Kliinikum toetab patsiente raamaturaviga

Raamaturavi on Tartu Ülikooli Kliinikumi uus projekt, mille eesmärk on toetada patsientide, külastajate ja ka töötajate vaimset heaolu elamuste kaudu, mida pakuvad raamatud ja mängud. Idee sündis patsientide tagasisidest, kelle hinnangul on avalikel aladel vähe tegevusi, millega haiglas veedetud aega sisustada ning lohutust, teadmisi ja rõõmu leida.

Patsiente ootavad raamaturavi riiulitel raamatud, mille vahelt leiab järjehoidja koos kutsega sukelduda raamatute põnevasse maailma ning palvega raamat pärast läbilugemist tagasi tuua, et teisedki seda nautida saaksid.

Projekti raames paigutati esimesed 20 raamaturavi riiulit L. Puusepa 8 avalikele ootealadele ning Kliinikumi töötajate ja Biblioteegi toel on neid ka jõudsalt täitma asutud. Ootame edaspidigi, et inimesed koju jäänud raamatute ja mängudega raamaturavi valikut elavdaksid.

Ehkki raamaturavi alles algas, on raamatuhuvilisi uudistajaid riiulite juures juba nii patsientide kui ka töötajate seast.

Raamaturavi idee tegid teoks pühendunud raamatusõbrad patsienditeenistusest, haiglaapteegist, kommunikatsiooniteenistusest, intensiivraviosakonnast, personaliteenistusest ning haldusvaldkonnast.

Ilona Pastarus
Õenduse- ja patsiendikogemuse juht

Tartu Ülikooli Kliinikum kuulutab välja intensiivraviosakonna või II astme intensiivravipalati abiõe ning abiradioloogiatehniku stipendiumikonkursid. Stipendiumile saab kandideerida 1.–21. detsember 2023.

„Selleaastasel stipendiumikonkursil on oodatud kandideerima Kliinikumis töötavad ja samal ajal tervishoiu kõrgkoolides kolmandal või neljandal kursusel õe või radioloogiatehniku eriala omandavad õppurid. Stipendiumi eesmärk on toetada meie tulevaste kolleegide õpinguid ning motiveerida neid jätkama tööd pärast lõpetamist just Kliinikumis,“ tutvustas Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse liige, õenduse ja patsiendikogemuse juht Ilona Pastarus.

Stipendiumi suuruseks on 300 eurot igas kalendrikuus. Stipendiaadid määrab Tartu Ülikooli Kliinikumi ülemõdede nõukogu, kes koostab taotlejatest paremusjärjestuse, võttes arvesse õppekava täitmist, motiveeritust end valitud erialal teostada ning valmisolekut pärast lõpetamist töötada Kliinikumis.

„Kliinikum ülikoolihaiglana väärtustab ja toetab kolleegide õpinguid, samuti annab stipendium noortele kindlustunde töökoha osas südamelähedasel erialal,“ julgustas Ilona Pastarus kandideerijaid. 

Kandideerimiseks tuleb esitada avaldus stipendiumi saamiseks, motivatsioonikiri ja kõrgkooli tõend aadressil Ilona.Pastarus@kliinikum.ee.

Stipendiumi statuut on leitav SIIN.

Lisainfo
Ilona Pastarus, õenduse ja patsiendikogemuse juht
Ilona.Pastarus@kliinikum.ee

Tartu Ülikooli Kliinikumi laste ja noorukute vaimse tervise keskuse juubelikonverents keskendus lapseea kiindumussuhtele, mille iseloom määrab paljuski selle, millised on inimese sotsiaalsed suhted edasises elus.

