Üle-eestilises koostöös uuendati insuldipatsientidele ja lähedastele suunatud veebilehte insult.ee

29. oktoobril, ülemaailmsel insuldipäeval, avatakse uuendatud insuldipatsientidele ja lähedastele suunatud veebileht www.insult.ee.

Veebilehe uue sisu ja vormi nimel on alates kevadest teinud üle Eesti koostööd Ludvig Puusepa Nimeline Neuroloogide ja Neurokirurgide Selts, Eesti Insuldiliit, Tartu Ülikooli Kliinikum, Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Ida-Viru Keskhaigla ja Lääne-Tallinna Keskhaigla.

Insulditeemaline veebileht insult.ee on üle-eestiline ja tõenduspõhine infoallikas, mille eesmärk on parandada nii avalikkuse teadlikkust insuldist kui ka toetada insuldi läbi teinud inimesi ja nende lähedasi taastumiseks vajaliku teabe kättesaamisel. Lehe uuendamisel seati eesmärgiks, et sealt leiaks teavet kõikide insuldiga seotud küsimuste kohta, ühtlasi lisati lehele kogemuslood, mis avavad insuldipatsientide ja lähedaste endi kogemust haigusega toimetulekul.

Tartu Ülikooli Kliinikumi neuroloogi Janika Kõrva sõnul on kiire abi insuldi puhul esmatähtis: „Oluline on insulti ennetada, seda ära tunda ja selle tekkimisel viivitamatult kutsuda kiirabi, mistõttu leiab uuelt veebilehelt teavet nii ennetamise, põhjuste kui ka ravipõhimõtete kohta,“ sõnas dr Kõrv. Ta lisab, et ülemaailmseks insuldipäevaks kaasajastatud veebileht asutati Eesti Insuldiliidu poolt juba 2012. aastal, ent tänaseks on seda koostöös haiglate ja Ludvig Puusepa Nimelise Neuroloogide ja Neurokirurgide Seltsiga põhjalikult kaasajastatud.

Insuldi läbi teinud ja nüüd taastumisnõustajana töötav Elen Kirt rõhutab, et uuendatud koduleht on insuldist taastuvale inimesele väga suureks abiks, sest palju tähelepanu on pööratud elule pärast insulti haigestumist. „Põhjalik informatsioon insuldist, temaatilised viited, haiglate kontaktandmed, patsientide kogemuslood ja palju muud olulist, on koondatud mugavalt ühele veebilehele, kus on lihtne orienteeruda. Taastuja saab siit head informatiivset tuge ja ka julgustust oma muutunud eluga edasi liikuda,“ kommenteeris Kirt.

Pärast seda, kui veebileht ülemaailmsel insuldipäeval avalikustatakse, oodatakse sellele ka tagasisidet, seda nii insuldi läbi teinud inimeste kui ka nende lähedaste poolt.

Veebilehte insult.ee uuendati Eesti Haigekassa rahastatud insuldi juhtprojekti raames. Juhtprojekt toimub neljas insuldikeskuses: Tartu Ülikooli Kliinikumis, Põhja-Eesti Regionaalhaiglas, Lääne-Tallinna Keskhaiglas ja Ida-Viru Keskhaiglas. Lisaks veebilehe kaasajastamisele ja uuele sisule on partnerid sõlminud kokkuleppe, mille alusel tagatakse ühine veebilehe arendus ja uuendamine ka järgmiste aastate jooksul.

Kontakt

Dr Janika Kõrv, Ludvig Puusepa Nimeline Neuroloogide ja Neurokirurgide Selts
Janika.Korv@kliinikum.ee 
Tel: 731 8514

Liina Pääbo, Tartu Ülikooli Kliinikumi projektijuht
Liina.Paabo@kliinikum.ee
Tel: 514 7906

Nahakasvajate mobiilne diagnoosikabinetis on kaasaegne aparatuur nahakasvajate diagnoosimiseks ning seal võtavad vastu nahahaiguste arst Ene Pärna ja õde Maili Maalmann.

Vastuvõtule broneerimine toimub kliinikumi etteregistreerimiskeskuse telefonil 731 9100 või kodulehel. Nahaarsti vastuvõtule pöördumiseks ei ole tarvis perearsti saatekirja, ravikindlustatud isikutel tuleb tasuda tavapärane visiiditasu 5 eurot.

