilist maski.
„Testimiskorra muudatuste eesmärk on ennetada võimalikku viiruse levikut haiglaruumides. Näeme, et haiglaravi vajavatest patsientidest kaks kolmandikku on vaktsineerimata, mistõttu on olukord haiglas sarnane eelnevatele lainetele,“ sõnas dr Kotsar.
4. oktoobri seisuga viibib kliinikumis haiglaravil COVID-19 tõttu 59 isolatsiooni vajavat patsienti, kellest 10 patsienti vajavad intensiivravi. Lisaks patsiendid, kes enam ei vaja isoleerimist: „Kõikide COVID-19 diagnoosiga patsientide arv kliinikumis on tänahommikuse seisuga 83 ja moodustab 14% aktiivravi haigetest,“ lausus ravijuht.
COVID-19 info kliinikumi kodulehel: www.kliinikum.ee/patsiendile/covid-19-info/
Teate edastas
Helen Kaju, kommunikatsiooniteenistus
Helen.Kaju@kliinikum.ee
Tel: 5331 9423
Tartu Ülikooli Kliinikumi naistekliiniku veebipõhine perekool on toiminud juba pea poolteist aastat, et pakkuda lapseootel peredele ning sünnitanud emadele uue teabe saamiseks suuremat valikuvabadust ja paindlikkust. Nüüdsest on perekooli kursused kättesaadavad eesti, vene ja inglise keeles.
Naistekliiniku ülemämmaemand Pille Teesalu ütleb, et veebipõhine õpe on hästi vastu võetud just lapseootel või sünnitanud naiste valikuvabadusest tulenevalt. „Naised ja pered ei saa mitte ainult valida loengupakettide vahel, vaid ka aega ja kohta soovitud kursuse läbimiseks. Et loengus osalemise koht võib olla mistahes Eestimaa paigas soovisime panustada ka vene- ja inglise keelt kõneleva sihtrühma ettevalmistusse,“ ütles ülemämmaemand.
Naistekliiniku naistenõuandla vanemämmaemand Kersti Maala kinnitab, et head tulemused emade ja vastsündinute hoolduses on lisaks tervishoiutöötajale siiski ka perede endi kätes. „Naiste ja perede teadlikkus on paranenud, sest informatsiooni leitakse erinevatest allikatest. Inforohkus võib samas suurendada ebakindlust, mistõttu on naistekliinikule oluline toetada lapseootajat ja sünnitanud ema süsteemse, olulisi teemasid käsitleva ja tõenduspõhise ettevalmistusega. Olgu selleks veebiloeng või -praktikum, lisamaterjalid, täiendavad ülesanded, harjutused või kontakttund ämmaemandaga,“ kirjeldas Kersti Maala. Sellest tulenevalt on naistekliiniku perekooli kursused ja loengud väga erinevatel teemadel kättesaadavad nüüd igas Eestimaa paigas, perele sobival ajal ja kolmes keeles.
Perekooli poolt pakutav ettevalmistus aitab vähendada ärevust seoses rasedusega, on abiks sünnitusega toimetulekul ning lapsevanema rolliga kohanemiseks. Osalejate arv loengutes ei ole piiratud ning pakettide sisu võimaldab saada teavet, mida last ootav pere võiks vajada.
Naistekliiniku perekooli kursused on leitavad kodulehelt eesti keeles SIIN, vene keeles SIIN ning inglise keeles SIIN. Õpe toimub kliinikumi e-õppe keskkonnas Moodle ning kursuse veebiaadress ja parool sisenemiseks edastatakse osalejale perekooli koordinaatori poolt.
Lisainfo:
Pille Teesalu, Tartu Ülikooli Kliinikumi naistekliiniku ülemämmaemand
Pille.Teesalu@kliinikum.ee
Tel: 5331 9929
1. oktoobril täitub Tartu Ülikooli Kliinikumi ühendlaboril 25 aastat tegutsemist – ühendlabor loodi 1996. aastal eesmärgiga koondada Tartu Ülikooli raviasutuste laboratoorne tegevus ühtse juhtimise alla ning tsentraliseerida laboratoorne tegevus.