Psühhiaatriakliiniku laste ja noorukite vaimse tervise keskuse juht dr Reigo Reppo sõnul on laste ja noorukite psühhiaatria ülesanne toetada psüühiliste eripäradega lapsi ja noori. „Üks viis psüühiliste murede ennetamiseks on mõista kiindumussuhte rolli ja teadvustada, et kiindumussuhe hakkab arenema enne lapse sündimist ja saab olulise kiirenduse esimestel elupäevadel ning -nädalatel peale lapse sündi. Kui vanem on stressis, ärev ja õnnetu, on tal raskem mõista lapse vajadusi ning nautida hetkesid koos oma lapsega,“ selgitas laste ja noorukite psühhiaater dr Reigo Reppo. Ta lisas, et ühiskonnas mõistetakse ja pannakse aina enam tähele, kuidas lapse turvaline ja toetav keskkond loob õnnelikumat, targemat ja rahumeelsemat ühiskonda homme. „Kui lapse kontakt vanemaga jääb pinnaliseks või saab mingil viisil kahjustatud, on sellel laiaulatuslikud tagajärjed kogu lapse edasisele psüühilisele arengule ja lisab oluliselt riski psüühikahäirete tekkimiseks,“ rõhutas dr Reppo.

21. novembril 40. tegutsemisaastat tähistavat laste ja noorukute vaimse tervise keskust on saatnud kiired ühiskondlikud muutused. „Mõjutajad on olnud erinevad, kuid surve peredele kohanemiseks erinevate olukordadega, muuhulgas uute võimaluste, väljakutsete ning ka raskustega, on olnud läbi aastakümnete püsiv. Täpselt samamoodi on püsiv ka laste vajadus turvalise perekonna järele, kus vanemad ja teised hooldajad neid mõistavad ja oskavad suunata parema enda poole. Seetõttu loodan, et kiindumussuhtele pühendatud konverents aitab meil hoida pilgu terava, tähelepaneliku ning leida uusi võimalusi meie laste ja noorte toetamiseks,“ sõnas dr Reppo.

Terviseminister Riina Sikkut tõdes konverentsil, et Kliinikumi laste ja noorte vaimse tervise keskuse spetsialistid on 40 aastat aidanud tõsiste muredega lapsi – seda ka aegadel, kui vaimset tervist alaväärtustati. „Järjest suurema tähtsuse on ühiskonnas saanud ennetus, muuhulgas pakub keskus vanemlusprogramme, et paremate vanemlike oskuste abil toetada nii vanemate kui ka laste vaimset tervist. Ka kiindumussuhte vajaduse ja rolli parem mõistmine aitab kiindumussuhte häirega lastele luua parema vundamendi kogu eluks ja vältida pikaajalisi terviseriske,“ märkis terviseminister.

Laste ja noorukite vaimse tervise keskuse haiglaravi voodikohtade arv on kõrghetkel ulatunud 50ni. Hetkel on haiglaravi voodikohti 25 ning ambulatoorsete vastuvõttude arv oluliselt kasvanud – arstide ja õdede ambulatoorseid vastuvõtte tehakse aastas rohkem kui 10 000, mida täiendavad patsientide pöördumised psühholoogide ning logopeedide poole 4460 vastuvõtul. „Kui täna veedavad haiglaravi vajavad patsiendid keskuses 10 päeva, siis 1980. aastatel tuli psühhiaatrilist abi vajavatel lastel ja noorukitel haiglas veeta koguni 63 päeva. Statsionaarse ravi vajadus kerkib esile mitmesugustel põhjustel – mõnikord on mõislikum hinnata last ja tema toimetulekut veidi pikema aja vältel, kui see ambulatoorselt võimalik oleks, kuid sageli pöördutakse osakonna poole ka ravi korrigeerimiseks või ennast või teisi kahjustava teo ennetamiseks. Tänapäeval on suurim väljakutse raviteekonna loomine raske tundekontrollihäiretega noortele. Pakume oma keskuses nendele noortele spetsialiseeritud abi dialektilise käitumisteraapia rühmas ning meie vastuvõttudele jõudvate depressiivsetele noortele arendame interpersonaalset teraapiat koostöös Soome superviisoritega. Laste ja noorukite vaimse tervise keskuse töös on järjest suurem roll ka grupiteraapiatel. Nii toetame ka näiteks lapsevanemaid, “ tutvustas keskuse juht.

