Pressiteade: Kliinikumis tehti esimesena Eestis kogu keha kiiritusravi lapspatsiendile

10.–12. veebruaril viidi Tartu Ülikooli Kliinikumi hematoloogia-onkoloogia kliinikus läbi kogu keha kiiritusravi ägedat leukeemiat põdeval lapsel, mis on esmakordne sündmus terves Eestis.

Dr Lenne-Triin Kõrgvee sõnul on lapseea vähi elulemus viimase poole sajandi jooksul oluliselt tõusnud ning tänapäeval on 5 aastat peale esmast vähidiagnoosi Euroopas elus 7–8 last kümnest. „Meie eesmärgiks on pakkuda ka Eesti lastele parimat teadaolevat võimalust saada haigusest vabaks, selleks võtame kasutusele järjest uusi ravivõimalusi. Nii toimus esimene kogu keha kiiritusravi vereloome tüvirakkude siirdamise eelse ravikompleksi osana, mis pakub parema võimaluse saada haigusest vabaks retsidiveerunud leukeemiaga lastele,“ selgitas kliinikumi hematoloog Lenne-Triin Kõrgvee.

Kogu keha kiiritusravi (ingl total body irradiation ehk TBI) on väliskiiritusravi vorm, mis on peamiselt kasutust leidnud pahaloomuliste hematoloogiliste kasvajate ravikompleksi osana luuüdi tüvirakkude siirdamise eelselt. Koosmõjus keemiaraviga peaks tervele kehale rakendatava kiiritusravi toimel hävinema nii vähirakud kui kogu allesjäänud vereloome vahetult enne uute vereloome tüvirakkude siirdamist. Kiiritusravi tulemusena tekib lapse-ea ägeda retsidiivse leukeemia ravis harvem haiguse retsidiive ja siirdatu äratõukereaktsioone, mis kokkuvõttes viib paremale haigete elulemusele.

Uudne ravimeetod oli põhjalikku planeerimist nõudev, nüanssiderikas ning läbiviimiselt keerukas raviprotseduur kasutades kaasaegset aparatuuri ja tehnoloogiat ning eeldades head koostööd. „Suur tänu kogu meeskonnale, kelleks olid arstid, õed, meditsiinifüüsikud, radioloogiatehnikud, anesteesiameeskond, hoolduspersonal jt ning muidugi vaprale patsiendile ja ta perele, kes kõik aitasid kaasa ravi õnnestumisele!“ rõhutas kliinikumi onkoloog Hannes Jürgens.

Esimese innovaatilise protseduuri juures viibis ka kiiritusravi füüsik dr Martin Polednik Mannheimi Ülikoolihaiglast Saksamaalt, kes koos oma meeskonnaga on välja arendanud uudse kogu keha kiiritusravi tehnika. Tartu Ülikooli Kliinikumi ravijuht Andres Kotsar tunneb heameelt rahvusvahelise koostöö ja uudsete ravimeetodite rakendamise üle. „Aastal 2015 pälvis kliinikum ainsana Eestis rahvusvahelise OECI akrediteeringu kui kvaliteedimärgi, mille eesmärk on kindlustada vähihaigetele parimal teadmiste ja praktika tasemel diagnoosimine ja ravi. Tänan patsienti ja tema lähedasi usalduse eest ning kõiki kliinikumi töötajaid, kes andsid oma panuse sellel esmakordsel ja suurt meeskonnatööd nõudval raviprotseduuril,“ lausus ravijuht dr Kotsar.

Lisainfo:
Dr Lenne-Triin Kõrgvee, hematoloogia-onkoloogia kliinik
Lenne-Triin.Korgvee@kliinikum.ee

Helen Kaju, avalikkussuhete büroo
Helen.Kaju@kliinikum.ee
Tel: 5331 9423

Tartu Ülikooli Kliinikumi osade kliinikute juhid on täna varahommikul avaldanud meedias pöördumise, kus rünnatakse kliinikumi nõukogu ja taotletakse kliinikumi nõukogu esimehe tagasiastumist. Samas pöördumises korratakse ka kliinikumi juhatuse esimehe tagasiastumise nõudmist.
 
