Pressiteade: Kliinikumi uus Mammobuss on patsientide päralt

Täna, 25. septembril avatakse pidulikult Tartu Ülikooli Kliinikumi uus Mammobuss, et pakkuda naistele rinnavähi sõeluuringut mugavamas keskkonnas kodukoha läheduses.

Kliinikumi radioloogiakliiniku juhataja dr Pilvi Ilvese sõnul võimaldab uus Mammobuss pakkuda patsientidele ja töötajatele kaasaegset tehnoloogilist taset. „See tähendab, et lisaks paranenud olmetingimustele, on buss varustatud uusima kolmedimensioonilise mammograafiasüsteemiga. Naised kogevad mugavamat mammograafiauuringut, radioloogidele on aga tagatud kvaliteetsemad 2D- ja 3D-pildid ning radioloogiatehnikule kiirem töövoog,“ selgitas dr Pilvi Ilves. Ta lisab, et 3D-mammograaf võimaldab tuvastada 20–35% rohkem rinnavähke.

Dr Sulev Ulp paneb naistele südamele, et rinnavähki on võimalik mammograafiauuringul avastada enne, kui kasvaja on tekitanud kaebusi või organismis levima hakanud. „Mammobuss on suurepärane võimalus Eesti eri piirkondade naistele, et teha mammograafiline uuring kodukandis. Rinnavähi avastamise suhtarv uuringul käinud naiste kohta on aastate lõikes olnud 4,2–4,4 juhtu 1000 naise kohta. 84% avastatud rinnavähkidest on olnud varases staadiumis, mille puhul on võimalik täielik tervenemine,“ kommenteeris radioloog Sulev Ulp.

Mammobussi projekteerides võttis kliinikum arvesse kümne aasta pikkust kogemust Eesti Vähiliidu mammograafiabussiga. „Uut bussi tellides soovisime tõsta patsientide ja töötajate mugavust. Nii näiteks on bussil autonoomne elektri-, vee- ja küttesüsteem, mis võimaldab Mammobussil olla sõltumatu vastuvõtukoha elektri- ja veeühendustest ning planeerida vastuvõtte Eesti väiksemates paikades sõltumata eesootavatest võimalustest või kitsendustest. Niisamuti on uude Mammobussi projekteeritud invalift, et tagada uuringule tulemise võimalus ka piiratud liikumisvõimega patsientidele,“ tutvustas uut Mammobussi dr Ilves. Keskkonna säästmise eesmärgil on buss varustatud päikesepaneelidega.

Mammograafiat tehakse alates 30. eluaastast rinnakaebustega naistele arsti saatekirja alusel ja alates 50. eluaastast profülaktiliselt iga kahe aasta järel. 2020. aastal on rinnavähi sõeluuringule oodatud naised sünniaastatega 1953, 1954, 1958, 1960, 1962, 1964, 1966, 1968 ja 1970, kellel on kehtiv Eesti haigekassa kindlustus ja kellele viimase kahe aasta jooksul ei ole mammograafilist uuringut tehtud. Rinnavähi sõeluuring on kindlustatud naisele tasuta ning sõeluuringule pöördumiseks tuleb registreeruda telefonil 731 9411 tööpäevadel kell 8:00–16:00.

Naised, kes on sõeluuringu sihtgrupist (50–69) nooremad või vanemad, peaksid rinnakaebuste korral pöörduma perearsti või naistearsti poole, kes teeb esmase läbivaatuse ning suunab vajadusel rinnauuringutele. Saatekirjaga on ka neile naistele kliinikumis uuringud tasuta.

Uue Mammobussi projekteerimisse ja ehitamisse investeeris Tartu Ülikooli Kliinikum 450 000 eurot, millele lisandus mammograafiasüsteemi maksumus 230 000 eurot. Mammobussi väljasõidugraafikuga saab tutvuda SIIN, piduliku avamise järgselt stardib Mammobussi meeskond Põlvasse.

Lisainfo
Dr Pilvi Ilves, radioloogiakliiniku juhataja
Pilvi.Ilves@kliinikum.ee
Tel: 5331 8300  

Dr Sulev Ulp, radioloog
Sulev.Ulp@kliinikum.ee
Tel: 731 9412

23. septembril toimus Tartu Ülikooli Kliinikumis esmakordselt Eestis südameoperatsioon metoodikaga, mille käigus reproteesiti patsiendi mitraalklapp kateetrikaudselt.