November
3. november, Rakvere haigla – Lõuna-põik 1, Rakvere
10. november, Põltsamaa kultuurikeskuse juures – J.Kuperjanovi 1, Põltsamaa
17. november, Viljandi tervisekeskus – Turu 8/10 turuplats, Viljandi
24. november, Vändra perearstikeskus – Vistra tee 4, Vändra

Detsember
1. detsember, Põlva haigla – Uus tn 2, Põlva, apteegi kõrval
8. detsember, Järvamaa haigla – Tiigi 8, Paide
15. detsember, Elva kesklinna apteegi juures – Kesk 23, Elva

Androloogia mobiilse diagnoosikabineti vastuvõtule võib pöörduda kõigi meestele eriomaste haiguste kaebustega: eesnäärmehaigused, seksuaalhäired, meeste üleminekuiga, hüpogonadism, viljatus, sugutrakti ägedad ja kroonilised põletikud, kõik peenise ja munandikoti haigused, rinnahaigused meestel. Kabinetis tehakse 95% vajaminevatest uuringutest.

Vastuvõtuaega saab broneerida etteregistreerimiskeskuse telefonil 731 9100 või 731 9323, kliinikumi kodulehel, aga ka e-kirjaga meestekliinik@kliinikum.ee. Meestearsti vastuvõtu visiiditasu on 5 eurot ning pöördumine eeldab saatekirja. Ravikindlustuseta ja saatekirjata mehed saavad pöörduda tasulisele vastuvõtule.

November
2.–4. november,  Rakvere, Lõuna põik 1
10. november, Paide, Tiigi 8
11.–13. november, Rapla, Alu tee 1
17.–18. november, Kärdla, Rahu 2
19.–27. november, Kuressaare, Aia 25
30. november, Viljandi, Turu 8/10

Detsember
1.–3. detsember, Viljandi, Turu 8/10
7.–8. detsember, Valga, Peetri 2
9.–11. detsember, Võru, Räpina mnt 3
14.–17. detsember, Ahtme, Ilmajaama 14
18.–22. detsember, Narva Haigla 5

2.–10. septembril viidi Tartu Ülikooli Kliinikumis läbi küsitlus, mille eesmärk oli koguda töötajate arvamusi patsiendiohutuse ja ohujuhtumite käsitlemise kohta kliinikumis. Uuringu sihtrühmaks olid eelkõige kliinikute ja meditsiiniliste teenistuste töötajad. Andmete kogumiseks kasutati Tervishoiualaste Teadusuuringute ja Kvaliteediagentuuri (AHRQ) küsimustikku „Patient Safety Culture (SOPS) Hospital Survey“.

Elektroonilise küsimustiku täitis 479 töötajat 28st kliinikust ja teenistusest, enim vastanuid oli anestesioloogia ja intensiivravi kliinikust. Vastanutest 24% olid arstid, 55% õendus-, 5% hooldus- ja 16% teised töötajad. Enamik vastanutest (79%) töötas kliinikumis täiskoormusega ning suuremal osal (84%) oli vahetu kokkupuude patsientidega.

Enamik uuringus osalenutest (74%) arvas, et kliinikumi ja kliiniku juhtkond väärtustab patsiendiohutusele suunatud tegevusi ning patsiendiohutuse olukorda hindas oma osakonnas heaks, väga heaks või suurepäraseks 77% vastanutest. Töötajate arvates arvestab vahetu juht nende ettepanekutega patsiendiohutuse parendamisel (80%) ja tegeleb talle teatavaks saanud ohujuhtumitega (86%).

Hea on tõdeda, et patsiendi ohujuhtumite menetlusprotsessis teavitatakse osakonna töötajaid aset leidnud juhtumitest (64%) ning juhtumi menetlemisel tehtud otsustest (63%). Osakondades arutatakse võimalusi, kuidas edaspidi sarnaseid ohujuhtumeid vältida (67%) ning võetakse kuulda töötajate patsiendiohutusega seotud muresid ja kaebusi (74%).

Samas selgub uuringust, et ohujuhtumiga seotud töötajatele ei pakuta alati piisavalt tuge (32%) ning neljandiku osalenute arvates korduvad osakondades samad patsiendiohutusega seotud probleemid. Kuigi ohujuhtumite infosüsteem on kasutusel juba aastaid, peab osa vastanutest (35%) juhtumite registreerimist ikka veel pealekaebamiseks. Samas leiab 71% vastanutest, et ohujuhtumi menetlemisel keskendutakse õppimisele, mitte juhtumi põhjustanud töötaja süüdistamisele ning et ohujuhtumi registreerimine ei põhjusta kolleegide negatiivset suhtumist (57%).