Laste ja noorukite vaimse tervise keskuse meeskond töötab nii Kliinikumi psühhiaatriakliinikus Raja tänaval kui ka Tartu tervisekeskuses. Samuti on Tartus väljaspool asuvate vaimse tervise kabinettide töö sisustatud suuresti just Kliinikumi vaimse tervise õdedega, mille eesmärgiks liikuda patsientide kodukohale lähemale. Kokku töötab keskuses 93 inimest. „Meie keskuse üks tugevus on kindlasti meeskonnatöö. Tunnetame igapäevaselt, et kolleegide tugi, kolleegilt saadud uus vaatenurk ja aruteludes tekkivad mõtted aitavad leida konkreetset last ja noort toetavaid raviviise. Meeskonnatöö ei ole oluline ainult keskusesiseselt, vaid ka Eesti teiste psühhiaatriliste keskustega ja kliinikutega ning teiste koostööpartneritega. Seetõttu tänan meie arste, õdesid, psühholooge, logopeede ja sotsiaaltöötajaid ning tiheda koostöö eest lastekliiniku kolleege. Aitäh Tallinna, Viljandi, Pärnu ja teiste piirkondade lastepsühhiaatrilise abi pakkujatele, lastekaitsetöötajatele, politseile, koolide ja asenduskodude spetsialistidele, kes meie mõtetega kaasa tulevad,“ tänas dr Reigo Reppo kõiki, kes laste ja noorukite vaimset tervise eest seisavad.

Lisainfo

Dr Reigo Reppo, Kliinikumi laste ja noorukite vaimse tervise keskuse juht
Reigo.Reppo@kliinikum.ee

17.–18. novembril toimus suurim asutustevaheline pallimängude turniir Kuldpall 2023, kus kahe päeva jooksul sai osa võtta 10 erinevast pallimängualast. Tartu Ülikooli Kliinikum oli võistlustules viies pallimängu kategoorias.

Rahvastepallis saavutas 2. koha naiskond koosseisus Linda Blande, Johanna Randmets, Eveliis Annusveer, Karolina Kustala, Nora Küüts, Kristin Kaup, Ilona Berzinja ja Marju Bild.

Saalijalgpallis esindasid Kliinikumi Heigo Reima, Lauri Hein, Juhan-Mats Kuningas, Kerrit Kaldaru, Vladislav Mihnovits, Georgi Ivanov, Johannes Pärtel Truusalu, Priit Veskimäe ja Jaagup Truusalu, saavutades 7. koha.

Kliinikumi võrkpallimeeskonda kuulusid Maiu Rohtla, Eleri Leht, Ljudmilla Titova, Sander Savi, Elisabet Rivis, Alexander Stanevitš, Priit Luud, Dina Glazatševa, ja Agnes Karm, saavutades 9. koha.

Sulgpalli naiste üksikmängus saavutas 16. koha Katre Uibo ja 40+ naiste klassis 17. koha Marion Ploovits.

Sulgpalli naiste paarismängus saavutasid 7. koha Katrin Ulst/Mari-Ann Valdre, 8. koha saavutasid Merelle Palloson/Kadi Riig ning 13. koha Marion Ploovits/Katre Uibo.

Lauatennises saavutas 40+ naiste arvestuses 15. koha Hille Rekker.

Kliinikum saavutas kõikide alade üldarvestuses 12. koha 25 ettevõtte seast.

Aitäh kõikidele Kliinikumi sportlikele töötajatele!

17. november on ülemaailmselt pühendatud enneaegselt sündinud lastele ja nende peredele. Eestis ja maailmas sünnib iga kümnes laps enneaegsena ehk enne 37. rasedusnädalat, misjärel vajavad nad ravi ja edasist kosumist intensiivravi ja neonatoloogia osakondades.

2023. aastal on enneaegse sünni päeva fookus suunatud nahk-naha kontakti olulisusele. Tartu Ülikooli Kliinikumi neonatoloogia osakonna juhi dr Annika Tiit-Vesingi sõnul tuleb meeles pidada, et enneaegsed lapsed, sõltumata nende väiksusest, väärivad täpselt samasugust käsitlust nagu ajaliselt sündinud beebid. „Oma vanemate põues olek ehk nahk-naha kontakt ükskõik mis ajahetkel alates sünnist, on väga suure mõjuga nii lapse arengule kui ka ema-lapse suhtele. Muuhulgas soodustab nahk-naha kontakt emal rinnapiima teket ning rinnapiim omakorda on enneaegsele beebile ja tema ebaküpsele immuunsüsteemile parim toit, sisaldades vajalikke toitaineid ja kaitsekehasid,“ selgitas dr Tiit-Vesingi. Ta lisas, et kohene nahk-naha kontakt võib enneaegsete laste puhul olla vanematele väljakutseks. „Enneaegselt sündinud lapsed on haprad nii oma küpsusastmelt kui ka välimuselt ning neid ümbritsevad meditsiinilised seadmed on vanematele harjumatud. Selleks, et sellistest hetkedest üle saada, on vanematele abiks haiglatöötajad,“ sõnas vastsündinute osakonna juht.