Kliinikumi asutajate esindajad on sellest pöördumisest lugenud vaid meedia vahendusel, meile pöördumist saadetud ei ole. Kliinikumi nõukogu mõistab tekkinud juhtimiskriisi tõsidust ja on astunud väga konkreetseid samme olukorra lahendamiseks. Kliinikumi asutajate – Tartu Ülikooli, Tartu linna ja riigi – esindajad ja nõukogu on kohtunud kliinikute juhtidega. Kliinikumi nõukogu moodustas reedel, 31. jaanuaril kliinikumi struktuuri- ja juhtimisreformi läbi viimiseks töörühma, mida juhib nõukogu liige, Tartu Ülikooli teadusprorektor Kristjan Vassil. Erinevaid osapooli ja kompetentse esindav töörühm koguneb reedel, 7. veebruaril. Nõukogu jaoks on oluline muutused ette valmistada ja ellu viia kaasavalt. Seetõttu on kliinikute juhid kutsutud struktuuri- ja juhtimisreformi arutama 13. veebruaril Tartu Ülikooli senati saali. Meil on väga kahju, et osa juhte on enne seda kohtumist valinud koostöö asemel avaliku rünnaku.
 
Nõukogu seisab selle eest, et tasakaalukalt ja ülikoolihaigla põhitegevusi toetavalt leida parim lahendus kavandatud muutuste rakendamiseks. Konkreetseid kauaoodatud samme Tartu Ülikooli Kliinikumis reformide jätkamiseks on ka nõukogu eesotsas oma esimehega astunud. Vastandusi otsivate avaldustega ei ole võimalik arendada koostööd.

Palume kliinikumi töötajatel säilitada töörahu, et raviasutuses oleks võimalik keskenduda oma põhitööle. Nõukogu tegeleb aktiivselt lahenduste leidmisega. Keskendume Eesti ainukese ülikoolihaigla tugevdamisele, mitte lammutamisele. See on meie kõigi ühine roll ja vastutus.

Tanel Kiik, Toomas Asser, Urmas Klaas

Täna, 31. jaanuaril kogunenud Tartu Ülikooli Kliinikumi nõukogu peab struktuurireformiga jätkamist ülikoolihaigla kui Eesti meditsiini eestvedaja arengu seisukohalt strateegiliseks. Selleks moodustas nõukogu struktuuri- ja juhtimisreformi töörühma.

Tartu Ülikooli Kliinikumi nõukogu esimehe Urmas Klaasi sõnul on järgmine samm kümneliikmelise töörühma moodustamine. „Töörühmas on esindatud pädevustena ravi-, teadus- ja õppetöö, interdistsiplinaarne terviklik patsiendikeskne raviprotsess, suurettevõtte juhtimise, arendamise, muutmise ja tasakaalustamise kogemus, Põhjamaade ülikoolihaiglate struktuuri ülesehitamise ja juhtimise kogemus ning tugev seos Tartu ülikooliga,“ sõnas nõukogu esimees Urmas Klaas.

Nõukogu otsusel hakkab töörühma juhtima kliinikumi nõukogu liige, Tartu ülikooli teadusprorektor dr Kristjan Vassil. Liikmetena osalevad töörühmas Tartu ülikooli kliinilise meditsiini instituudi juhataja professor Joel Starkopf, kliinikumi ravijuht dr Andres Kotsar, kliinikumi torakaalkirurg dr Tanel Laisaar, Eesti Arstide Liidu president dr Jaan Sütt, Lõuna-Eesti haigla juhatuse esimees dr Arvi Vask ning kliinikumi patsientide nõukoja esimees Donald Kiidjärv.

Töörühma juhi Kristjan Vassili sõnul on tema juhitava töörühma eesmärk tasakaalukalt ja osapooli kaasavalt jõuda struktuurireformi elluviimiseni 31. detsembriks 2020. „Järgmisena on vaja leida tippjuhtimist ja väliskogemust esindavad töörühma liikmed ning esitada nõukogule töörühma tegevuskava,“ ütles Kristjan Vassil.

Lisainfo:
Urmas Klaas, Tartu Ülikooli Kliinikumi nõukogu esimees
Urmas.Klaas@raad.tartu.ee
Tel: 513 5145

Kristjan Vassil, Tartu Ülikooli Kliinikumi nõukogu liige
Kristjan.Vassil@ut.ee
Tel: 5684 4856

31. jaanuarist läheb Tartu Ülikooli Kliinikum üle uuele veebilehele, mis on struktureeritud ennekõike patsiendi vajadustest lähtuvalt.