Patsiendi ohujuhtumite registreerimine oli üksustes erinev, kuid vaid 35% uuringus osalenutest oli viimase 12 kuu jooksul registreerinud ühe või rohkem ohujuhtumeid. Töötajate hinnangul registreeritakse rohkem juhtumeid, mis otseselt kahjustasid patsiendi tervist või heaolu (51%) ning vähem neid juhtumeid, mis patsiendi tervist või heaolu ei kahjustanud (19%). Ametirühmade võrdluses oli juhtumite registreerimise osakaal õendustöötajate hulgas kõige kõrgem.

Uuringus osalenutel oli võimalik kommenteerida patsiendiohutusega seotud olukorda kliinikumis ning teha ettepanekuid ohujuhtumite registreerimise parendamiseks. Töötajad leidsid, et patsiendiohutusega seotud olukord kliinikumis on heal tasemel ja varasemaga võrreldes on patsiendiohutusse hakatud tõsisemalt suhtuma. Töötajad leidsid, et „nii olulise teema kohta tuleks teha regulaarseid seminare/koolitusi“, et rohkem teadvustada juhtumite registreerimise vajadust, õppida märkama ohujuhtumeid ning saavutada ühine teadmine sellest, et ohujuhtumite registreerimine ei ole pealekaebamine. Samuti leiti, et „POI süsteemi ülevaadet võiks iga-aastaselt tutvustada kõikidele kliinikumi töötajatele, et mõista mis suunas liigume ja millele võiks edaspidi rohkem tähelepanu pöörata“.

Patsiendiohutuse uuring oli osa kliinilisest auditist „Patsiendi ohujuhtumite käsitlemise korra rakendumine kliinikumi struktuuriüksustes“.

Aitäh uuringus osalejatele, kes oma vastuste ja ettepanekutega andsid olulise panuse patsiendi ohujuhtumite süsteemi parendamiseks.

Auditi meeskonna nimel

Jane Freimann

  • Patsiendi ohutusjuhtumite infosüsteem (POI) võeti kliinikumis Soome HaiPro süsteemi eeskujul kasutusele 2012. aastal.
  • Ohutusjuhtumite registreerimise eesmärk on ebasoovitavate juhtumite tuvastamine, nendest õppimine ja järgmiste juhtumite ennetamine.
  • POIs on 10 aasta jooksul registreeritud 5297 juhtumit, neist 71% juhtumitest hinnati riski väikeseks või mõõdukaks, 9% suureks või väga suureks ja 20% riski patsiendi tervisele ja heaolule ei olnud.
  • Registreeritud juhtumite põhjal on töötajatele pakutud koolitusi, koostatud tegevusjuhendeid, parendatud patsiendi identifitseerimise korda ning laborianalüüside ja ravimite käitlemist, soetatud uusi ravi- ja hooldusvahendeid, muudetud töökorraldust jne.

Kliinikumi aatriumis on alates 1. oktoobrist avatud õdede ja ämmaemandate aastale pühendatud posternäitus, mis toob esile läbilõike nii kliinikute kui teenistuste õdede ja ämmaemandate tööst. Näitus jääb avatuks oktoobri lõpuni.

Aasta alguses kogusid ülemõed arendusseminari käigus ideid õdede ja ämmaemandate aastat väärikaks tähistamiseks. Plaani võetud pidulik tänuüritus tuli epidemioloogilise olukorra tõttu lükata järgmisesse aastasse, aga idee kajastada õdede- ja ämmaemandate tööd erinevate temaatiliste postritega sai kenasti teostatud ning pakub elamusrikast lugemist ja vaatamist kõikidele huvilistele.

Näituse valmimisse andsid panuse kõik kliinikud ja teenistused, kes oma postri koostasid. Näituse korraldusmeeskonda kuulusid Tiiu Koemets, Tiina Freimann, Pirgit Kinsigo, Evelyn Evert, Pille Teesalu ja Jane Freimann.