Eestis sünnib igal aastal enneaegsena ligi 700 last, kes peavad viibima haiglas nädalaid või isegi kuid. Haiglas oleku kestus sõltub vastsündinu küpsusastmest. „Enneaegseks loetakse beebit, kes on sündinud enne 37. täisrasedusnädalat. Väga enneaegseks peetakse beebisid, kes sünnivad enne 32. nädalat ning erakordselt enneaegseks neid, kes sünnivad enne 28. rasedusnädalat. Kõige suuremad tervisemured on lastel, kes sünnivad enne 32. rasedusnädalat ning need lapsed vajavad kindlasti jälgimist lasteintensiivravi osakonnas ja neonatoloogia osakonnas,“ rääkis dr Tiit-Vesingi. Ta lisas, et rahvusvaheline kokkulepe on seadnud kõige alumiseks sündimise piiriks ehk ajaks, mil ravi ja seadmete abil saab aidata beebil väljaspool emaüsa kasvada, 22. rasedusnädalat.

Enneaegsel sünnil ei ole ühte ja selget põhjust. „Emad küsivad sageli, kas ja mida nad saanuks teha teisiti. Elussündidest 6–8% lastest sünnib enneaegsena ja see protsent on olnud läbi aastakümnete muutumatu. Enneaegse sünni põhjused võivad olla erinevad, näiteks emapoolsetelt lootevee enneaegne puhkemine või platsenta enneaegne irdumine, aga esineb ka olukordi, kus ei ole selgitust, miks sünnitegevus enneaegselt algab. Samuti on lootepoolseid põhjuseid, mil rasedus tuleb enneaegselt lõpetada. Olgu tegemist mistahes põhjusega, on olukord vanematele alati ootamatu ning vahel jäävad emale vaid minutid ja tunnid ootamatu olukorraga harjumiseks. Keegi ei mõtle sellele, et mu laps võiks sündida enneaegselt. Seetõttu on vanemate toetamine selles olukorras äärmiselt tähtis,“ kirjeldas väljakutseid dr Tiit-Vesingi.

Enneaegselt sündinud laste ravi

Tartu Ülikooli Kliinikumis ravitakse enneaegselt sündinud lapsi laste intensiivravi ja neonatoloogia osakonnas, mille töötajad on spetsialiseerunud just nende laste sünnijärgse kohanemise toetamisele ja ravile. „Vanemad võivad olla kindlad, et nii Kliinikumis kui kogu Eestis on enne õiget aega sündinud laste käsitlus väga heal tasemel ning kõik rasedused, mis võivad lõppeda enneaegse sünniga, koondatakse ööpäevaringselt ekspertidega mehitatud keskustesse. Pärast lastekliiniku kolimist uutesse ruumidesse asuvad Kliinikumis kõik kolm osakonda – sünnitusosakond, lasteintensiivravi osakond ning neonataoloogia osakond – komplekselt ühel korrusel. Selline logistika on muu Euroopaga võrreldes üsna luksuslik ning annab eeldused nii koheseks nahk-naha kontaktiks kui ka võimalused vanematele ja lapsele kogu haiglas oleku ajal viibimiseks perepalatis, sealjuures nii lasteintensiivravi kui ka neonatoloogia osakonnas,“ rääkis osakonnajuht.