„Uue mitraalklapi saanud 67-aastane meespatsient vajas esimest korda südameoperatsiooni 10 aastat tagasi, mil tema südame mitraalklapp asendati bioproteesiga,“ rääkis Tartu Ülikooli Kliinikumi südamekliiniku kardiokirurgia osakonna vanemarst-õppejõud Arno Ruusalepp. Ta selgitas, et bioproteesid kuluvad aja jooksul, mistõttu vajavad patsiendid kordusoperatsiooni. „Seni on südame mitraalklapi kordusproteesimised sobivate klapiproteeside puudumise tõttu viidud Eestis läbi lahtise südameoperatsiooniga. Samas kaasnevad selle meetodiga aga suuremad riskid tüsistusteks, patsiendi pikem intensiivraviperiood ja ka operatsioonist taastumise aeg,“ rääkis dr Ruusalepp. Seega on kateetrikaudne meetod klapiproteeside asendamiseks patsiendile kergemini kulgev operatsioon.

Uus mitraalklapi bioprotees paigaldati patsiendile ühetunnise operatsiooni käigus südame tipu kaudu olemasoleva mitraalklapi sisse, pärast mida see avati. „Nii taastati operatsiooniga patsiendi südamefunktsiooni ja seeläbi ka elukvaliteet,“ sõnas dr Ruusalepp.  

Uuendusliku südameoperatsiooni teostasid Tartu Ülikooli Kliinikumi südamekirurgid Arno Ruusalepp, Toomas Hermlin ja Jaagup Truusalu koos meeskonnaga. Südamekirurgide hinnangul vajaks Eestis edaspidi sellist operatsiooni aastas umbes viis patsienti ning kliinikumis jääb see sõltuvalt patsiendi seisundist valikmeetodiks.

Lisainfo
Dr Arno Ruusalepp, kardiokirurgia osakonna juhataja
Arno.Ruusalepp@kliinikum.ee
Tel: 5331 8093

Eriolukord tõi päevapealt Eesti tervishoidu kaugvastuvõtu, mis võimaldab tervisemuret lahendada kodust lahkumata. Haigekassa jätkab kaugvastuvõttude rahastamist eriarstiabis ka tavaolukorras, sest teenust peavad vajalikuks nii patsiendid kui tervishoiutöötajad.

Kaugvastuvõtt eriarstiabis toimub patsiendi ja tervishoiutöötaja vahel distantsilt ja selle läbiviimiseks kasutatakse telefoni-, videokõnet või veebivestlust. Kaugvastuvõttude eesmärk on parandada inimese jaoks ravi kättesaadavust, järjepidavust ja ravitulemusi ning säästa tema aega ja raha.

„Eriolukorras inimestelt saadud tagasiside näitas selgelt, et kaugvastuvõtt aitab säästa aega ja inimene saab vajaliku abi kodust või kontorist lahkumata. Raviasutused saavad tänu kaugvastuvõtu võimaluse lisandumisele oma tööd paindlikumalt korraldada ja konkreetse patsiendi vajadustega paremini arvestada,“ lisas haigekassa innovatsioonijuht Kitty Kubo.

Kubo sõnul peab kaugvastuvõtt olema sisu poolest võrdne kontaktvastuvõtuga ehk seda saab kasutada vaid juhul, kui teenuse kvaliteet ei kannata. Samuti peab tervishoiutöötaja sobivaima vastuvõtuviisi valikul arvestama patsiendi võimaluste ja tehniliste oskustega.

Haigekassa tasub eriarsti kaugvastuvõttude eest, mis toimuvad tagasikutsel ehk tegemist peab olema korduva mitte esmase vastuvõtuga.  Kaugvastuvõttu saab kasutada vaid juhul, kui  patsient on sellega nõus ehk inimesele jääb alati võimalus saada abi nii nagu varem. 

 „Juhtudel, kus patsient vajab füüsilist läbivaatust, ei ole kaugvastuvõtt sobiv viis. Kaugvastuvõtu sobivuse igal konkreetsel juhul otsustab tervishoiutöötaja,“ lisas Kubo.

Kaugvastuvõtt sobib hästi näiteks kroonilise haigusega patsiendi jälgimiseks. Kaugvastuvõtul saab patsiendi suunata uuringutele ja analüüsidele, mida kodule lähimas tervishoiu asutuses teha saab. Lisaks võimaldab kaugvastuvõtt jääda spetsialistide jälgimisele ka neil patsientidel, kes elavad kaugel, samuti lihtsustab see arstilkäiku liikumispuudega inimestele.

Palun andke meile tagasidet oma kaugvastuvõtu kogemuse kohta, et saaksime jätkata teenuse parendamist. Küsimustikule saab vastata siit.  

Kaugvastuvõtuks ei loeta korralduslikke tegevusi, näiteks arstiaja kokkuleppimist, muutmist või tühistamist, ega ka seda, kui tervishoiutöötaja ravijuhiseid täpsustamata teavitab patsienti uuringutulemusest või kirjutab välja korduvretsepti.

