Kliinikum kuulutas välja konkursi valdkonnajuhtide leidmiseks

Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatus kuulutas 11. mail välja konkursi loodavate kliiniliste valdkondade juhtide leidmiseks. Valdkondade moodustamine on osa Tartu Ülikooli Kliinikumi nõukogu heakskiidetud eesootavatest muudatustest kliinikumi struktuuris ja juhtimises.

Valdkondade töökorra ning juhtide ülesannete väljatöötamisel osalesid kliinikumi erinevaid üksusi ja töörolle esindavad kliinikumi töötajad. Kliiniliste valdkondade juhtimise tähtajaliste lisaülesannete täitjad ehk valdkonnajuhid asuvad ametisse ajavahemikul 01.09.2021–31.08.2025. Kliinilisi valdkondi moodustatakse kokku kuus: 1. kliiniline valdkond, mille koosseisu kuuluvad kirurgiakliinik, androloogiakeskus, traumatoloogia ja ortopeedia kliinik, naistekliinik; 2. kliiniline valdkond, mille koosseisus on sisekliinik, nahahaiguste kliinik, hematoloogia-onkoloogia kliinik, lastekliinik; 3. kliiniline valdkond, mille koosseisus on südamekliinik, kopsukliinik, kõrvakliinik, stomatoloogia kliinik; 4. kliiniline valdkond, mille koosseisus on närvikliinik, psühhiaatriakliinik, silmakliinik, spordimeditsiini ja taastusravi kliinik; 5. kliiniline valdkond, mille koosseisus on anestesioloogia ja intensiivravi kliinik, operatsiooniteenistus ning 6. kliiniline valdkond, mille koosseisus on radioloogiakliinik, patoloogiateenistus, ühendlabor, verekeskus, apteek.

Tartu Ülikooli Kliinikumi ravijuhi dr Andres Kotsari sõnul oli valdkondade moodustamise eesmärk tagada struktuuriüksused, millel on ühtlane juhtimisulatus. „Sealjuures peab olema sarnane juhtimisulatus tagatud mitte ainult ravitöö juhtimises, vaid ka juhatuse liikmete teistes vastutusvaldkondades, sh õendusjuhtimises ja patsiendikogemuse valdkonnas,“ lausus dr Kotsar.

Kuue valdkonna juhid kuuluvad Tartu Ülikooli Kliinikumi juhtkonda. Valdkonnajuhtide ülesandeks on koordineerida kliinilistesse valdkondadesse kuuluvate struktuuriüksuste kõrgetasemelise ravitöö korraldamist meditsiinilistel erialadel integreerituna õppe-, arendus- ja teadustööga koostöös ravijuhi, teadus- ja arendustegevuse juhi, valdkondade struktuuriüksuste juhtide, kliinikumi teiste struktuuriüksuste töötajatega ning kliinikumi teiste partneritega.

Valdkonnajuhid töötavad või asuvad samaaegselt tööle Tartu Ülikooli Kliinikumi tähtajatu töölepinguga arst-õppejõududena. Valdkonnajuhtideks kandideerimine lõppeb 1. juunil 2021. Rohkem infot konkursi kohta SIIT.


Lisainfo:
Dr Andres Kotsar, ravijuht
Andres.Kotsar@kliinikum.ee
Tel: 731 9919

Tartu Ülikooli Kliinikumi kopsukliiniku uus torakaalkirurgia ja kopsusiirdamise osakond avab uksed esmaspäeval, 10. mail. Osakonna loomise ajendiks oli suurendada võimekust erinevate rindkere kirurgiliste haigustega patsientide diagnostikaks ja raviks.

Olgugi, et kopsukliiniku torakaalkirurgia ja kopsusiirdamise osakond loodi juba 2020. aasta lõpus, sõltus osakonna avamine COVID-19 pandeemiast, milles kopsukliiniku töötajad andsid olulise panuse COVID-19 patsientide ravimisse.