Enneaegsed lapsed vajavad ennelõike aega kasvamiseks, et tasandada ebaküpsust, mis kaasneb ennetähtaegse sünniga. „Mida enneaegsem laps, seda ebaküpsemad on kõik tema organsüsteemid, vajades abi nii toitmisel, hingamisel kui ka südametöö toetamisel. Meie ülesanne on toetada lapse kosumist ja kasvamist, mille juures on oluline silmas pidada iga väiksematki nüanssi – näiteks võivad enneaegsed väga kergelt allajahtuda, kuna neil pole piisavalt nahaalust rasvkude. Samuti on väga oluline toitmine – enneaegsed lapsed ei pruugi olla võimelised ise sööma rinnast, ent neile saab siiski anda oma ema rinnapiima, mida tilgutatakse esimestel päevadel keelele ning antakse ka sondi kaudu. Hingamise toetamine algab lapse esimestest hingetõmmetest ning sageli vajavad enneaegsed sellist ravimit nagu surfaktant, mis aitab leevendada kopsude ebaküpsusest tulenevaid hingamishäireid. Juba 1980ndatel kasutusele võetud ravim on muutnud laste ellujäämist ja elukvaliteeti väga suurel määral,“ loetles lastearst. Ta lisas, et kõigi keeruliste murede kõrval ei tohiks last eraldada oma vanematest. Just seda silmas pidades – et ravi saaks toimuda koostöös vanematega – on loodud ka lastekliiniku uued ruumid.

Seda, milliseks kujuneb enneaegselt sündinud lapse ravitulemus ja elu, näitab aeg. Kõik väga enneaegsed lapsed peaksid saavutama sama rütmi oma eakaaslastega 2. eluaastaks. Üldjuhul pääsevad enneaegsed lapsed koju siis, kui nende korrigeeritud vanus on 35.–40. nädalat, kaal umbes 2 kg, laps on võimeline sööma ning tema keha hoiab temperatuuri ilma lisasoojenduseta. Et iga lapse areng on erinev, tuleb peresid toetada ka pärast koju minekut. Nii jäävad Eestis kõik alla 32. rasedusnädalat sündinud beebid jälgimisele Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Tallinna Lastehaigla arstide juurde.

Enneaegse sünni päev Kliinikumis  

Enneaegse sünni päeva puhul näitab Tartu Ülikooli Kliinikum oma toetust nii emadele kui liiga vara sündinud lastele läbi erinevate tegevuste. Et enneaegse sünni värv on sirelilla, värvuvad lillaks ka lastekliiniku aknad. Neonatoloogia osakonna emasid tervitatakse temaatiliselt kaunistatud osakonnas ning neonatoloogia, lasteintensiivravi ja sünnitusosakond peavad ühise seminari, et arutleda nahk-naha kontakti kasu ja väljakutsete üle.

Teate edastas
Helen Kaju, kommunikatsiooniteenistus
Helen.Kaju@kliinikum.ee

Tartu Ülikooli Kliinikumis kehtib 15. novembrist 2023 kirurgilise maski kandmise nõue, mille eesmärk on takistada hingamisteede viirushaiguste levikut haiglaruumides.

Kliinikumi ravijuhi dr Liis Salumäe sõnul on hingamisteede viirushaiguste hooaeg käes, millest tulenevalt on suurenenud ka nendesse haigestumus. „Terviseameti andmetele on viimastel nädalatel suurenenud nii COVID-19 kui gripi haigestumus. Samuti näeme juba patsiente, kes vajavad gripi ja COVID-19 tõttu haiglaravi, enamasti on need üle 60-aastased patsiendid,“ kirjeldas olukorda dr Salumäe.

„Selleks, et kaitsta nii haiglaravil viibivaid patsiente kui ka tervishoiutöötajaid viiruste eest, oleme kehtestanud maski kandmise nõude haiglas. Palume patsientidel ja nende saatjatel vastuvõttudele tulles teha juba eelmisest viirushooaegadest tuttavad toimingud – sisenedes esmalt käte antiseptika ning seejärel asetada ette kirurgiline mask,“ selgitas infektsioonikontrolli teenistuse juht dr Piret Mitt.

Maskid tagab patsientidele ja nende saatjatele ning haiglaravil viibivate patsientide külastajatele Kliinikum. Patsientide külastamine ei ole piiratud, ent haigussümptomitega külalistel palutakse haiglaravi patsientide tervise kaitsmise eesmärgil jääda koju.