Ühendlabori direktori Anu Tamme sõnul on tänaseks toona püstitatud eesmärk ka saavutatud. „Suurem osa üle linna hajusalt asetsenud haiglatest on koondunud kokku Tartus Maarjamõisa väljale ning nende kuus väiksemat laborit on lõpetanud tegevuse. Lastekliiniku uue hoone valmimisel järgmise aasta lõpus sulgeme viimase harulabori Tartus ning sellest hetkest oleme koondunud uutesse, kõigile tänapäevastele nõuetele vastavatesse ruumidesse L. Puusepa 8 majas,“ selgitas Anu Tamm.
Ühendlabori direktori arvates on 25 aastat tähendanud hämmastavalt kiiret arengut. „Sõbralikest Skandinaavia laboritest saadud kasutatud aparatuur asendus üsna pea kõige uuemate täisautomaatsete tipptasemel analüsaatoritega. Praeguseks oleme üle läinud nn liinitööle: meil on keemia ja immunoloogia analüüside liin koos preanalüütikamooduliga, mis piltlikult öeldes vaatab ise, mida katsuti ja temaga seotud tellimusega peale hakata. Ühendlaboris on uued hematoloogia ja uriinianalüüside liinid koos digimikroskoopiaga. Ka molekulaardiagnostikas kasutame klassikaliste meetodite kõrval kõige modernsemaid täisautomaatseid analüsaatoreid ning järgmise põlvkonna sekvenaatoreid, mis omakorda nõuavad oskusi ja teadmisi bioinformaatikast,“ rääkis ühendlabori direktor.
Anu Tamm rõhutab, et laborimeditsiin on eriti IT-mahukas eriala, mis nõuab analüüside tellimuste ja vastuste liikumist erinevate tellijate infosüsteemide, analüsaatorite, eri laborite ning digiloo vahel. „Ühendlaboris on selleks pikkade aastate jooksul koostöös AS Nortaliga loodud laboriinfosüsteem eLabor, mille üle me oleme väga uhked. Ühendlabori töötajate panus eLabori arendamisse on olnud vägagi suur, nii mõnestki meist on saanud IT-spetsialistid,“ tunnustas Tamm.
Teenuste mahtude kasv aastate jooksul on tähendanud ka ühendlabori laienemist. Nii on ühendlabori tegevus on olnud hüppelauaks lausa eraldi meditsiiniharule, androloogiale. „Praegune Tartu Ülikooli Kliinikumi androloogiakeskus alustas oma tööd ühendlaboris, spermauuringuid teostava laborina,“ sõnas Anu Tamm. Ta lisab, et ühendlabori koosseisus on kliinilise geneetika keskus, millest on kujunenud kliinilise geneetika ja molekulaardiagnostika üle-eestilist tegevust koordineeriv keskus. „Lisaks toetame ja vajadusel suuname me ka kliinikumiga võrgustunud haiglate laborite tööd. Kasutame oma nii oma töös kui ka teistes haiglates laboriinfosüsteemi eLabor, millele on kohe üle minemas veel ka Viljandi haigla labor. See tähendab, et kasutajatel on vajadusel kohene ülevaade patsientide analüüsitulemustest, mis on tehtud ükskõik kus eLaboriga liidestatud haiglas või perearsti juures,“ rääkis ühendlabori juhataja.
Kliinikumi ühendlaboris töötab 183 inimest, kes peavad laborimeditsiini tormilise arenguga pidevalt kohanema ja kaasas käima. „Kliinikumi ühendlabori personalile peab meeldima kasutada kõrgtehnoloogilist aparatuuri ning infosüsteeme, samas pidades ikkagi silmas, et selle taga on patsient oma probleemide ja muredega. Oleme tohutult uhked, et oleme suutnud ja suudame selle arenguga kaasas käia ning et meie töötajad tunnevad rõõmu oma igapäevatööst ning labori arengust,“ sõnas Anu Tamm.