„Epidemioloogilise olukorra de-eskaleerumine võimaldab hospitaliseerida vastavatud osakonda esimesed patsiendid täna, 10. mail,“ ütles torakaalkirurgia ja kopsusiirdamise osakonna juhataja dr Tanel Laisaar. Kuna kopsukliiniku patsientide profiil on väga lai, võimaldab uue osakonna avamine teenindada senisest enam patsiente. „Meie osakonnas ravitakse kõiki kopsu- ja rindkere kirurgiliste haiguste valdkonda kuuluvaid patsiente, sealhulgas haigeid pahaloomuliste kopsu- ja mediastiinumi kasvajatega, pleura haigustega, rindkeretraumaga jne. Väga oluline roll on kopsusiirdamistel, mille puhul võimaldab samuti voodikohtade arvu suurendamine parendada siirdamispatsientide käsitlust ja ravi,“ selgitas dr Laisaar.

Tänasest jaguneb kopsukliiniku töö kolme osakonna, torakaalkirurgia ja kopsusiirdamise osakonna, pulmonoloogia osakonna ja tuberkuloosiosakonna vahel.

Torakaalkirugia ja kopsusiirdamise osakonna juhataja on Eesti kopsusiirdamise eestvedaja dr Tanel Laisaar, osakonna vanemõde on Kairi Sarapuu. Osakond asub L. Puusepa 8 maja A-korpuse 6. korrusel.

Lisainfo:
Dr Tanel Laisaar, torakaalkirurgia ja kopsusiirdamise osakonna juhataja
Tanel.Laisaar@kliinikum.ee
Tel: 5331 8055

Esmaspäevast, 10. maist on inimestel võimalik vaktsineerimisaja broneerimisel valida kolme COVID-19 vaktsiini vahel. Esialgu on valikus Pfizer/BioNTech, Vaxzevria ning Jansseni vaktsiinid.

Pfizer/BioNTech COVID-19 vaktsiini Comirnaty´t kasutatakse COVID-19 ennetamiseks täiskasvanutel ja noorukitel alates 16. eluaastast. Comirnaty COVID-19 vaktsiini manustatakse kahel korral. Vaxzevria COVID-19 vaktsiini kasutatakse COVID-19 ennetamiseks täiskasvanutel ning selle puhul on samuti vajalik kahe vaktsiinidoosi manustamine. Äsja Eestisse jõudnud Jannsen COVID-19 vaktsiini kasutatakse COVID-19 ennetamiseks alates 18. eluaastast. Jannsen COVID-19 vaktsiini manustatakse ühekordse annusena.

„Tartu vaktsineerimiskeskuses on algavaks nädalaks vabu vaktsineerimisaegasid ning kutsume inimesi üles vaktsineerimise võimalust ka kasutama,“ lausus Tartu Ülikooli Kliinikumi vaktsineerimismeeskonna koordinaator Tiina Teder. Kaks nädalat avatud olnud vaktsineerimiskeskuses on tehtud ligi 9000 vaktsiinidoosi, kokku on kliinikumi vaktsineerimismeeskond teinud üle 30000 vaktsiinidoosi. „Tartu vaktsineerimiskeskuse eesmärk on võimaldada elanikkonna kiiremas tempos vaktsineerimist ning meil on hea meel, et inimesed mõistavad vaktsineerimise vajalikkust pandeemia ületamiseks,“ ütles Teder.

Sellel ja järgmisel nädalal on oodatud COVID-19 vastu vaktsineerima kõik 50-aastased või veel sel aastal 50-aastaseks saavad ning vanemad inimesed. Ühtlasi vaktsineeritakse keskuses kõiki COVID-19 riskirühma kuuluvad inimesi sõltumata vanusest ning eesliinitöötajaid nimekirjade alusel.

Tartu vaktsineerimiskeskusesse saab vaktsineerimisaega broneerida  üleriigilise digiregistratuuri (www.digilugu.ee) kaudu, kus tuleb valida „Teenus“ lahtri rippmenüüst sobiv vaktsiin.

Ühtlasi on avatud kliinikumi vaktsineerimise etteregistreerimiskeskuse telefon 731 7200, kus esialgu saab broneeringuid teha vanusest lähtuvalt. Rohkem infot leiate kliinikumi kodulehelt.

Lisainfo:
Tiina Teder, Tartu Ülikooli Kliinikumi vaktsineerimismeeskonna koordinaator
Tiina.Teder@kliinikum.ee
Tel: 5331 8490

Tänasel rahvusvahelisel ämmaemandate päeval tervitame kõiki Tartu Ülikooli Kliinikumi ämmaemandaid! Meie ämmaemandad on toeks naistele läbi nende elu, samuti beebidele ja emadele ning teistele pereliikmetele sünnitusel, aga ka enne ja pärast seda nõustades, juhendades, jälgides, hoolitsedes. Aitäh teile!  