Dr Piret Mitt rõhutas, et vaktsineerimine on jätkuvalt parim viis raske haigestumise ära hoidmiseks, mistõttu on oluline riskirühmade vaktsineerimine nii gripi kui COVID-19 vastu. „COVID-19 vastu soovitatakse vaktsineerida inimestel alates 60. eluaastast ning riskirühma kuuluvad lastel ja täiskasvanutel, kellel on COVID-19 põdemisest või viimasest vaktsineerimisest möödas rohkem kui kuus kuud,“ rääkis infektsioonhaiguste arst. Ta lisas, et Covid-19 vaktsiin on soovijatele tasuta.

Gripi vastu saavad sel aastal Eestis tasuta vaktsineerida üld- ja erihoolekande teenusel olevad inimesed, kõik inimesed alates 60. eluaastast, rasedad, kuni 7-aastased lapsed ning gripi riskirühma kuuluvad alaealised, kellel on terviseseisundi tõttu suurem risk raskelt haigestuda.

COVID-19 vastu vaktsineerimiseks on kasutusel Comirnaty Omicron vaktsiin ning gripivaktsiiniks neljavalentne  Influvac Tetra ning VaxigripTetra. Nii gripi kui COVID-19 vaktsiini võib vajadusel manustada samal päeval erinevasse õlavarde.

Lisaks vaktsineerimisele on oluline haigena jääda koju ning pidada kinni kätehügieeni reeglitest.

Lisainfo
Dr Piret Mitt, infektsioonikontrolli teenistuse juht
Piret.Mitt@kliinikum.ee

Helen Kaju, kommunikatsiooniteenistus
Helen.Kaju@kliinikum.ee, tel 5331 9423

Tartu Ülikooli Kliinikumi naistekliinikus töötab lootemeditsiini meeskond, kelle eesmärk on tagada loote väärarendi kahtlusega rasedate kiire ja efektiivne nõustamine, uuringute korraldamine ning järjepidevus raseduse jälgimises. Sealjuures on vastuvõtt mõeldud patsientidele üle kogu Eesti.

Tartu Ülikooli Kliinikumi naistekliiniku juhi professor Kristiina Rulli sõnul jõuavad lootemeditsiini vastuvõtule need naised, kelle raseduse teekonnal tuleb ette ootamatusi. „Näiteks rasedad, kelle lootel on juba leitud või alles kahtlustatakse väärarendit, samuti mõnda geneetilist haigust. Ühtlasi need naised, kes kannavad mitmikuid ning vajavad seetõttu erikäsitlust. Üsasisene kasvupeetus, naise pärilikud ja kroonilised haigused ning raseduse katkemine või katkestamine loote väärarendi tõttu, on samuti põhjused, miks lootemeditsiini vastuvõtule tullakse,“ kirjeldas prof Rull.

Lootemeditsiini üks eesmärk on avastada loote arengu kõrvalekalded sünnieelselt. Nii saavad vanemad end ette valmistada sünnituseks ning vajadusel ka eesootavaks raviks sünnitusejärgselt. Kõige levinum kaasasündinud arengurike on südamerike, neist kõige sagedamini diagnoositakse vatsakeste vaheseina defekte. Teisel kohal on kuseteede väärarendid (hüdronefroos). „On oluline, et perekond teaks, mis neid ees ootab. Valikud, kuidas minna edasi, on erinevad, sõltuvalt raseduse kestusest. Nende valikute tegemiseks vajab patsient ja tema pere informeeritust patoloogia olemusest ja selle võimalikest raviviisidest. Mõnede seisundite puhul soovitame sünnituse planeerida Tartu Ülikooli Kliinikumi, et sünnijärgne abi oleks vaid sekundite kaugusel. Lisaks on Kliinikumil tihe koostöö ka välisriikide lootemeditsiini keskustega, kus on vajadusel võimalik korraldada ka Eesti patsientide kõige keerulisemate juhtumite ravi,“ selgitas lootemeditsiini meeskonna liige sünnitusabi ja günekoloogia vanemarst-õppejõud Ele Hanson.