Et saada ülevaade, kuidas raviasutused kaugvastuvõtte praktikas teevad, kogub haigekassa patsientide kogemuse kohta tagasisidet. Küsimustikule saab vastata siit. Haigekassa partnersuhtluse osakonna juhataja Marko Tähnasse sõnul on väljatöötamisel ka lahendus, kus iga inimene, kelle kaugvastuvõtu eest haigekassale arve laekub, saab veebiküsimustikule vastamise kutse oma e-posti aadressile. „Nii saab iga inimene anda sisendit teenuse jätkuvaks parendamiseks,“ lisas Tähnas.

14. septembril möödub täpselt viis aastat hetkest, mil tehti esimene südamesiirdamine eestlannale Helsingi Ülikooli Keskhaiglas. Tänu Tartu Ülikooli Kliinikumi aktiivsele projektis osalemisele on südamesiirdamisest saanud kliinikumi patsientidele kättesaadav ravimeetod.

„Eesti-Soome koostööprojekti raames südame saanud patsiendi haiguseks oli sünnitusjärgne kardiomüopaatia ja südamepuudulikkus, mis oli teda siirdamise ajaks vaevanud juba üle kümne aasta. Selle patsiendi teeb veelgi enam tähelepanuväärseks asjaolu, et enne siirdamist sai ta kliinikumis esimesena kehasisese südamepumba ehk LVAD-i. Seega tuli tal olla esimeseks teedrajavaks patsiendiks mitme keeruka ravimeetodi juurutamisel,“ kommenteerib patsiendi raviarst dr Märt Elmet Tartu Ülikooli Kliinikumi südamekliinikust. Ta lisab, et patsient on hästi taastunud ning saanud jätkata igapäevast elu.

Esimese südamesiirdamise ettevalmistused ja kokkulepete sõlmimised Helsingi Ülikool Keskhaigla ning Skandinaavia siirdamisorganisatsiooniga Scandiatransplant algasid juba kaks aastat varem. Esimesel südamesiirdamisel Helsingis viibisid nii Eesti kui Soome riigi arstid ning siirdamiseks kasutati Eestist pärit doonorsüdant. Helsingi Ülikooli Keskhaiglas on projekti toimimisse panustanud suur hulk sealseid spetsialiste professor Karl Lemströmi juhtimisel ning viie aasta jooksul on Eesti ja Soome arstide koostöös tehtud 13 südamesiirdamist, viimati juulis 2020.

„Kaheksa patsienti on olnud kliinikumist ning viis Põhja-Eesti Regionaalhaiglast, noorim neist on olnud 15-aastane ning vanim 67-aastane,“ rääkis südamekliiniku 1. kardioloogia osakonna juhataja dr Märt Elmet.

Sarnaselt muule maailmale, on põhjused siirdamisele jõudmiseks olnud väga erinevad. Eestis võiks vajada südamesiirdamist umbes 3–8 patsienti aastas.

„Siirdamismeeskonna väljaõpe ja siirdamiseks vajalike oskuste ning kogemuste omandamine on äärmiselt keerukas, seetõttu on otsustatud südamesiirdamised Eesti patsientidele läbi viia kolme raviasutuse (Helsingi Ülikooli Keskhaigla, Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla) ühisjõul,“ selgitas südamekliiniku juhataja professor Jaan Eha. Ta toob välja, et siirdamine on väga pikk ja keeruline protsess, milles osaleb kümneid spetsialiste. „Siirdamisoperatsioonile eelneb põhjalik patsiendi ettevalmistus ning kõige keerukam aeg algab alles peale siirdamist – uue organiga kohanemine nõuab palju hoolt nii patsiendilt kui temaga tegelevalt meditsiinipersonalilt. Nii näiteks saadavad patsientide toetamiseks neid kogu kahe riigi vahelisel teekonnal Tartu Ülikooli Kliinikumi südamekliiniku ravimeeskonna liikmed,“ tunnustab professor Eha südamekliiniku tööd.

Dr Märt Elmet toonitab, et praeguse koostööprojekti tugevaks küljeks on selgelt sõnastatud kokkulepped ja toimivad kontaktid Eesti ja Soome arstide vahel. „See teeb südamesiirdamise kättesaadavaks kõigi meie patsientide jaoks, kes sellist keerukat ravi vajavad. Südamesiirdamise toimumine on sellise koostöö juures vaid jäämäe tipp, sest samal ajal on Tartu Ülikooli Kliinikumis olulisel määral hoogustunud kogu südamepuudulikkuse käsitlus tervikuna,“ sõnas dr Elmet.

Lisainfo:

Dr Märt Elmet, südamekliiniku 1. kardioloogia osakonna juhataja
Mart.Elmet@kliinikum.ee
Tel: 5331 8460

Prof Jaan Eha, südamekliiniku juhataja   
Jaan.Eha@kliinikum.ee
Tel: 5331 8403

Septembrikuus on L. Puusepa 8 peamaja galeriis üles seatud Tartu kunstniku Niina Freibergi maaliklubi õpilaste ülevaatenäitus. Kolm maaliklubi õpilast on Tartu Ülikooli Kliinikumi arstid: dr Ingrid Kull sisekliinikust, dr Ülle Hansson stomatoloogia kliinikust ja dr Mare Kinkar traumatoloogia ja ortopeedia kliinikust.