Kliinikumi arhiivis ja ka kliinikutes/ teenistustes on palju ajaloolisi pilte, mis on omamoodi huvitavaks ajasillaks mineviku ja tänapäeva vahel ning teisalt oli oluline jäädvustada ka tänast argipäeva. Mõnel postril on lugu minevikust või töövahendid, millele tänane põlvkond ei oskaks enam kasutustki leida, töökeskkond, millest undki pole näinud. Seda enam on võrdlusena põnev vaadata, et piltidesse on püütud ka tänapäevased modernsed ning tehnoloogiaga rikastatud töökeskkonnad ning õenduse ja ämmaemanduse edusammud.

Õdede ja ämmaemandate pädevus on viimastel aastakümnetel oluliselt kasvanud ning juurde on tulnud nii täiendavaid tööülesandeid kui ka üha rohkem vastutust. See, et Maailma Terviseorganisatsioon peab õdede ja ämmaemandate panust nii oluliseks, et on toonud selle nii 2020 kui ka 2021. aasta peateemana esile, on märgilise tähtsusega ning suureks tunnustuseks.

2020. aasta on samuti õenduse kutse rajaja ja arendaja Florenze Nightingale (1820–1910) 200. sünniaastapäev, mistõttu on veelgi rohkem põhjust heita pilk minevikku, et me tajuksime kui palju on muutunud ja mida on saavutatud ning vaadata tulevikku, et areng oleks järjepidev, väljakutseid pakkuv ning patsientide vajadustele vastav.

Evelyn Evert
Korraldusmeeskonna liige

13. oktoobril kaitses Kati Braschinsky filosoofiadoktori kraadi (PhD (arstiteadus)) taotlemiseks esitatud väitekirja „Epidemiology of primary headaches in Estonia and applicability of web-based solutions in headache epidemiology research“ („Esmaste peavalude levimus Eestis ning internetipõhise lahenduse kohaldatavus peavalude epidemioloogia alases uurimistöös“).

Juhendajad:  neuroloogia lektor Mark Braschinsky (dr. med. (arstiteadus), TÜ kliinilise meditsiini instituut).

Oponent: professor Erling Andreas Tronvik, Department of Neuromedicine and Movement Science, Faculty of Medicine and Health Sciences, Norwegian University of Science and Technology, Norra.

Kokkuvõte

Esmased peavalud on heterogeenne grupp haigusi, mille hulka kuuluvad migreen, pingetüüpi peavalu, trigeminaalautonoomsed tsefalalgiad ning muud esmased peavalud. Esmased peavalud põhjustavad olulist elukvaliteedi langust ja mõjutavad rahvatervist ning ühiskonda. Kõikide esmaste peavalude keskmine aastane levimus Euroopas on 53%, migreenil 14,7% ja pingetüüpi peavalul 62,6%. Eesti kohta ei ole esmaste peavalude levimuse andmeid varem avaldatud.

Rahvastikupõhised epidemioloogilised uuringud on ressursi- ning ajakulukad. Samas loob praegune kiire digiühiskonna areng eeldused veebipõhistele meetoditele, mis võimaldaksid nende uuringute ressursimahtu vähendada.

Antud uurimustöö eesmärgiks oli esmaste peavalude diagnostilise küsimustiku koostamine ning testimine, esmaste peavalude aastase levimuse määramine 20-64 aastaste täiskasvanute seas Eestis ning veebipõhise lahenduse kohaldatavuse hindamine peavalude epidemioloogilises uurimistöös.

Tulemused näitavad, et esmaste peavalude aastased levimused Eesti täiskasvanute seas on sarnased teiste Euroopa riikidega, välja arvatud episoodilise pingetüüpi peavalu osas, mille madal levimus antud uuringus on suure tõenäosusega alahinnatud. Seega on esmased peavalud Eestiski oluliseks haigestumise ja elukvaliteedi languse põhjuseks. Veebipõhine peavalualane epidemioloogiline teadustöö tuleb arvesse kui potentsiaalne aja- ja ressursisäästlik meetod riikides, kus internetirakenduste kasutamine on rahvastikus laialt levinud. Selline lähenemine võimaldab koguda suuri uuringuvalimeid suhteliselt lühikese aja jooksul. Lisaks pakuvad IT-lahendused uuritavate tuvastusviise, mis väldivad andmete kontaminatsiooni, ning tööriistu digitaalsete küsimustike näol, mis suudavad erinevaid peavaludiagnoose rahuldavalt eristada. Edasine uurimistöö on vajalik, et leida usaldusväärseid veebipõhise valimi moodustamise ning uuritavate värbamise viise, et saavutada esinduslikke valimeid ja vältida tulemuste kallutatust.