Lisainfo:
Anu Tamm, Tartu Ülikooli Kliinikumi ühendlabori direktor
Anu.Tamm@kliinikum.ee
30. septembril peeti Tartu Ülikooli Kliinikumi Maarjamõisa meditsiinilinnaku III ehitusjärgu uute ravikorpuste sarikapidu, mis sümboliseerib ehitustegevuse olulist vaheetappi.
Meditsiinlinnaku III ehitusjärgus ehitatakse L. Puusepa 8 hoonete kompleksile juurde kuue maapealse korrusega M-korpus, millest saab uus lastehaigla. Samal ajal valmib ka uus C-korpus, mille ehitamiseks vana hoone lammutati. Neljakorruselisse C-korpusesse seatakse sisse uus operatsiooniplokk ja kõrvakliinik, samuti hakatakse seal tegelema naistekliiniku perekeskuse külastajate ning näo- lõualuudekirurgia eriala patsientidega.
Kliinikumi juhatuse esimehe Priit Perensi sõnul oodatakse ravikorpuste valmimist pikisilmi. „Lastehaigla uue maja valmimine ning kõrvakliiniku kolimine uude meditsiinilinnakusse korpusesse on oodatud hetk nii patsientide kui ka meie töötajate poolt. Oleme tänulikud ehitajale ja kõikidele teistele osapooltele, kes on panustanud meditsiinilinnaku ehitamisse viimastel keerulistel, nii ühiskonda kui tervishoidu tabanud aastatel,“ lausus Priit Perens.
„Samaaegselt kahe korpuse ehitamine toimiva haigla keskkonnas on ehitusmeeskonnale suur väljakutse. Ja kui lisada siia hetkel maailma majanduses aset leidev ulatuslik materjalitarnete defitsiit ning jätkuva pandeemia keskkond, kirjeldab see hästi meie ees seisva ülesande komplekssust“, kommenteeris Nordecon AS juhatuse esimees Gerd Müller. „Hea kindel tunne on aga, et oleme töödega kenasti graafikus ning Nordeconi ja Embachi ühine objektimeeskond koos meie heade partneritega on heas tempos edasi toimetamas.“
Sarikapeo sümbol – pärg – oli ehitaja poolt asetatud tulevase lastehaigla ehk M-korpuse katusele. Pärja tõid alla Tartu Ülikooli Kliinikumi projektijuht Toomas Kivastik ja AS Nordeconi projektijuht Rauno Rausk.
Tartu Ülikooli Kliinikumi M-korpuse brutopinna suurus on ligikaudu 20 000m2 ning C-korpusel 13 600m2. Uued ravikorpused valimivad 2022. aasta lõpus ning nende eeldatav kogumaksumus koos seadmete ja mööbliga on ligikaudu 70 miljonit eurot, mida kaasrahastatakse Euroopa Liidu poolt Euroopa Regionaalarengu Fondist projekti „SA Tartu Ülikooli Kliinikumi juurde- ja ümberehituse III ehitusetapp“ (struktuuritoetuse riikliku registri tunnusnumber 2014-2020.2.04.17-0071) raames. Kliinikum sõlmis uute korpuste ehitustööde peatöövõtulepingu AS-ga Nordecon 6. juulil 2020. aastal, kes osales hankel ühispakkumisega koos tütarettevõttega Embach Ehitus. Ehitusprojekti koostasid Sweco Projekt AS ja Architecture Workshop Finland OY.
Videoklippi III ehitusjärgu ehitustöödest saab vaadata kliinikumi Youtube kanalil.
Lisainformatsioon:
Helen Kaju, Tartu Ülikooli Kliinikumi kommunikatsioonijuht
Tel: 5331 9423, e-post: Helen.Kaju@kliinikum.ee
Mirjam Mikkin, Nordecon AS kommunikatsioonijuht
Tel: 512 7388, e-post: Mirjam.Mikkin@nordecon.com