Lisaks kliinikumi töötajatele on oma tööd üles seadnud ka Heli Väärtnõu-Järv, Ludmilla Sööt  ning Taimi Hanson. Olgugi, et kliinikum palub haiglaravil viibivaid patsiente mitte külastada, pakuvad maalid silmailu nii haiglaravil viibivatele patsientidele kui ka kliinikumi töötajatele.

„Selle näitusega tahame teha sügava kummarduse meie juhendajale, väga heale õpetajale kunstnik Niina Freibergile, kes on vahetu, rahulik, kannatlik ja suure südamega inimene,“ vahendavad õpilased maalinäituse loomise ajendit.

Maalide inspiratsiooniks on olnud elu ise: motiivid loodusest nii Eestimaa koduaedades, saartel, jõe või mere ääres, aga ka kõrvetava päikese käes mägedes Itaalias ja Leedus. Autorite arvates on tööde  juures olnud kõige parem maalimise protsess ise, selle võlu ja mälestused, juhtumised, lõputud naljad ja muidugi lõpptulemusena pildid ise.

Dr Ingrid Kull kutsub maaliklubi tegevust teraapiaks. „Mis on üldse kunst ja kes on kunstnik? Kas tehakse lõuendile või majaseinale? Kas kasutada pintslit või spreivärvi või hoopis kujundatakse omale ilusat koduaeda? Ka lapselapse joonistatud pilt on kunst. Seisame tihti näitustel maalide ees arutades, et mida see kunstnik kujutanud on, mis tema mõtteis oli? Ühele vaatajale meeldib üks pilt, teisele aga teine. Käesoleva näituse pildid on just meie nägemus, meie mõtetega, meie maalitud,“ mõtiskles dr Ingrid Kull.

Näitust saab vaadata kuni 30. septembrini L. Puusepa 8 J-korpuse galeriis.  

Esmaspäevast, 7. septembrist on Tartu Ülikooli Kliinikumi nahahaiguste kliinikus avatud uus õe iseseisev vastuvõtt suguhaiguste testimiseks.

Nahahaiguste kliiniku arst-õppejõu Kadri Sikk sõnul oli üheks eraldi vastuvõtu avamise ajendiks eesmärk tagada patsientidele võimalikult lühike ootejärjekord suguhaiguste testimiseks. „Suguhaiguste õe iseseisev vastuvõtt on korraldatud nii, et patsient kohtub esmalt õega, kelle abil tehakse kõik vajalikud analüüsid. Kaebuste esinemisel või analüüsivastuste põhjal avastatud suguhaiguse korral suunatakse patsient edasiseks raviks naha- ja suguhaiguste arsti vastuvõtule,“ rääkis dr Kadri Sikk. Ta rõhutab, et nii on tagatud patsiendile võimalikult optimaalne ajakulu arsti vastuvõtule pääsemiseks.

Dr Sikk julgustab inimesi suguhaigusesse nakatumise kahtluse korral tulema testima ka siis, kui kaebusi ei esine. „Enimlevinud suguhaigused võivad esineda kaebuseid või haigussümptomeid põhjustamata. Siinkohal on hea meelde tuletada, et ka HIV-ga nakatumine on võimalik sugulisel teel,“ selgitas dr Sikk.

Suguhaiguste tähelepanuta jätmisel levib haigus edasi ja võib põhjustada ravimatuid tagajärgi. „Tänapäevane suguhaiguste ravi on tõhus ja toob tervistumise ning oluline on haigestumise võimalikult varajane väljaselgitamine,“ ütles dr Kadri Sikk.

Õe vastuvõtule suguhaiguste testimiseks saab registreeruda nii Tartu Ülikooli Kliinikumi  etteregistreerumiskeskuse telefonil 731 9100 kui ka kliinikumi kodulehel. Analüüsid on ravikindlustatud isikutele tasuta ning vastuvõtule pöördumine ei eelda saatekirja.

Lisainfo:

Dr Kadri Sikk, nahahaiguste kliinik
Kadri.Sikk@kliinikum.ee
Tel: 731 9728

Täna, 3. septembril valis Tartu Ülikooli Kliinikumi nõukogu järgmiseks viieks aastaks juhatuse esimehe kohustesse Priit Perensi, kel on pikaajaline rahvusvaheline juhtimiskogemus.  

Kliinikumi nõukogu esimehe Urmas Klaasi sõnul toetas nõukogu Priit Perensit tulenevalt tema eelnevast kogemusest suurettevõtte tegevjuhina, aga ka nõukogu esimehena ja liikmena rahvusvahelistes ettevõtetes. „Nõukogu tõstab esile Priit Perensi juhtimiskogemust, sealhulgas on tal laialdane kogemus erinevate struktuurireformide läbiviimisel nii Eesti kui rahvusvahelistes institutsioonides,“ selgitas Urmas Klaas.