Kliinikumi Leht

Dr Mark Braschinksy, juhendaja:

Dr Kati Braschinsky alustas ettevalmistusi tööks juba enne doktorantuuri sisseastumist, viies läbi piloot-uuringu, mis tõstis valmisolekut jätkata doktoritöö sisuga maksimaalse teadmiste baasiga. Uuringuteema on valitud laiapõhjaline, innovaatiline ja kaasaegne. Eestis puudusid varem originaalsed epidemioloogilised andmed esmaste peavalude levimuse kohta, mis on vajalikud mitmest praktilisest aspektist: edasiste nii kliiniliste kui prekliiniliste teadusprojektide planeerimiseks ja ettevalmistamiseks, valdkonna sotsiaalmajanduslikeks analüüsideks, vastavate tervisoiuteenuste planeerimiseks ja (re)organiseerimiseks. Kuna järjest suuremat rolli tervishoiusüsteemis ja kliinilises teaduses mängivad erinevad digitaalsed lahendused, siis nende reaalse kasutamise eeltingimusteks on meetodite teaduslik kontroll ja valideerimine. Käesoleva tööga on loodud tõenduspõhine baas valdkonna edasiseks arendamiseks nii Eestis kui rahvusvaheliselt.

16. oktoobril tähistas närvikliinik 100. sünnipäeva. Kliinikumi Lehe ajajoon märgib ära mõned erilised hetked kliiniku ajaloos, fookusega vaskulaarsetele haigustele.

Ravijuht Andres Kotsar andis 16. oktoobril, arstiteaduskonna aastapäevade teaduskonverentsi raames üle Tartu Ülikooli Kliinikumi teadustöö preemia. Preemia pälvis uurimistöö „Atoopilist dermatiiti põdevate patsientide naha metaboloomilises analüüsis esineb häirunud nahabarjäärile ja oksüdatiivsele stressile iseloomulikke muutusi“, mille autorid on Liis Ilves, Aigar Ottas, Bret Kaldvee, Kristi Abram, Ursel Soomets, Mihkel Zilmer, Viljar Jaks, Külli Kingo.

Atoopiline dermatiit (AD) on krooniline põletikuline dermatoos, millel on oluline negatiivne mõju inimese füüsilisele, emotsionaalsele ja psühhosotsiaalsele heaolule. ADd põeb umbes 10–20% lastest ja 1–3% täiskasvanutest. Haiguse riskitegurite ja patofüsioloogiliste mehhanismide alla kuuluvad nahabarjääri häirumine, muutused immuunvastuses, geneetilised tegurid eesotsas filagriini geeni defektiga ja teatud keskkonnategurid. Iseloomulik nahalööve on sageli esimene niinimetatud atoopilise marsi väljendus, millele järgnevad hiljem astma ja allergilise rinokonjunktiviidi teke. Samuti on ADd põdevatel patsientidel sagedamini ja raskemalt kulgevaid Staphylococcus aureus’e ja Herpes simplex’i viiruse põhjustatud nahainfektsioone.

Uuringu peamine eesmärk oli analüüsida ADd põdevate patsientide haiguskolde naha metaboloomilist profiili ja võrrelda seda ADd põdevate patsientide näiliselt terve naha ja ilma nahahaigusteta kontrollrühma naha metaboloomilise profiiliga, et leida ADga seotud biomarkereid. Varasemalt AD naha metaboloomilist profiili täiskasvanutel teadaolevalt kirjeldatud ei ole.

Uuringusse värvati 15 AD-patsienti (11 naist ja 4 meest vanuses 20–50 aastat) ja 17 nahahaigusteta kontrolli (7 naist ja 10 meest vanuses 23–75 aastat). ADga patsientidelt võeti üks nahabioptaat haiguskoldest (AD-L) ja teine näiliselt tervest nahast (AD-NL), kontrollidelt päikesele mitteeksponeeritud nahast (C). Teostati mass-spektromeetriline analüüs, kasutades AbsoluteIDQ p180 kit’i.