Esmaspäevast, 3. maist on Tartu vaktsineerimiskeskusesse oodatud COVID-19 vastu vaktsineerima kõik 50-aastased või veel sel aastal 50-aastaseks saavad ning vanemad inimesed. Ühtlasi vaktsineeritakse keskuses kõiki COVID-19 riskirühma kuuluvad inimesi sõltumata vanusest ning eesliinitöötajaid nimekirjade alusel.

Vaktsineerimiseks on vajalik broneerida aeg üleriigilise digiregistratuuri kaudu või kliinikumi vaktsineerimise etteregistreerimiskeskuse telefonil 731 7200, kus esialgu saab broneeringuid teha vanusest lähtuvalt.

Vaktsineerimiseks kasutatakse esmadooside puhul Comirnaty (Pfizer/BioNtech) COVID-19 vaktsiini. Kui esimene doos on tehtud Astra Zeneca vaktsiiniga, tehakse ka teine doos Astra Zeneca vaktsiiniga.

Lisainfot Vaxzevria (endine AstraZeneca) vaktsiini kohta saate lugeda siit.

Lisainfot Comirnaty (Pfizer/BioNTech) vaktsiini kohta saate lugeda siit.

Lisainfo:
Tiina Teder, Tartu Ülikooli Kliinikumi vaktsineerimismeeskonna koordinaator
Tiina.Teder@kliinikum.ee
Tel: 5331 8490

Tartu Ülikooli Kliinikum viib ajavahemikus 1.–31. mai läbi rahulolu-uuringu statsionaarse ravi patsientide seas, et planeerida tegevusi patsiendikogemuse parendamiseks järgmistel aastatel.

„Patsientide tagasiside on meile väga oluline ning on sisendiks kliinikumi tervishoiuteenuste planeerimisel patsientide ootustest ja kogemustest lähtuvalt,“ sõnas Tartu Ülikooli Kliinikumi õenduse ja patsiendikogemuse juht Ilona Pastarus.

Patsientide rahulolu uuringud toimuvad kliinikumis iga-aastaselt, vaheldumisi ambulatoorsetes ja statsionaarsetes osakondades. „Eelmine haiglaravil viibivate patsientide rahulolu uuring viidi läbi 2019. aastal ning arvestades vahepealseid ootamatuid aastaid tervishoius, oleme väga huvitatud patsientide arvamustest,“ lausus Ilona Pastarus.


Patsientide rahulolu uuringu küsimustikule oodatakse vastama patsiente, kelle haiglast väljakirjutamine toimub ajavahemikul 1.–31. mai 2021. Sel aastal pakutakse esmakordselt võimalust kõikidele uuringus osalejatele vastata elektrooniliselt kas kliinikumi kodulehe lingi kaudu (www.kliinikum.ee/rahulolu) või nutitelefonis e-küsimustikku täites. Ühtlasi säilib võimalus täita ka paberankeet. Küsimustiku täitmine on anonüümne ning selleks kulub aega kuni 15 minutit.

Tartu Ülikooli Kliinikum ootab patsientide tagasisidet nii selle uuringu raames kui ka kogu aasta vältel läbi tagasisidesüsteemi, mille kaudu saavad patsiendid edastada tänuavaldusi, ettepanekuid ja ka murekohti: https://www.kliinikum.ee/patsiendile/tagasiside/

Lisainfo kodulehel: www.kliinikum.ee/rahulolu

Tartu Ülikooli Kliinikum tuli 2020. aasta väljakutsetega hästi toime ning täitis võtmerolli Eesti tervishoius, tagades samaaegselt COVID-19 patsientide raviga muu ravitöö jätkusuutlikkuse.

„2020. aasta märksõna – COVID-19 pandeemia – mõjutas nii Tartu Ülikooli Kliinikumis kui ka ühiskonnas igaüht. Sellest hoolimata tagas kliinikum ravi-, õppe- ja teadustöö toimimise ka pandeemia tingimustes ning täitis pea täies mahus Eesti Haigekassa ravi rahastamise lepingu ning,“ ütles juhatuse esimees Priit Perens. Ta lisas, et COVID-19 pandeemia sundis mitmeid kliinikumi üksusi plaanilist tööd küll ümber korraldama, ent teisalt lõi võimaluse ka uute vastuvõtuliikide tekkeks.