Priit Perensi sõnul on tema eesmärk Eesti meditsiini juhtivas raviasutuses edasi arendada patsiendikeskset ravi, väärtustada meeskonnatööd ja teha head koostööd Tartu Ülikooliga. „Et arendada patsiendikeskset ravimudelit, soodustada kaasavat juhtimist ja meeskonnatööd, on kliinikumi nõukogu algatanud struktuuri- ja juhtimisreformi, mida asun edasi viima,“ sõnas Priit Perens.

Priit Perens on olnud seotud Eesti pangandusega selle algusaegadest, töötades erinevatel positsioonidel. Ta oli aastatel 2008–2014 Swedbank AS-i tegevjuht, 2015–2017 Swedbank Grupi tegevjuhtkonna liige, vastutades Balti panganduse eest ja Baltikumi tütarpankade nõukogude esimees.  Aastatel 2017–2019 oli ta nõukogu liige Swedbank Grupi Eesti, Läti ja Leedu pankades. 

Priit Perens on lõpetanud Tartu Ülikoolis majandusküberneetika eriala cum laude ning ta on õppinud Tartu Ülikooli doktoriõppes majandusfilosoofiat. 2017. aastast on ta Eesti Haigekassa nõukogu liige.

 Tartu Ülikooli Kliinikumi uus juhatuse esimees Priit Perens asub ametisse 1. oktoobril 2020.

Lisainfo
Urmas Klaas, Tartu Ülikooli Kliinikumi nõukogu esimees
Urmas.Klaas@raad.tartu.ee
Tel: 513 5145

Tartu Ülikooli Kliinikum alustab 1. septembril patsientide kaasamisega projekti „Tartu Ülikooli Kliinikumi insuldikäsitlus – ladus ja inimkeskne raviteekond kogu teeninduspiirkonnas“, mille eesmärk on muuta Lõuna-Eesti insuldipatsientide raviteekond sujuvamaks.

Projekti kaasatakse kuni 170 insuldipatsienti, kelle raviteekond algab Tartu Ülikooli Kliinikumi neuroloogia osakonnast. Kõigile projektis osalevatele patsientidele määratakse insuldikoordinaator, kes aitab raviteekonda juhtida ja jälgida, tehes pidevat koostööd patsiendi, lähedase, ravimeeskonna, kohaliku omavalitsuse ja teiste osapooltega.

Kliinikumi närvikliiniku vanemarst-õppejõud Janika Kõrv rõhutab, et insuldi raviteekond saab alguse insuldisümptomite äratundmisest. „Sellele järgneb ravi insuldikeskuses, millele omakorda erinevad ravietapid vastavalt patsiendi paranemisele ja üldisele võimekusele. Soovime pakkuda varasemast paremat teavet ja erinevate erialaspetsialistide ning raviasutuste koordineeritud koostööd kogu raviteekonnal patsiendi heaolu nimel,“ rääkis dr Janika Kõrv.

Insuldikeskuse projektijuht Liina Pääbo sõnul eelnes patsientide kaasamisele põhjalik eeltöö. „Selleks, et kogu Lõuna-Eestis oleks tagatud patsientide sujuv ja inimkeskne raviteekond, koolitati nii kliinikumi kui ka insuldiprojekti partnerhaiglates kokku 20 insuldikoordinaatorit. Kuna patsiendid liiguvad sageli Tartust edasi teistesse partnerhaiglatesse, lepiti koostöövõrgustikus kokku ka ühtsetes reeglites,“ selgitas Liina Pääbo.

Raviteekonna sujuvuse tagamiseks kasutatakse projektis koostöös Viljandi haiglaga digilahendust Teleskoop. Kõik projektis osalevad patsiendid kutsutakse kolm kuud pärast insulti insuldiõe vastuvõtule. Vastavalt vajadusele pakutakse osadele patsientidele veel nelja lisasekkumist: teraapiakoerte kaasamine spordimeditsiini ja taastusravi kliiniku statsionaarse taastusravi osakonnas koostöös Eesti Abi- ja Teraapiakoerte Ühinguga; insuldispetsiifiline taastusraviprogramm ambulatoorse taastusravi osakonnas, et toetada insuldijärgse taastusravi kättesaadavust pärast haiglast kojuminekut; videokonsultatsioon patsiendile või lähedasele ning tööle naasmise toetamine koostöös Eesti Töötukassaga.

Kliinikumi insuldiprojekti koostööpartnerite ringi on kaasatud Tartu Ülikool, Põlva Haigla, Lõuna-Eesti Haigla, Valga Haigla, Elva Haigla, Jõgeva Haigla, Viljandi Haigla, Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus, Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Eesti Perearstide Selts, Tartu Linnavalitsus, Kogemusnõustajate Koda, Sotsiaalkindlustusamet, Eesti Töötukassa, Eesti Abi- ja Teraapiakoerte Ühing.