Uuringu tulemusel leiti 16 metaboliiti ja metaboliitide suhet, mis olid statistiliselt oluliselt erinevad kolme fenotüübilise grupi (AD-L, AD-NL ja C) omavahelises võrdluses, kasutades Kruskali-Wallise testi (p < 0,05). Metaboliidid kuulusid aminohapete, biogeensete amiinide, sfingomüeliinide või fosfatidüülkoliinide rühma. Statistiliselt olulisemate kontsentratsioonide erinevustega olid dimetüülarginiinid (p < 0,0001), fenüületüülamiin (p < 0,0001), spermiini suhe spermidiini (p < 0,0001), sfingomüeliin C26:1 (p = 0,0007), sfingomüeliin C26:0 (p = 0,001) ja putrestsiin (p = 0,0012).

Uuringu tulemusel järeldati, et muutused metaboliitide tasemes viitavad AD naha puudulikule barjäärifunktsioonile, veresoonte düsregulatsioonile ja suurenenud vastuvõtlikkusele oksüdatiivsele stressile ning on vastavuses AD varem teada oleva põletikulise iseloomu ja immuunsüsteemi düsregulatsiooniga.

Tartu Ülikooli Kliinikumi traumatoloogia ja ortopeedia kliiniku professor Aare Märtson ja dotsent Katre Maasalu osalesid töörühma töös, mis uuris uudseid biomarkereid luusarkoomi ravi edendamiseks.

Uuringus osalesid lisaks hetkel Austraalias Murdochi ülikoolis töötav professor Sulev Kõks ning lisaks eestlastele Perthis Lääne-Austraalia ülikooli ning Vietnami Hue ülikooli teadlased. Artikli üks kaasautoritest Xuan Dung Ho kaitses Aare Märtsoni, Sulev Kõksi ja Katre Maasalu juhendamisel Tartu Ülikoolis 2018. aastal doktorikraadi teemal „Osteosarkoomi geneetilise profiili iseloomustus“.

Töös rakendati paarisdisaini, kus võrreldi samade isikute kasvajalise ja terve luukoe transkriptoomi. Uuriti 18 Vietnami osteosarkoomi patsiendil leptiini retseptori kattuva transkripti (LEPROT) alternatiivset splaissingut. Analüüsiti luu näidiseid RNA-sekveneerimise meetodil ning patsientidelt koguti proove nii vähi kui normaalsetest rakkudest ning tuvastati statistiliselt olulisi erinevusi LEPROT eksonite avaldumisel normaalsete ja vähi proovide vahel. Läbi viidud uuringud võivad aidata mõista osetosarkoomi patogeneesi.

„Hetkel on tegemist esmase uuringuga, kuid uuringuid on vaja jätkata võimaliku diagnostilise markeri ja ravi märklaua arendamiseks,“ sõnas professor Aare Märtson.

Osteosarkoom on kõige sagedamini esinev esmase luu pahaloomulise kasvaja vorm. Igal aastal diagnoositakse ligikaudu 3 esmast osteosarkoomi juhtumit miljoni elaniku kohta. Haigus esineb sagedamini noorematel ja meessoost isikutel. Esmased haigussümptomid on mittespetsiifilised, mistõttu võib haigus esmasel pöördumisel tähelepanuta jääda. Sagedamini esineb osteosarkoom suurtes toruluudes nagu reieluu, sääreluu ja õlavarreluu ning levib sagedamini kopsukoesse. Ehkki keemiaravi kombineerituna operatiivse sekkumisega aitab oluliselt elulemust parandada ei pruugi need aidata tervistuda. Seetõttu on osteosarkoomi prognoos halb ning pole muutunud 1980 aastatest. Osteosarkoomi põhjus ja tekkemehhanism ei ole teada ning seetõttu pole leitud siiani uusi raviviise.

Uuringu tulemused avaldati ajakirjas Experimental Biology and Medicine artiklis „Alternative splicing of leptin receptor overlapping transcript in osteosarcoma“ ning artikkel oli ajakirja perioodi parim artikkel, mistõttu sellel anti vaba  juurdepääs 90 päevaks.

Kliinikumi Leht

Oktoobrikuu algusest pakub Tartu Ülikooli Kliinikumi naistekliiniku perekeskus ämmaemandusabi teenust nii Tartu Tervisekeskuse perearstide nimistus olevatele patsientidele kui ka teistele soovijatele.