Uue veebilehe väljatöötamine sai alguse Tartu Ülikooli Kliinikumi visuaalse identiteedi uuendamise protsessist. Kliinikumi logo läbis värskenduskuuri 2019. aasta lõpus, mil selle loomisest möödus kakskümmend aastat. Uuenenud märk lõi aluse ka teiste visuaalide värskendamiseks ja täiendamiseks, olles selgem ja võimaldades paindlikumat kasutust tänapäevastes kanalites.

„Paralleelselt visuaalse keele kaasajastamisega sai alguse ka veebilehe uuendamisprotsess,“ ütles Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse esimees Priit Eelmäe. Siiani kasutusel olnud veebilehe kontseptsioon pärineb 2000. aastate algusest, mistõttu omab Eelmäe sõnul lisaks visuaalsele erinevusele tähtsust just mõtteviisi muutus info esitamisel: „Uus veebileht on struktureeritud ennekõike patsientide vajadustest lähtuvalt“.

Otsus muuta senist ülesehitust põhineb eelnevatel analüüsidel. „Uue kodulehe loomise algusjärgus paluti patsientidelt ja teistelt tervishoiutöötajatelt tagasisidet ja koguti võimalikult eripalgelist teavet ootuste kohta kliinikumi veebilehe osas. Niisamuti viidi läbi ajurünnakud nende töötajate seas, kes puutuvad enim kokku klienditeeninduse valdkonnaga ning töötajatega, kes tegelevad patsientide poolt saadetud päringutega. Lisaks viidi läbi intervjuud kliinikumi töötajatega, kes kasutavad kodulehte infoallikana oma igapäevatöös. Ülevaatliku võrdlusmomendi andsid teised ülikoolihaiglad ning statistikat igapäevase veebilehe liikluse kohta kaardistas Google Analytics,“ kirjeldas protsessi algust Helen Kaju avalikkussuhete büroost.

Nii on uue veebilehe keskmes vastuvõtuaja broneerimine – info, mida patsiendid kodulehel kõige enam otsivad ja kasutavad. Uuendatud on ka rubriikide jaotus, mistõttu on info koondunud rubriikidesse „Patsiendile“, „Kliinikud ja teenistused“, „Haiglast“ ning täiesti uute rubriikidena on lisandud „Partneritele“ ning „Teadus- ja arendustöö“. „Kuna kliinikum on Eestis esirinnas patsiendiinfo materjalide kvaliteedi ja kvantiteedi poolest, oli meie meeskonna üheks eesmärgiks luua ka patsiendiinfo temaatiline andmebaas, mis on patsiendile kasutajasõbralikum,“ lisas Kaju.

Kliinikumi veebileht uueneb kahes jaos ning pärast esimest etappi, mis hõlmas kliinikum.ee sisu, seisab 2020. aastal ees teise etapina kliinikute ja teenistuste lehekülgede ühtlustamine ja kaasajastamine. „Kliinikumi juhatus on tänulik ja hindab kõrgelt kõikidele kliinikumi töötajate panust, kes on uue veebilehe valmimise protsessis kaasa mõelnud ning aidanud neil mõtetel realiseeruda,“ ütles Priit Eelmäe.

Uus koduleht www.kliinikum.ee on avalik alates 31. jaanuarist 2020, kuid nagu üleminekuperioodidel kombeks, jääb esialgu kättesaadavaks ka senine veebileht. Paralleelselt eestikeelse veebilehega muutuvad avalikuks ka kodulehe mobiiltelefoni vaade, lühemad ja kontsentreeritumad inglis- ja venekeelsed uuendatud versioonid, aga ka kohustuslik vaegnägijaile mõeldud lugemisvõimalus.

Kliinikumi patsientide nõukoda on uuele veebilehe esimese tagasiside andnud. Kuna ootused tänapäevastele veebilehtedele muutuvad digimaailmas kiirelt, on ka teiste kasutajate tagasiside teretulnud.