Kliinikumi ravitöö toimus 962 voodikohal, millest 2020. aasta kevadperioodil oli avatud 40 ja detsembri algusest püsivalt 111 voodikohta COVID-19 patsientidele. „Haigla toimivuse tagamiseks tuli kasutusele võtta erinevaid meetmeid SARS-CoV-2 viiruse levimise tõkestamiseks ja tagada haiglaravil viibivate patsientide ning töötajate kaitse. Kliinikumil õnnestus kaitsta nii töötajaid kui ka patsiente haiglasisestest puhangutest,“ toob välja Tartu Ülikooli Kliinikumi kriisijuhtimismeeskonna juht professor Joel Starkopf. 2020. aasta viimase päeva seisuga oli kliinikumis olnud ravil ja haiglast lahkunud 213 COVID-19 diagnoosiga patsienti ning haiglaravil jätkas 61 patsienti. „Aasta lõpus moodustasid COVID-19 patsiendid 16% kõikidest aktiivravil viibivatest haigetest ning nende patsientide kõrge protsent mõjutas oluliselt plaanilist ravitööd ja igapäevast haigla töökorraldust. Kliinikumi haiglaravile tulnud COVID-19 patsientide seisund oli enamikel juhtudel raske või väga raske ning 18% nendest haigetest hospitaliseeriti anestesioloogia ja intensiivravi kliiniku intensiivravi osakonda. Haiglasuremus oli COVID-19 patsientidel 10%, mis on oluliselt kõrgem kui haiglaravi keskmine suremus (2,1%). COVID-19 patsientide ravi kestis haiglas keskmiselt 14 päeva, mis on üle kahe korra pikem kui aktiivravi keskmine vastav näitaja,“ selgitas pandeemia väljakutseid professor Starkopf. Ta lisas, et raskema kuluga ja muude kaasuvate haiguste ägenemisega seoses viibisid osad COVID-19 patsiendid haiglaravil kuni kolm kuud.

Ravijuht dr Andres Kotsar peab oluliseks, et pärast 2020. aasta kevadist eriolukorda ning plaanilise ravitöö märkimisväärset piiramist, pingutasid kliinikumi tervishoiutöötajad ühiselt, et tagada ravi ka kõikidele teistele patsientidele. „2020. aastal tehti Tartu Ülikooli Kliinikumis arsti ning õe ja ämmaemanda vastuvõtte 582 345 korral. Õe ja ämmaemandate vastuvõttude arv tõusis enim androloogiakeskuses meeste tervise projekti raames, kõrvakliinikus, naistekliiniku perekeskuses ja psühhiaatriakliiniku laste ja noorukite vaimse tervise keskuses,“ rääkis dr Kotsar.

Statsionaaris raviti kokku 38 774 patsienti. „Patsientide arv vähenes võrreldes 2019. aastaga nendes kliinikutes ja erialadel, kus tavaline plaanilise ravitöö osakaal oli suurem ja osakonna voodikohti kasutati ning personali rakendati COVID-19 haigete raviks,“ sõnas ravijuht. Erakorralise meditsiini osakonda pöördus 2020. aastal päevas keskmiselt 108 patsienti. „EMO teenindas 2020. aastal kokku 39 544 patsienti, neist 31 980 (81%) vajas ambulatoorset arstiabi ja 7 564 (19%) hospitaliseeriti haiglaravile erakorralisel näidustusel,“ ütles dr Kotsar.

Kliinikum on toeks sünnitustel ka ümberkaudsetele maakondadele, ent sünnitajate arv on nii Eestis kui ka kliinikumis langevas trendis. „2020. aastal toimus kliinikumi naistekliinikus 2 476 sünnitust ning sündis 2 532 last. Kliinikumis toimunud sünnituste arv langes eelkõige Tartumaa ja Jõgevamaa sünnitajate osas, kuid samas kasvas Põlvamaa sünnitajate arvelt. Keisrilõikesünnitusi oli 22%, neist üle pooltel juhtudest vajati kirurgilist sekkumist erakorralisel näidustusel. Kliinikumi naistekliinikusse suunatakse ja tulevad sünnitama ka kõrgema sünnitusriskiga rasedad ümberkaudsetest maakondadest, mistõttu on siin keisrilõigete ja enneaegsete vastsündinute osakaal üle Eesti keskmise,“ selgitas dr Kotsar.