Haigekassa algatatud insuldi juhtprojekt toimub neljas insuldikeskuses: lisaks Tartu Ülikooli Kliinikumile ka Põhja-Eesti Regionaalhaiglas, Lääne-Tallinna Keskhaiglas ja Ida-Viru Keskhaiglas. Kõigis neis insuldikeskustes on käimas arendusprojektid, tervisetulemite mõõtmise ning teekonnapõhise rahastusmudeli katsetamine.

Lisainfo

Janika Kõrv, vanemarst-õppejõud neuroloogia erialal
Janika.Korv@kliinikum.ee

Liina Pääbo, projektijuht
Liina.Paabo@kliinikum.ee
Tel: 514 7906

2019. aastal otsustas Tartu Ülikooli Kliinikum rakendada keskkonnajuhtimissüsteemi, et hinnata oma tegevuse kulutõhusust ökoloogilise jalajälje mõistes. Keskkonnaalaste püüdluste edendamiseks taotleb kliinikum EMAS (Eco-Management and Audit Scheme) registreeringut, mis võimaldab oma keskkonnaalase tegevuse tulemuslikkust demonstreerida ning keskkonnamõjude osas läbipaistvamaks muutuda.

„Uuringute[i] kohaselt suurendab tervishoiusektor, mille ülesanne on tervise kaitsmine ja edendamine, oma tegevusega 21. sajandi suurimat terviseohtu – kliimakriisi, mistõttu on tervishoiusektoris eriti oluline panustada otsustavalt kasvuhoonegaaside tekke ennetamisesse ja vähendamisesse. Et kliinikumil on liidriroll ravitöös, siis otsustasime panustada ka keskkonnategevusse, sest puhtam keskkond võrdub tervemate inimestega,“ sõnas keskkonnaosakonna juhataja Triin Arujõe.

Praeguseks on astutud mitmeid olulisi samme, et kliinikumi keskkonnamõju vähendada. Loodud on keskkonnajuhtimissüsteemi töögrupp, mis on kaardistanud kliinikumi keskkonna aspektid, neid hinnanud ning seadnud edasised eesmärgid keskkonnamõjude vähendamiseks. Lisaks keskkonnapoliitikale on koostatud ka kliinikumi keskkonnaülevaatus. Tulemas on täiendavad analüüsid nii jäätmete sorteerimise tulemuslikkuse, puhastusseadmete kui ka meditsiinitarvikute korduvkasutuse võimaluste kohta.

„EMAS projekt hõlmab kogu kliinikumi, kõiki osakondi ja tegevusvaldkondi – nii ravitööd, selle toetavaid tegevusi, haldust, kommunikatsiooni, taristut. Seetõttu on kaasatud ka eksperdid erinevatest valdkondadest,“ selgitas Arujõe.

Juba käivitunud algatuseks on kliinikumi avalikult kasutatavates ruumides jäätmete sorteerimise võimaluste loomine ning teavitavate kleebiste ja juhendite paigaldamine.

„Oluline samm keskkonnasõbralikuma kliinikumi suunas on ühekordsete vahtplastist nõude kasutamise lõpetamine. Kliinikum on soetanud suurema koguse kliinikumi logoga korduvkasutatavaid nõusid, mida on võimalik soodsa hinnaga osta. Ühekordsed nõud on edaspidi biolagunevast materjalist ning selleks, et ühekordsete nõude kasutamist mitte propageerida, on need sümboolse tasu eest,“ tutvustas eesseisvaid muudatusi toitlustusteenistuse tootmisjuht Piret Tammvere.

Korduvkasutatavaid nõusid saab edaspidi osta peagi avatavast kohvikust kohapeal. Alates septembrikuust on võimalus huvilistel tutvuda sisevõrgus „Rohelisem Kliinikum“ bänneri all korduvkasutuses olevate toidunõude valikuga ning neid ka soovi korral osta. Huvilistel tuleb kirjutada e-postil rohelisemkliinikum@kliinikum.ee

Et teadvustada energiatarbimist ning suunata töötajaid võimalusel energiat erineval moel säästma, on peatselt kavas välja jagada energiainfokleebised. „Energiatarbimine ongi haigla suurim keskkonnamõju. Iga töötaja saab anda oma panuse, kasutades energiat otstarbekalt, printides ainult vajadusel, jälgides võimalusi vee tarbimise vähendamiseks, sorteerides prügi. Nii patsiendid kui töötajad on tulnud kliinikumi roheliste püüdlustega kaasa, oleme saanud ettepanekuid keskkonnasõbralikkuse edendamiseks töötajatelt, aga ka kliinikumi patsientide nõukojalt,“ lausus keskkonnaosakonna peaspetsialist Tiina Teder.