Lisainfo:
Helen Kaju, avalikkussuhete büroo
Helen.Kaju@kliinikum.ee
Tel: 5331 9423

Maailma Terviseorganisatsioon nimetas 2020. aasta õdede ja ämmaemandate aastaks, et juhtida tähelepanu õdede ja ämmaemandate olulisusele tervishoiusüsteemis. Kliinikumi Leht tutvustab aasta jooksul kolleege meie endi keskelt, kes annavad iga päev hindamatu panuse patsientide raviprotsessi. Nii on see ka operatsiooniõdede puhul, kelle kohustuseks on hallata kogu keerukat instrumentaariumi, assisteerida kirurgi ja tagada patsiendi ohutus operatsioonitoas.

Esimeseks mitmekülgseks ja huvitavaks persooniks on operatsiooniõde Sigrid Kirriland, kes lisaks kutsetööle panustab ka riigikaitsesse, koolitades selles valdkonnas töötavaid operatsiooniõdesid. Sigrid asus kliinikumi tööle 2004. aastal. Sellest ajast alates on ta osalenud paljudel erinevatel operatsioonidel ning läbinud mitmeid erialaseid koolitusi. Igal erialal, operatsioonil ja operatsiooni meeskonnal on oma eripära, mida operatsiooniõde peab teadma ja arvestama. Lisaks mitmekülgsetele teadmistele ja oskustele peab operatsiooniõde olema nutikas, kiire ja mõtlema alati kaks sammu ette. Suurem osa operatsiooniõe tööst on küll tehniline, kuid olulisel kohal on ka patsiendiga suhtlemine ning patsiendi soovide ja eripäradega arvestamine. Oma igapäevatöös paistab Sigrid silma erilise vastutulelikkuse, abivalmiduse, algatusvõime ja heade õpetamisoskuste poolest. Lisaks ortopeedia eriala operatsiooniõe töö põhjalikule tundmisele, on tal laialdased teadmised ja oskused mitmel teisel erialal.

Sigrid Kirriland on läbinud Euroopa Operatsiooniõdede Ühingu poolt tunnustatud operatsiooniõe täiendõppe programmi. Samuti on ta osalenud kõrgetasemelistel koolitustel nii õppija kui õpetajana. Kaitseväe Akadeemias toimunud maailmatasemel kirurgia- ja traumakoolitusel (Advanced Surgical Skills for Exposure in Trauma) tegutses Sigrid operatsiooniõena kui ühena terviklikust meeskonnast. Sigrid Kirriland on ka rahvusvahelise organisatsiooni International Association of Trauma Surgery & Intensive Care traumakoolituse õde-instruktor. Koolitusel harjutatakse meeskonnatööd ja mängitakse läbi traumajuhtumite käsitusi. 2016. aastal liitus Sigrid operatsiooniõe ja instruktorina Eesti Kaitseväe R2B välihaiglaga. Haigla ja R2B välihaigla operatsiooniõe töö vahel on palju sarnasusi ja samas ka palju erinevusi. Välihaiglas peavad operatsiooniõed ise haldama kogu kirurgilist instrumentaariumi nende kasutuse kõikides etappides, olemasolust kuni steriliseerimiseni . Kui tavahaiglas on töötempo rahulikum ja abikäsi rohkem, siis välihaiglas on vahendite hulk piiratud ja lahendusi tuleb leida vahel ka käigu pealt. Lahinguolukorras on põhirõhk elu päästmisel. Eesti Kaitseväe R2B välihaigla koosseisus on Sigrid kaks korda operatsiooniõena osalenud NATO Centre of Excellence for Military Medicine õppusel, kus harjutatakse rahvusvahelises koosseisus traumahaige käsitlust ja elupäästvat kirurgiat välitingimustes.

Töö ja hobi kõrval jätkub Sigrid Kirrilandil aega kodus veel kahe tütre jaoks, kes mõistavad ja saavad aru, kui ema kiirustab tööle, et aidata haigeid inimesi.

Sigrid Kirriland töötab ja koolitab end eesmärgi nimel minna ühel päeval kriisipiirkonda missioonile, et panna proovile nii iseennast kui ka oma teadmisi.
Sigrid on õnnelik inimene, sest tema sõnade järgi teeb ta tööd, mida jumaldab.