Perekeskuse Annelinna laienemise eesmärk on muuta ämmaemandusabi  naistele ja peredele kättesaadavaks ja tuua kodule lähemale. Tartu Ülikooli Kliinikumi ülemämmaemanda Pille Teesalu sõnul on ämmaemandatel oluline roll nii sünnituseks valmistumisel, sünnitusaegse toimetuleku toetamisel kui ka sünnitusjärgse perioodiga kohanemisel ja riskide varasel märkamisel. „Sünnitusjärgset ämmaemandusabiteenust on seni rakendatud pigem tagasihoidlikult. Sünnitusjärgsete teenuste hulka kuuluvad nii ambulatoorsed vastuvõtud kui sünnitusjärgsed koduvisiidid ja imetamisnõustamine,“ selgitas naistekliiniku ülemämmaemand Pille Teesalu.

Kliinikumi naistekliiniku juhataja professor Helle Karro sõnul võimaldab ämmaemandusabi laienemine esmatasandile elukoha lähedast, perekeskset ja järjepidevat teenust. „Nii saame pakkuda õiget teenust õiges kohas. Enne sünnitusosakonnast kojukirjutamist määratakse kõikidele tervisekeskuse perearstide nimistute emadele ja peredele sünnitusjärgse koduvisiidi toimumise aeg. Naistekliiniku perekeskuse ämmaemand teeb sünnitusjärgse koduvisiidi esimese 7 päeva jooksul pärast sünnitust ja vajadusel 14. päeval pärast sünnitust,“ selgitas naistekliiniku juhataja.

Sünnitusjärgset koduvisiiti pakutakse ka  naistele, kes seda ise soovivad või kes ämmaemanda hinnangul sünnitusjärgselt lisatoetust vajavad, kuid ei kuulu Tartu Tervisekeskuse perearstide nimistutesse. Tartu Ülikooli Kliinikumi ämmaemandate vastuvõtule Tartu Tervisekeskuses saab pöörduda sünnitusjärgse koduvisiidi soovi korral, vastsündinu hoolduse küsimustes, imetamisnõustamiseks, seksuaaltervise ja kontratseptsioonialaseks nõustamiseks, sünnitusjärgseks kontrolliks 6–8 nädalat pärast sünnitust, raseduse jälgimiseks, gestatsioondiabeedi – ja raseduskriisi nõustamiseks.

Tartu Ülikooli Kliinikumi ämmaemandate vastuvõtt Tartu Tervisekeskuses toimub esmaspäevast reedeni kell 8:00–18:00, ruumides 125 ja 126. Vastuvõtuaega saab broneerida kliinikumi etteregistreerimiskeskuse telefonil 731 9100, kliinikumi kodulehel, patsientidportaalis ePatsient või üleriiklikus digiregistratuuris.


Lisainfo:
Pille Teesalu, ülemämmaemand
Pille.Teesalu@kliinikum.ee
Tel: 5331 9929

Esmaspäeval, 19. oktoobril kell 8:00 suletakse uue lastehaigla ehitustööde tõttu Tartu Ülikooli Kliinikumi erakorralise meditsiini osakonna (EMO) peauks ja parkla.

Edaspidi saab EMO-sse siseneda kiirabihalli juurest. Kiirabiautode sisenemise ukse kõrvale rajatakse eraldi sissepääs EMO-sse isepöörduvate patsientide jaoks. Kiirabihalli sissesõiduteel ning kiirabihalli sees eraldatakse ohutust silmas pidades jalakäijate ning auto liikumise tee.

Muudatuste ajal on EMO patsientide jaoks parkimiseks ette nähtud parkimiskohad kiirabihalli kõrval ning L. Puusepa 6 ees.

Täpsem informatsioon tööde ja nendega seotud ümberkorralduste kohta liiklus- ja parkimiskorralduses edastatakse patsientidele jooksvalt. Tartu Ülikooli Kliinikum palub patsientidelt mõistvat suhtumist ning vabandab võimalike ebamugavuste pärast.

Tartu Ülikooli Kliinikumi meditsiinilinnaku III ehitusjärgus ehitatakse uus M-korpus ehk lastehaigla, C-korpusesse rajatakse uus operatsiooniplokk ja kõrvakliinik, samuti hakatakse seal tegelema naistekliiniku perekeskuse külastajate ning näo- lõualuudekirurgia eriala patsientidega.

Lisainfo:
Toomas Kivastik, projektijuht
Toomas.Kivastik@kliinikum.ee
Tel: 5331 8022