COVID-19 pandeemia ning tavapärase töö taustal toimus 2020. aastal kliinikumi ravitöös mitmeid sündmusi, mis olid Eestis esmakordsed. „2020. aasta veebruaris viidi meie hematoloogia-onkoloogia kliinikus läbi kogu keha kiiritusravi ägedat leukeemiat põdeval lapsel, mis on esmakordne sündmus terves Eestis. Kliinikumi silmakliiniku oftalmoloogia eriala arst-õppejõud Marko Pastak viis läbi aga Eestis esmakordse glaukoomi dreneeriva implantaadi operatsiooni imikueas patsiendile. Sügisel omakorda toimus Kliinikumi südamekliinikus esmakordse sündmusena Eestis südameoperatsioon metoodikaga, mille käigus reproteesiti patsiendi mitraalklapp kateetrikaudselt,“ loetles ravijuht dr Kotsar.


Ravijuht toob välja, et hoolimata sellest, et aasta oli keeruline, tehti 2020. aastal keskmisest rohkem ka organsiirdamisi. „Kliinikumis kui Eesti ainsas siirdamiskeskuses tehti 2020. aastal 60 siirdamist, sh 42 neerusiirdamist, 12 maksasiirdamist, 5 neeru ning kõhunäärme samaaegset siirdamist ning 1 pankreasesiirdamine,“ ütles dr Kotsar.

Väljakutseterohke aeg sundis mitmeid kliinikuid plaanilist tööd ümber korraldama ja looma tingimusi kaugvastuvõttudeks, mis moodustasid märkimisväärse mahu vastuvõttudest. Kaugvastuvõtud ja e-konsultatsioonid võimaldasid pandeemia ajal ravitööga jätkamist ning uue vastuvõtuliigina viidi läbi kaugvastuvõtte ja kaugteraapiaid (füsioteraapia, psühholoogi- ja logopeedi teenused).  Samuti kasvas 2020. aastal kliinikumi e-konsultatsioonide arv – koguni 51%, st et perearstide poolt telliti 11 097 e-konsultatsiooni.

2020. aasta muutused näitasid, kui oluline on olla dialoogis patsientidega. Kliinikum arvestas ja kuulas patsientide tagasisidet. Ühtlasi laienes kliinikumi ravitegevus patsientidele lähemale – Tartu Tervisekeskuses alustati nii laste ja noorukite vaimse tervise vastuvõttudega kui ka ämmaemanda vastuvõttudega.

Ülikoolihaiglana on kliinikumis teadus- ja õppetegevused sügavalt integreeritud ravitegevusse. 2020. aastal toimus kliinikumis vilgas teadustegevus. Töös oli 413 erinevat teadusuuringut, sealhulgas 130 ravimifirmade rahastusega kliinilist uuringut ning 283 akadeemilist uuringut. Uusi uuringuid käivitati 2020. aastal 151.

„2020. aasta oli väljakutsete- ja tulemusterohke, mille kliinikumi 4588 töötajat ületasid ühiselt. Kliinikumi arstid, õed ja hooldajad on olnud eesliinil, asudes tavapärastest osakondadest tööle COVID-19 osakondadesse, samal ajal tagades ka erakorralise abi kättesaadavuse ning ravi teistele patsientidele. Tänan kõiki Tartu Ülikooli Kliinikum töötajaid!“ sõnas juhatuse esimees Priit Perens.

Kliinikumi aastaaruandega saab tutvuda SIIN.

Teate edastas:
Helen Kaju, kommunikatsiooniteenistus

Tartu Ülikooli Kliinikumi koduõenduse meeskonnad alustavad kodus vaktsineerimist, et tagada ka nende inimeste vaktsineeritus, kelle liikumine tervishoiuasutusse ei ole võimalik.