Lootemeditsiini meeskonna põhine käsitlus algab naistearsti konsultatsioonist Kliinikumis. „Kui vastuvõtul selgub, et naine vajab täiendavaid uuringuid, korraldame talle ultraheliuuringu, MRT-uuringu, vereanalüüsid, lootevee uuringu või muid täiendavaid uuringuid. Kui uuringute vastustest selgub mõni kõrvalekalle, tegeleb lapseootel naisega juba Kliinikumi erialadeülene ravimeeskond. Vastavalt probleemi olemusele kuuluvad meeskonda lisaks naistearstidele meditsiinigeneetik, lastearst, laste anestesioloog, lastekirurg, neuroloog, kardioloog, kardiovaskulaarkirurg, pulmonoloog, näo-lõualuude kirurg, rasedate sisearst, patoloog. Samuti on olemas keeruliste hetkede ja otsuste jaoks raseduskriisi nõustaja ja hingehoidja,“ rääkis dr Hanson.

Tartu Ülikooli Kliinikumi lootemeditsiini meeskonda kuuluvad naistearstid dr Ele Hanson, dr Eva-Liina Süüden, prof Kristiina Rull, dr Pille Vaas ja ämmaemand-koordinaator Anette Viljar. Tihe koostöö toimub radioloogide dr Annika Tähepõllu ja dr Kristiina Langemetsaga, kes on spetsialiseerunud loote MRT-uuringutele. Vajadusel kaasatakse patsiendi ravi planeerimiseks ka teised ülikoolihaigla eksperdid.

Lootemeditsiini meeskonna vastuvõtule saab pöörduda kirjutades e-posti aadressile lootemeditsiin@kliinikum.ee. Pöördumine on võimalik ka ilma saatekirjata.

Kliinikumi Leht

Tartu Ülikooli Kliinikumi patsientide nõukoja ettepanekul antakse 2023. aastast välja Kliinikumi patsiendisõbraliku teo auhind. Tunnustuse ajendiks on märgata Kliinikumi töötajate igapäevast panustamist sellesse, et patsiendid saaksid lisaks kvaliteetsele tervishoiuteenusele ka sõbraliku, mugava, patsiendi ja tema lähedaste vajadusi arvestava teenuse osaliseks.

Patsiendisõbraliku teo väljaselgitamiseks viiakse läbi konkurss, kuhu saavad oma ettepanekuid esitada nii patsientide nõukoda, Kliinikumi patsiendid, töötajad ja kogukond. Konkursil oodatakse nende tegevuste märkamist ja märkimist, mille tulemusel on patsiendid ja nende lähedased kogenud hoolimist ja sõbralikkust ning mis on muutnud haiglatingimusi paremaks.

Patsiendisõbralikke tegusid saab konkursile esitada 30. novembrini siin lingil. Patsiendisõbraliku teo hääletus toimub 4.–11. detsembril ning kandidaadid patsiendisõbraliku teo hääletusele valib Kliinikumi patsientide nõukoda. Kõige patsiendisõbralikum tegu kuulutatakse välja Kliinikumi aastalõpukontserdil.

Lisainfo
Tartu Ülikooli Kliinikumi patsientide nõukoda
patsientidenoukoda@kliinikum.ee

Teate edastas
Helen Kaju, kommunikatsiooniteenistus
Helen.Kaju@kliinikum.ee

2023. aasta maikuus loodi Tartu Ülikooli Kliinikumi vereloome tüvirakkude ja rakuravi kompetentsikeskus, mille ülesandeks on vereloome tüvirakkude siirdamise ja rakuravi alase tegevuse koordineerimine, arendamine ja jätkusuutlikkuse tagamine Kliinikumis.

Kliinikum on ainus raviasutus Eestis, kus tehakse allogeenset vereloome tüvirakkude siirdamist ning vereloome tüvirakkude siirdamist lapspatsientidele. Kompetentsikeskuse juhi dr Ain Kaare sõnul kasutatakse vereloome tüvirakkude siirdamist paljude vereloome ja lümfisüsteemi haiguste korral. „Näiteks ägeda leukeemia ja aplastilise aneemia korral, lümfoomide, krooniliste leukeemiate, hulgimüeloomi ja müelodüsplaasiate raviks. Vereloome tüvirakude siirdamiseks tuleb patsiendi enda haiguslik vereloome esmalt keemia- või kiiritusraviga hävitada ning seejärel taastada uute vereloome tüvirakkudega siirdamise käigus,“ tutvustas dr Kaare. Sealjuures saab autoloogse siirdamise puhul kasutada patsiendi enda tüvirakke või allogeense siirdamise puhul doonorilt pärinevaid tüvirakke.