Kliinikumi Leht

Kui 2018. aasta detsembrikuus täitus kakskümmend aastat Tartu Ülikooli Kliinikumi sihtasutuse loomisest, siis 2019. aastal sai sama vanaks ka kliinikumi logo. 1999. aastal loodud logo on ajas hästi vastu pidanud, ent paarikümne aastaga lisandunud uued kanalid (näiteks koduleht, e-kirjad, sotsiaalmeedia, digierkaanid ja esitlusprogrammid), panevad asutuse visuaalsele identiteedile uued ootused, aga annavad ka suuremad võimalused asutuse ühtse kujunduskeele loomiseks. Eelnevat arvesse võttes läbis kliinikumi logo oma kahekümnendaks sünnipäevaks värskendus- ja täienduskuuri.

Kliinikumi uue visuaalse keele ülevaade on kokku võetud uuendatud stiiliraamatus, mis annab tervikliku ülevaate, kirjeldab ja selgitab erinevaid visuaalseid elemente ning annab detailsed juhised nende kasutamiseks. Stiiliraamat on edaspidi töövahendiks nii kliinikumi töötajatele kui ka kujundajatele. Raamatus toodud näited on vaid vähesed kirjeldatud võimalused, kuidas luua materjale, mille eesmärk on peegeldada kliinikumi traditsioone ja uuenduslikkust ühel ajal. Disainikeele ülevaade jätab ruumi loomevabaduseks, ent märgib ära piirid, mis tagavad ühtse ja tervikliku visuaalse keele eri kanalites.

Kliinikumi visuaalse identiteedi värskendamisel oli abis loovagentuur, kes oli ka 1999. aastal kliinikumi logo loomise juures. Loovjuht Ander Avila selgitas: „Tartu Ülikooli Kliinikumi visuaalse värskenduse puhul oli olulisim säilitada äratuntavus. Vana logo märk ei võimaldanud piisavalt paindlikult seda erinevates kanalites kasutada ning ka värvipalett paistis tänasel päeval tuhmunud. Märk sai värskema värvipaleti, lihtsustatud kuju ning kaaslaseks tänapäevase kirjašrifti. Märgi värskendusest suurem töö oli visuaalse süsteemi loomine, tänu millele saavad kõik Tartu Ülikooli Kliinikumi materjalid ühtse väljanägemise. Kliinikum on kaasaegse visuaalse identiteediga astunud sammu lihtsuse ja arusaadavuse suunas.“

Kliinikumi visuaalse keele keskne element on süda, mille haarad sümboliseerivad harmooniat ravimise, õpetamise ja teadustöö vahel. Süda kui ülemaailmselt tuntud armastuse ja hoolimise sümbol, kannab endas patsiendisõbralikkuse sõnumit. Süda sümboliseerib ka elu, mille eest hoolitsemine on kogu Tartu Ülikooli Kliinikumi tegevuse mõte. Kliinikumi südame elemendist lähtub kogu visuaalne keel, millesse kuuluvad kolm värvi: “õpetamise sinine”, “teaduse roheline” ja ”ravimise punane”.

Esimesteks kujundatud materjalideks said animeeritud eesti- ja ingliskeelne jõulukaart ning järgmise 2020. aasta seinakalender. Alates jaanuarist 2020 järgnevad sotsiaalmeedia, kliinikumi koduleht ja uuendatud meened. Üleminekuaeg, mil värske ilme saavad kliinikute ja teenistuste logod, kodulehed, tööriided, uksesildid, töödokumendid ja kõik muud visuaalse identiteedi kandjad, kestab aastani 2022.

Uus stiiliraamat ja uus kaasaegne kirjašrift on sisevõrgus kõigile kättesaadav alates 2. jaanuarist 2020. Uus visuaalne keel on töötajatele abiks mistahes visuaalsete materjalide tegemisel ning küsimuste korral pöörduge palun avalikkussuhete büroo poole.

Helen Kaju
Avalikkussuhete büroo

Põhja-Eesti Regionaalhaigla juhatuse esimees Agris Peedu ja Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse esimees Priit Eelmäe allkirjastasid 23. jaanuaril koostöö raamlepingu, mille keskmes on vähiravi, traumaravi, harvikhaigused ning tervikliku patsiendi raviteekonna kujundamine. Sõlmitud lepingu raames soovitakse kokku leppida kõrgema etapi ravitegevuse ühtsed põhimõtted ja tegevused.