Rohelisema Kliinikumi algatusega ning eesseisvate üritustega saab tutvuda sisevõrgu vastaval bänneril vajutades. Kõiki töötajaid oodatakse arvamust avaldama ja kaasa rääkima e-postil rohelisemkliinikum@kliinikum.ee.

Liina Raju


[i] Uuring: https://noharm-uscanada.org/ClimateFootprintReport

Kliinikumi keskkonnamõju arvudes:

  • Aastane jäätmekogus 1 350 tonni ehk 307 kg töötaja kohta aastas.
  • Koopiapaberit tarbib iga töötaja keskmiselt 850 lehte aastas.
  • Vahtplastnõusid kohvikus tarbitakse kliinikumi kohvikus tohutus koguses, kui need torni laduda, siis teeks see 12 K-korpuse kõrgust torni ühes kuus.
  • Aastane elektrienergia tarve 20 000 MWh
  • Aastane soojusenergia tarve 22 000 MWh
  • Aastane vee tarve 100 000 m3
  • Aastane autokütuse kulu: diislit 50 000 liitrit, bensiini 11 000 liitrit

Töötoad

Struktuuri- ja juhtimisreformi üheks tööpere kaasamise sammuks olid 29. juuni–2. juuli toimunud töötoad, kuhu olid oodatud kõik kliinikumi töötajad, et tööpere saaks laiapõhjaliselt osaleda reformi ettevalmistustes ning täiendada juunikuiste rühmavestlustega kaardistatud tööpere ootusi.  Töötubades läbi viidud rühmatööd andsid teadmise, kas üks või teine rühmavestlustel kaardistatud järeldus kliinikumi kultuuri ja väärtuste, töökorralduse ja struktuuri ning juhtimise teemadel leidis valdavalt toetust või mitte. Samuti andsid töötoad võimaluse koguda uusi ja täiendavaid ideid ning ettepanekuid ettevalmistamisel olevate uuenduste kohta, aga ka võimaluse erinevatele struktuuriüksustele ja töötajatele enda arvamuste väljendamiseks.

Töötubadest võttis osa kokku 163 inimest, kellest pooled olid juhid. Viimasesse töötuppa olid kaasatud ka kliinikumi patsientide nõukoja seitse liiget, kelle seisukohad esitati töörühmale eraldi kokkuvõttena.

Töötoa ruum oli jaotatud neljaks teema-alaks (kultuur ja väärtused, töökorralduse ja raviteekonnad, juhtimine, arengu- ja karjäärivõimalused), mis tulenesid rühmavestluste järeldustest. Igal alal töötasid kolme- kuni viieliikmelised tööpere sidusgruppide esindajatest loodud meeskonnad, kes liikusid ühelt alalt teisele. Ajakava oli tihe ning teemad intensiivseid arutelusid tekitavad, ent sellest hoolimata mahtusid töötoad kolme tunni sisse. Igas uues töötoas arvestati ka eelmise päeva osalejate kogemusi ja ettepanekuid ning päeva lõpus kogutud tagasiside saak oli pigem naerunägu kui kriipsusuu või mossis olek. Töötoad andsid ka selge sõnumi: kutsuge inimesi ka edaspidi sarnasel moel kliinikumi arengus kaasa rääkima ning kõlama jäi lause „Kuulake meid, meil on ideid.“

Töötubade kokkuvõte, mis on leitav kliinikumi sisevõrgust, oli ühtlasi üheks sisendiks teiste seni kogutud materjalide hulgas 14. augustil toimunud töörühma ühisel kokkuvõtete tegemise ja kirjutamispäeval. Töörühma eesmärk oli sõeluda välja nii rühmavestlustest kui töötubadest kogutud tagasiside põhjal juhtimise ja personaliga seotud arendusvajadused, mis esitatakse kliinikumi nõukogule. Kokku lepiti kliinikumi juhtimist ja personali puudutavas valdkondades, milles vaja kas seniste kokkulepete üle vaatamist, elluviimist või uute lahenduste väljatöötamist. Nendeks arendusvajadusteks olid: juhtimiskultuuri kaasajastamine; juhtimissüsteemi struktuuri väljatöötamine; juhtimisalase arendamissüsteemi väljatöötamine; karjäärimudeli uuendamine ja sellele üleminek; strateegilise juhtimise protsessi väljatöötamine; lahendused töökoormuse juhtimiseks; tööandja väärtuspakkumise uuendamine; sünergia Tartu Ülikooliga.

Nimetatud arendusvajaduste uuendamise, väljatöötamise ja elluviimise kava arutab töörühm 28. augustil toimuval töökoosolekul.

Järgmisena on reformitöörühma fookuses struktuuriga seotud uuenduste teemal tööpere kaasamisüritused, arvamuste ja ettepanekute kogumine ning struktuuri muutmise ja arendusvajadustes kokkuleppimine.