„Eesti Haigekassa on valinud kodusvaktsineerimise partneriks koduõendusteenuse osutajad. Kliinikumi koduõdede meeskonda kuulub 8 õde, kellel kõigil on olemas immuniseerimisõigus ning kes on ettevalmistatud vaktsineerimise läbiviimiseks. Kliinikumi koduõendusteenusel on hetkel kokku 128 patsienti, kelle liikumine kodust välja on piiratud või võimatu,“ rääkis kliinikumi vaktsineerimismeeskonna koordinaator Tiina Teder. Ta toob välja, et ligi pooled patsientidest on juba praeguseks vaktsineeritud või neil on vaktsineerimiskuur pooleli, ent esineb ka haiguse läbi põdenud patsiente. „Seega kuuluvad esialgu vaktsineerimise sihtrühma ligi pooled kliinikumi koduõendusteenuse patsientidest,“ ütles Tiina Teder. Ta kinnitas, et vajaduse tekkides on kliinikumil võimekus panustada ka rohkemal määral kodus elavata liikumispuudega inimeste vaktsineerimisse.

Kodus  vaktsineerimine algas 27. aprillil. Kodus elavate liikumispuudega inimesi registreerivad vaktsineerimisele kliinikumi koduõed, aga ka perearstid.


Lisainfo
Tiina Teder, Tartu Ülikooli Kliinikumi vaktsineerimismeeskonna koordinaator
Tiina.Teder@kliinikum.ee
Tel: 5331 8490

Täna, 27. aprillil külastasid Riigikogu esimees Jüri Ratas ja Riigikogu liige Aadu Must Tartu Ülikooli Kliinikumi. Visiidi eesmärk oli kohtuda kliinikumi juhatusega, et esmalt tänada Tartu Ülikooli Kliinikumi töötajaid suure panuse eest võitluses COVID-19 pandeemiaga. 

Kohtumisel arutati pandeemia olukorra üle Eestis, lisaks kriisi õppetundide ning valmisoleku parandamise võimaluste üle. Kliinikumi juhatus tegi Riigikogu esimehele ülevaate kliinikumi töötajate toimetulekust ja voodikohtade ressursist. Ühtlasi edasistest sammudest nii pandeemiast väljumiseks kui ka Tartu Ülikooli Kliinikumi tulevikuplaanidest ja -arengutest.

Kliinikum on tänulik Riigikogu esimehele meie panuse märkamise ja väärtustamise eest!

Paavst Franciscus on COVID-19 vastu vaktsineeritud ja piiskop Jourdan kirjutab lehes, et enda ja teiste inimeste tervise kaitsmine on kahtlemata meie kõikide kohustus, ükskõik kas keegi soovib vaktsineerimist või mitte. Vahel, tundub, on konservatiivsus hea maailmavaade, toetub ajaloole ja paneb asjad perspektiivi.

Vaktsineerimisel on Euroopas üle 200 aasta ajalugu, kogutud teadmised on võimaldanud 20. sajandi lõpuks luua ohutud ja tõhusad vaktsiinid paljude nakkushaiguste tarvis. Viimasel paaril aastakümnel on vaktsiinid langenud arenenud riikides omaenese edu ohvriks – olukorras, kus enamiku inimeste jaoks on vaktsineerimine iseenesestmõistetav, on mälestused rasketest nakkushaigustest tuhmunud ja mõttemängud pöördumisest teaduse-eelsesse maailma sagedasemaks muutunud.

SARS-CoV-2 on suutnud vallandada kaose, mille ohjamiseks on tulnud nakkushaigustega toimetuleku hästi äraõpitud meetodid jälle meelde tuletada ja üheks olulisemaks neist on kiire ja ulatuslik vaktsineerimine.

Milleks COVID-19 kontekstis vaktsineeritakse?

Vaktsineerime, et maailm saaks naasta tavapärasema elukorralduse juurde ja et igaüks meist saaks teha jälle neid asju, mida meile teha meeldib. Või siis vastupidi, kumb põhjus vaktsineerimisotsuse tegijat parajasti meie individualistlikul ajal enam kõnetab.

Kui alguses oli teavet rohkem sellest, et vaktsineerimisest on kindlasti kasu raske haigestumise vältimiseks ja seeläbi tervishoiu toimimise säilitamiseks, siis iga päevaga lisanduvad andmed näitavad – ootuspäraselt – ka nakatumise ja nakatamise vähenemist. Samuti näitavad andmed, et vaktsiinid tekitavad tugevama immuunvastuse kui haiguse läbipõdemine.

