Kliinikumi Leht

Kaasaegne veenilaiendite ravi tagab kiirema taastumise

Veenipuudulikkusest põhjustatud veenilaiendid on tervisemure, mis võib tekkida juba noores eas, kuid mille esinemine sageneb vananedes. Kuigi veenilaiendid ei ole enamasti eluohtlikud, võivad need põhjustada ebamugavust ja halvemal juhul viia tüsistusteni, nagu veenipõletik ehk tromboflebiit, verejooks või venoossed haavandid.

Varikoos ehk veenilaiendid on alajäsemete pindmise veenisüsteemi puudulikkuse väljenduseks, mille korral veenisein nõrgeneb ja veen laieneb. Selle tagajärjel ei sulgu veeniklapid korralikult ning osa verest hakkab liikuma vastassuunas, mis põhjustab vere liigset kogunemist jalgadesse. Tartu Ülikooli Kliinikumi kirurgiakliiniku veresoontekirurgia osakonna vaskulaarkirurgia eriala arst-õppejõu dr Viljar Kalbusesõnul võivad veenilaiendid tekkida veeniseina nõrkuse tõttu, pärast süvaveeni tromboosi või traumat ning kaasasündinud venoosse süsteemi arenguhäirete korral. „Samuti võivad patsiente häirida kosmeetiliselt väiksemad pindmised veresoonte laiendid, mida nimetatakse retikulaarseteks veenideks või „ämblikuvõrk veenideks“ ehk teleangiektaasiateks,“ rääkis dr Kalbus, lisades, et nähtavad veenilaiendid on tegelikult pindmiste veenitüvede laienenud külgharud. 

Loe lähemalt

Neonatoloogia osakond 45

Loe lähemalt

Koe- ja rakuravi arenduskeskust asus juhtima Kai Jõers

Loe lähemalt

Kliinikumi teadustöö preemia laureaat on Anette Caroline Ööbik

Loe lähemalt

Enim anesteesiaid tehakse Kliinikumis

Loe lähemalt

Kliinikumi toitmisravi keskuse meeskond täiendas teadmisi ESPEN-kongressil

Loe lähemalt

Kuidas mõjutavad nutiseadmed laste arengut?

Loe lähemalt

Kliinikumi töötajad on teaduspõhise ravitöö eestvedajad

Loe lähemalt

Septembrist juhib 1. kliinilist valdkonda dr Olav Tammik ning silmakliinikut dr Mikk Pauklin

Loe lähemalt

Tudengid nimetasid Kliinikumi kõige atraktiivsemaks tööandjaks

Loe lähemalt