Põhja-Eesti Regionaalhaigla juhatuse esimehe Agris Peedu sõnul võidavad koostööst eelkõige patsiendid, aga kindlasti ka tervishoiuvaldkond tervikuna, sest hoogu saab juurde nii õppe- kui ka teadustöö. „Regionaalhaiglas ja Kliinikumis on Eesti ainukesed interdistsiplinaarsed vähiravi- ja traumakeskused, meie koostöö keskmes saab olema vähiravi ühine arendamine, traumaravi töö korraldamine üle-eestiliselt koostöös Tallinna Lastehaigla, keskhaiglate kui ka vajadusel üldhaiglatega, kokkulepped harvikhaiguste ravimisel ja patsiendi tervikliku raviteekonna kujundamine,“ ütles Agris Peedu.

Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse esimees Priit Eelmäe hindab Eesti kahe suurima haigla koostööd kõrgelt. „Olgugi, et Kliinikumi ja Regionaalhaigla vahel on varem sõlmitud spetsiifilisi erialasid puudutavaid kokkuleppeid, annab täna allkirjad saanud koostööleping uue dimensiooni ravitöö, tervishoiualaste uuringute ja teadustöö, aga ka tervishoiuvaldkonna töötajate täiendõppe vallas. Kahel piirkondlikul haiglal on suur vastutus mitte ainult oma institutsioonides, vaid kogu riigi tervishoiumaastikul. Seetõttu on nii Eesti inimeste kui ka meditsiini käekäiku silmas pidades oluline leppida kokku haiglate ühtsed tegevused ja põhimõtted, mis omakorda loob võimalused suurendada patsiendikesksust mõlemas raviasutuses,“ ütles Priit Eelmäe.

Raamlepingu tegevustesse kaasatakse erinevaid partnereid, nii vähiravi kui ka traumaravi arendamine toimub koostöös Tallinna Lastehaigla, keskhaiglate kui ka vajadusel üldhaiglatega. Ühiste koostööpõhimõtete ja tegevuste kokkuleppimisel ja kõrgema etapi ravitegevuse ühtse arenduspoliitika kujundamise strateegia loomisel osalevad Tartu Ülikool, Haigekassa ja Sotsiaalministeerium.

Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Tartu Ülikooli Kliinikum ja Tartu Ülikool teevad koostööd ka 2018. aastal allkirjastatud kolmepoolse koostöölepingu alusel, mille eesmärgiks on ühiste kliiniliste teadusuuringute läbiviimine, rahvusvahelistes teaduskoostöö võrgustikes osalemine ja koostöö tulemusena uute ravi- ja diagnostikavõimaluste ning eriarstiabi teaduspõhine arendamine.

Tartu Ülikooli Kliinikum ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla on Eesti tipphaiglad, kus kokku töötab patsientide heaks üle 10 000 professionaali.

Tartu Ülikooli Kliinikum kuulutas välja riigihanke Maarjamõisa meditsiinilinnaku III ehitusjärgu ehitaja leidmiseks. Eeldatav kogumaksumus koos seadmete ja mööbliga on ligikaudu 70 miljonit eurot.

Maarjamõisa meditsiinilinnaku III ehitusjärk on loogiliseks jätkuks Tartu Ülikooli Kliinikumi 2008. aastal valminud esimesele ning 2015. aastal valminud teisele ehitusjärgule. „III ehitusjärjekord tähendab kahe uue korpuse ehitamist. M-korpus, millest saab uus lastehaigla, hakkab paiknema senise erakorralise meditsiini osakonna parkla asemel H-korpuse jätkuna,“ tutvustas Tartu Ülikooli Kliinikumi projektijuht Toomas Kivastik. Erakorralise meditsiini osakonna parkla rajatakse maa-alusena keldrikorrusele. M-korpus mahutab kuus maapealset ning kaks maa-alust korrust koos parklaga ning kogu uusehitise brutopinna suurus on ligikaudu 20 000m2.

„Teine uus hoone on projekteeritud praeguse C-korpuse asemele ning uue ehitamiseks tuleb vana hoonetiib lammutada. Tulevasse C-korpusesse rajatakse uus operatsiooniplokk ja kõrvakliinik, samuti hakatakse seal tegelema naistekliiniku perekeskuse külastajate ning näo- lõualuudekirurgia eriala patsientidega,“ sõnas Kivastik. Uus C-korpus ehitatakse nelja maapealse ning ühe maa-aluse korrusega ning kogu korpuse brutopind on ligikaudu 13 600m2.

Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse esimehe Priit Eelmäe sõnul seati eesmärgiks projekteerida ligikaudu 33 000m2 suurune III ehitusjärk ülikoolihaigla erisusi arvestades. „Lisaks sellele, et esmane eesmärk on tagada patsiendikeskne tervishoiuteenuse korraldus, on samavõrd oluline ka töötajate heaolu nende igapäevase töö tegemiseks. Samuti oli üheks lähteülesandeks pidada silmas kliinikute kui Tartu Ülikooli õppebaaside kaasajastamist. Ülikoolihaigla moodne taristu annab lisaväärtuse nii erialaseks arsti- kui ka teadustöö läbiviimiseks,“ ütles Eelmäe.

Maarjamõisa III ehitusjärgu projekteerijateks on SWECO Projekt AS ja Architecture Workshop Finland Oy. „Kliinikumil on olnud projekteerijatega rohkem kui kahe aasta jooksul väga hea ja tulemuslik koostöö, mille elluviimine peab nüüd jätkuma koostöös ehitajaga,“ sõnas Tartu Ülikooli Kliinikumi tehnikateenistuse direktor Peep Pitsner.

Meditsiinilinnaku III ehitusjärk on omakorda eelduseks planeeritavale IV ehitusjärgule, mis näeb ette uue hoone rajamist südamekliinikule. Meditsiinilinnaku III ehitusjärgu valmimistähtaeg on aastal 2022 ning selle eeldatav kogumaksumus koos seadmete ja muu sisustusega on ligikaudu 70 miljonit eurot, millest veerand kaetakse Euroopa Liidu struktuurifondide toetusega.

Lisainfo:
Toomas Kivastik, projektijuht
Toomas.Kivastik@kliinikum.ee
Tel 731 8022

Priit Eelmäe, juhatuse esimees
Priit.Eelmae@kliinikum.ee

Kolmapäeval, 15. jaanuaril kell 13:00 avatakse pidulikult Maarjamõisa parkimismaja. Parkimismaja, mis on eelduseks meditsiinilinnaku uue, III ehitusjärguga alustamiseks, valmis planeeritust varem.

Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse liige Marek Seer peab oluliseks, et Maarjamõisa ümbruse parkimisvõimalused paraneksid. „Parkimismaja valmimist on pikalt oodatud ning loodame selgelt, et see leevendab ka siinse piirkonna parkimiskorraldust. Kliinikumi eesmärk parkimismaja ehitades oli ennekõike suurendada patsientide ja töötajate parkimisvõimalusi,“ selgitas Marek Seer.

Citypark Eesti tegevjuhi Arne Sõna sõnul alustati parkimismaja ehitusega maikuus ning protsess sujus üle ootuste hästi. „Tänan siinkohal ehitajat, Nordecon Betooni NOBE, kelle kvaliteetne ja efektiivne töö on andnud võimaluse avada parkimismaja planeeritud tähtajast varem. Parkimismaja on nüüd nii kliinikumi patsientide kui ka töötajate päralt ning tänan kõiki mõistva suhtumise eest ehituseaegsel perioodil,“ lausus Arne Sõna. Ta lisab, et tegemist on esimese parkimismajaga Eestis, mille on ehitanud parkimisoperaator. „Ühtlasi on Maarjamõisa parkimismaja esimene Eestis, kus tasuline parkimine on võimalik ööpäevaringselt, kuid majas ei ole ühtegi tõkkepuud – ei sisse- ega väljasõidul. Parkimine toimub sarnaselt avaliku ruumi põhimõttele ning põhineb parkijate aususel. Tõkkepuude puudumine annab nii patsientidele kui ka töötajatele olla vahetevahel elus ette tulevatest tehnilistest viperustest sõltumatu,“ lisas Sõna.

Maarjamõisa parkimismaja on viiekorruseline, ent katusel parkimise võimalus lisab veel ühe korruse.  12 000m2 brutopinnaga parkimismajas on parkimiskohti 437 autole ning 20 mootorrattale. Üks tund parkimist maksab parkimismajas 1 euro. Parkimismaja ehitamine läks maksma üle 4 miljoni euro.

Uue parkimismaja valmimine on eelduseks Tartu Ülikooli Kliinikumi meditsiinilinnaku III ehitusjärguga alustamiseks. Järgmises ehitusjärgus rajatakse uued hooned lastekliinikule, kõrvakliinikule ja päevakirurgiakeskusele.