Delphi meetod

13.–20. juuli toimus Delphi küsitlusvoorudest esimene, mille ülesanne oli koguda kliiniliste juhtide ja spetsialistide seisukohti kliinikumi struktuuri võimaliku konsolideerimise kohta.

Küsimustik saadeti eDelphi platvormi abil kliinikumi 109 töötajale, kelleks olid kliinikute juhatajad, kliinikute direktorid, meditsiiniliste teenistuste direktorid, kliinikute ja teenistuste ülemõed ning arstlike erialade esindajad. Osalejate valikul lähtus töörühm nende soovist panustada kliinikumi arengusse (kandideerimine ravikvaliteedi nõukokku, osalemine kaasamisüritustel, esindusorganisatsiooni soovitus).

Nii esimese vooru vastuste kui ka teiste kaasamisürituste sisendite põhjal viidi läbi 3.–10. augustil sama valimiga ka Delphi teine küsimuste voor, milles esitati kaks üldist ja planeeritult vaid osade erialade ja struktuuriüksuste konsolideerimise kohta käivaid küsimusi. Tulenevalt küsimustiku teise vooru vastustest, koostatakse järgmiste voorude küsimused, mis hõlmavad ülejäänud struktuuriüksusi.

Delphi kolmas küsimustevoor on planeeritud augustikuu lõppu ning selle vastajateks palutakse nii esimeses kui teises voorus osalenud töötajaid.

Esimese vooru küsimused keskendusid kliinikumi struktuuri konsolideerimise ulatusele ja võimalikele printsiipidele. Küsiti, milline võiks olla juhatusele vahetult alluvate struktuuriüksuste optimaalne arv, missugused mittemeditsiinilised struktuuriüksused tuleks liita meditsiinilistega, mis põhimõtetel on võimalik konsolideerida meditsiinilised teenistused ja missugustel kliinikud, kuidas kasutada maatriksjuhtimist? 71 esimeses voorus vastanut toetasid juhatusele alluvate struktuuriüksuste arvuna enim vahemikku 6–10 (teisena 11–15; kolmandana >15). Mittemeditsiiniliste teenistuste liitmise asemel meditsiiniliste teenistustega peeti vajalikumaks nende omavahelist konsolideerimist ja muude võimaluste kasutamist raviteenuste arendamiseks. Meditsiiniliste teenistuste konsolideerimiseks esitati rohkelt ettepanekuid, mis mitmete struktuuriüksuste osas ka suuresti kattusid. Kavandatava struktuurireformi mahukaima ja keerukaima osa – kliinikute (põhitegevuse) konsolideerimise printsiipide pingerea tegemisel olid vastused küllaltki hajuvad, kuid kõige rohkem pooldati siiski anatoomilise regiooni alusel konsolideerimise põhimõtet. Maatriksjuhtimise lahenduste kasutamiseks pakuti olemasolevaid, aga ka uusi ideid (nt patsiendikeskus, personalikeskus, kvaliteedikontrolliteenistus).

KMPG Eesti ja rahvusvaheline kogemus

KPMG viib läbi Tartu Ülikooli Kliinikumi poolt tellitud projekti „Struktuurireformi konsultatsiooniteenus“.

Tuginedes rahvusvahelistele kogemustele valmib projekti tulemusena struktuuri- ja juhtimisreformi strateegia ning tervikliku muudatuse elluviimise plaan. Projekti tähtaeg on oktoobri lõpp.

Projekti käigus analüüsitakse olemasoleva struktuuri- ja juhtimissüsteemi põhimõtteid, kirjeldatakse rahvusvahelisi parimaid praktikaid ning koostatakse rakendusettepanekud olemasoleva struktuuri- ja juhtimiskorralduse muutmiseks. Struktuuri- ja juhtimissüsteemi raames analüüsitakse struktuuri, juhtide pädevuse arendamise süsteemi, strateegilise planeerimise protsessi kõikidel organisatsiooni tasanditel ning tulemuspõhise juhtimise põhimõtteid ja tulemusindikaatorite (KPI) kasutamist.

KPMG Eesti kogenud nõustamismeeskonda on kaasatud tervishoiuvaldkonna rahvusvahelised eksperdid. Meeskond on edukalt viinud läbi mitmeid projekte üle terve maailma – kokku rohkem kui 30 ülikoolihaigla nõustamisprojekti. KPMG rakendab projektis organisatsiooni analüüsimetoodikat, mis võimaldab kõiki Tartu Ülikooli Kliinikumi juhtimise ja struktuuri valdkondi analüüsida, haarates põhiprotsesse; tehnoloogiat ja infrastruktuuri; juhtimist, struktuuri ja seotud riske; personali ja kultuuri; ja rakendatavaid mõõdikuid.