Andmed miljonite vaktsineerimisel

Pärast vaktsiinide kasutuselevõtmist on paljudes riikides mõõdetud nende tõhusust tavatingimustes. Need andmed kinnitavad tõhusust kõigil eagruppidel ning nakkuse ülekandumise vähenemist: pärast Šotimaa tervishoiutöötajate vakstineerimist mRNA või adenoviirusvaktsiini ühe annusega vähenes nende pereliikmete tõenäosus nakatuda 30% ja pärast teise annuse manustamist 54%. Iisraeli ja Ühendriikide teadlaste uuring näitas nakatumise vähenemist poole võrra pärast esimest mRNA vaktsiini doosi ja 92% pärast teist. Ühendriikide uuring 6 osariigi 3950 eesliinitöötajal näitas, et nakatumise tõenäosus vähenes kaks nädalat pärast esimest mRNA vaktsiini annust 80% ja kaks nädalat pärast teist annust 90%.

COVID-19 vaktsiinid on osutunud väga ohutuks. Nad on küll ühed reaktogeensemad praegu laialt kasutusel olevate vaktsiinide hulgas, st mõne paikse või süsteemse vaktsineerimisreaktsiooni saab peaaegu iga vaktsineeritu ja ei ole harv, et enesetunne vajab turgutamist paratsetamooli või ibuprofeeniga ning tuleb võtta päev puhkamiseks, aga pärast kliinilisi uuringuid on andmeid lisandunud ainult kahe üliharva kõrvaltoime kohta. Ootuspäraselt on nähtud anafülaktilisi reakstioone, teistegi vaktsiinide puhul teada oleva sagedusega (2–11 juhtu miljoni kohta). Adenoviirusvektoriga vaktsiinidel on kirjeldatud nn VIPIT sündroomi, sagedusega kuni 1 juht 100 000 vaktsineeritu kohta, peamiselt alla 60 aastastel. VIPIT on vaktsiinist indutseeritud protrombootiline trombotsütopeenia, immuunmehhanismiga tekkiv trombotsüütide aktivatsioon ja tromboos, mis vajab tavalisest trombist erinevat ravi. Selle sagedus on ligikaudu sarnane fataalse tromboosi riskiga suukaudsete kombineeritud kontratseptiivide kasutamisel.

Vaktsineerimine on tavaline, normaalne asi

Vaktsineerimine on asi, mida me kõik oleme sünnist saati kogenud, see kuulub elu normaalsuse juurde juba palju-palju aastaid. Tänu sellele oleme unustanud haigused, mis veel põlvkond-paar tagasi puudutasid valusalt igat peret.

COVID-19 vaktsineerimine on sellesama ajaloo loomulik jätk. COVID-19 vaktsiinid ei saanud valmis 11 kuuga. mRNA tehnoloogiat on arendatud üle aastakümne, adenoviirusvaktsiinid tehti valmis juba SARS ja MERS puhangute järel. COVID-19 kõigi negatiivsete mõjude kõrval on see andnud positiivse impulsi senistest paremate vaktsiinide loomisele. Neist on abi siis, kui me neid kasutada otsustame.

Alar Irs
Ravimiameti meditsiininõunik

Tartu Ülikooli Kliinikumi arst-õppejõud kardioloogia erialal

Viited:

Vasileiou E, Simpson C, Robertson C jt. (2021) Effectiveness of First Dose of COVID-19 Vaccines Against Hospital Admissions in Scotland: National Prospective Cohort Study of 5.4 Million People. SSRN Electronic Journal. 10.2139/ssrn.3789264

Shah A, Gribben C, Bishop J jt. (2021) Effect of vaccination on transmission of COVID-19: an observational study in healthcare workers and their households. medRxiv 2021.03.11.21253275; doi: https://doi.org/10.1101/2021.03.11.21253275

Dagan N, Barda N, Kepten E jt. (2021) BNT162b2 mRNA Covid-19 Vaccine in a Nationwide Mass Vaccination Setting. N Engl J Med. 384(15):1412-1423. doi: 10.1056/NEJMoa2101765.

Thompson MG, Burgess JL, Naleway AL jt. (2021) Interim Estimates of Vaccine Effectiveness of BNT162b2 and mRNA-1273 COVID-19 Vaccines in Preventing SARS-CoV-2 Infection Among Health Care Personnel, First Responders, and Other Essential and Frontline Workers — Eight U.S. Locations, December 2020–March 2021. MMWR Morb Mortal Wkly Rep 2021;70:495–500. DOI: http://dx.doi.org/10.15585/mmwr.mm7013e3external icon