Tartu Ülikooli Kliinikum ja Citypark Eesti OÜ sõlmisid 26. oktoobril 2018 kontsessioonilepingu N. Lunini 16 kinnistule hoonestusõiguse alusel parkimismaja ehitamiseks ja parkimisteenuse korraldamiseks.

Lisainfo:
Marek Seer, Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse liige
Marek.Seer@kliinikum.ee
Tel: 731 9907

Arne Sõna, Citypark Eesti tegevjuht
Arne.Sona@unipark.ee     
Tel: 663 0100

Maarjamõisa parkimismaja avamine, foto Andres Tennus

13. jaanuaril toimunud kliinikumi nõukogu koosolekul otsustas nõukogu jätkata koostööd juhatuse esimehe Priit Eelmäega, sest juhatusel ja kliinikute juhtidel on ühisosa karjäärimudeli ja struktuurireformi vajalikkuses ning erimeelsus on tekkinud muudatuste elluviimise viisides.

Tartu Ülikooli Kliinikumi nõukogu esimees Urmas Klaasi sõnul peab nõukogu kahetsusväärseks tekkinud juhtimiskriisi ning on veendunud, et seda saab lahendada koostöös kõigi osapooltega. Nõukogu otsustas, et uus karjäärimudel ning struktuurireform rakendatakse kliinikumis tähtajaga 31. detsember 2020. Juhtimisalaste muudatustega minnakse edasi ja kõigi kliinikumi allüksuste juhtide tähtajatud juhtimisülesanded muudetakse tähtajalisteks lõpukuupäevaga 31. detsember 2020. Kliinikumi uuendatud organisatsiooni struktuur ja rakenduskava esitatakse nõukogule hiljemalt 1. septembriks 2020. Ülaltoodud ülesannete täitmiseks ja kliinikumi tööpere kaasamiseks esitab juhatuse esimees nõukogule 31. jaanuaril 2020 töörühma koosseisu, tegevuskava ja eelarve. Sellest lähtuvalt tühistab juhatus teatise, mis edastati kliinikute juhtidele 8. jaanuaril 2020.

„Arvestades ühisosa eesmärkides ja juhatuse esimehe valmisolekut kaasavamaks juhtimiseks ning avatud diskussiooniks, leiame, et juhtimiskriis on koostöös lahendatav,“ sõnas Urmas Klaas.

„Mul on väga kahju, et pinged sellisesse punkti jõudsid ja palun selle pärast vabandust,“ ütles Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse esimees Priit Eelmäe. Ta kinnitab, et on valmis igakülgseks koostööks kõikide kliinikute ja meditsiiniliste teenistuste juhtidega ning teiste kliinikumi töötajatega. „Tartu Ülikooli Kliinikum on Eestis eriline asutus ning siin töötavad väga erilised inimesed – minu ja kõikide teiste siin töötavate inimeste jaoks on see ka suur vastutus ning kohustus. Töörahu taastamine on esmatähtis, “ ütles Eelmäe.

Juhatus tutvustas nõukogule ettepanekuid järgmisteks sammudeks. Esimeste sammudena on esmatähtis kõikide osapoolte, keda muudatus otseselt puudutab, ära kuulamist ja süvitsi kaasamist. „Eestis unikaalsele ülikoolihaiglale on kõige olulisem koostööpartner Tartu ülikool,“ kinnitas Eelmäe.

Ravijuht Andres Kotsar ütles, et viimastel päevadel saadud tagasiside kinnitab, et muudatused aitavad säilitada kliinikumi atraktiivse tööandja staatuse järelkasvu silmis ka edaspidi. „Tähelepanuta ei saa jätta üldist tervishoiumaastiku fooni, mis ootab muutusi kliinikumis,“ täiendas dr Kotsar.

„Muudatused on pikaajaline protsess ja nii mina kui minu meeskond on saanud väärtusliku õppetunni. Muutuste vajalikkuse kinnituseks on sajad inimesed väljendanud oma arvamust. Mõistan täiel määral inimeste raskeid tundeid ja juhatus on avatud edasiste sammude paindlikul ja kaasaval planeerimisel. Juhina võtan tagasisidet minu juhtimisstiilile väga tõsiselt ning keskendun inimestevaheliste suhete parandamisele ja üksteisemõistmise taastamisele,“ lubas Eelmäe.