Vereloome tüvirakkude siirdamisprotsessil on erinevad etapid. Doonormaterjali hankimine ja siirdamine toimub hematoloogia ja luuüdi transplantatsiooni osakonnas, doonormaterjali töötlemine ja säilitamine aga ühendlabori immuunanalüüsi osakonnas. „Selleks, et vereloome tüvirakkude siirdamine ja rakuravi oleks ühtselt koordineeritud ja arendatud, on loodud kompetentsikeskus, mis ühendab nii rakkude hankimise, käitlemise kui siirdamise protsessid ja tagab kvaliteedinõuded,“ selgitas dr Ain Kaare. Ta lisas, et kompetentsikeskus on moodustatud Kliinikumi hematoloogia-onkoloogia kliiniku ja ühendlabori töötajate baasil ning vereloome tüvirakkude ja rakuravi keskuse tegevuses osalevad mõlemast üksusest vastava erialalise ettevalmistusega arst-õppejõud, laborispetsialistid, laborandid ja õed.

Dr Kaare tõi välja, et siirdamine, nii organite, elundite kui ka rakkude siirdamine, on seadusandlikult üks enamreguleeritud meditsiini valdkondi. „Siiratavate organite, rakkude ja kudede kvaliteedi ning ohutuse tagamiseks kehtivad Euroopa parlamendi, nõukogu ning komisjoni direktiivid, lõpetades Eesti vabariigi seaduste ja määrustega, lisaks veel erinevad standardid ja juhised. Ka see on kompetentsikeskuse ülesanne – tagada rakkude hankimiseks ja käitlemiseks pädevad ja vastutavad isikud ning kliinilise programmi juht, kes on kursis väga mahuka regulatsioonide raamistikuga,“ sõnas pika kogemusega hematoloog.

Tartu Ülikooli Kliinikumis möödus sel aastal vereloome tüvirakkude siirdamisega alustamisest 30 aastat, mille jooksul on viidud läbi 400 autoloogset ja 349 allogeenset vereloome tüvirakkude siirdamist. Aastas tehakse vereloome tüvirakkude siirdamisi 38–59 korral. Dr Ain Kaare sõnul on vereloome tüvirakkude siirdamine kindlasti ajas kasvav ravimeetod. „Nii Eestis kui mujal maailmas kasutatakse siirdamist ravi ühe osana üha vanematel inimestel. Tänu meie 30-aastasele tüvirakkude siirdamise kogemusele saame ka Kliinikumis võtta ravile aina vanemaid patsiente,“ lausus dr Kaare.

Kliinikumi Leht

Tartu Ülikooli Kliinikumi silmakliinikus on sisse seatud uus silmapõhja pildistamist võimaldav mobiilne kaamera Natus RetCam, mis on silmauuringute pildikvaliteedi liider. „Uudne seadne võimaldab kvaliteetsemalt ja põhjalikumalt jälgida ka kõige väiksemaid patsiente, eelkõige enneaegseid lapsi, kellel esineb sageli retinopaatiat. Enneaegsete laste võrkkest on ebaküps, mis vajab pidevat jälgimist ning vajadusel ka ravi,“ selgitas silmakliiniku arst-õppejõud dr Mari Petraudze.

Natus RetCam on silmapõhja kaamera, mille mobiilsus võimaldab pildistada nii operatsioonitoas kui ka teistes osakondades. Lisaks kõrge kvaliteediga fotodele võimaldab masin ka filmida silmapõhja ning teha nii autofluorestsentsfotosid kui ka silmapõhja angiograafiat. Täiustatud pildikvaliteediga tehnoloogia tähendab, et silmahaiguste varajaste tunnuste täpne tuvastamine on parem kui kunagi varem. „Selliselt dokumenteeritud silmapõhjade leiud võimaldavad tõhusamalt konsulteerida erinevate keskustega nii Euroopas kui ka mujal maailmas, mis tähendab parimat võimalikku ravi patsientidele,“ kirjeldas dr Petraudze uue masina olulisust.

Kliinikumi Leht