Sünnitusosakond

Name: Sünnitaja teekonda tutvustav video
Uploaded: 2025-09-02T06:22:39Z
Channel: Tartu Ülikooli Kliinikum
Description: Kontakt+ G2-korpuses III korrusel. Sünnitama tulija on oodatud sisenema erakorralise meditsiini osakonna (EMO) 9923 valveämmaemandTartu Ülikooli Kliinikumi sünnitusosakond on Lõuna-Eesti sünnitusabi kõrgeim etapp. Iga viies laps Eestis sünnib meie naistekliiniku sünnitusosakonnas.

G2-korpuses III korrusel. Sünnitama tulija on oodatud sisenema erakorralise meditsiini osakonna (EMO) uksest.

Kontakt:
731 9923 valveämmaemand

Tartu Ülikooli Kliinikumi sünnitusosakond on Lõuna-Eesti sünnitusabi kõrgeim etapp. Iga viies laps Eestis sünnib meie naistekliiniku sünnitusosakonnas.
Sünnitusosakonnas on üheksa sünnitustuba. Neist kolmes on võimalik vettesünnitus. Sünnituse parimaks kulgemiseks püüame luua sünnitajale mugava ja turvalise keskkonna.

◈ Külastada võib korraga 1–2 lähedast (sh lapsed).

◈ Soovitatav külastusaeg on E–P 15.00–19.00.

◈ Ühispalatis peab külastamine sobima mõlemale patsiendile, vajadusel kasutada patsientide puhkeala.

◈ Arsti/ämmaemanda/hooldustöötaja visiidil ja/või protseduuride ajal võib paluda külastajatel palatist väljuda, kui see häirib töö
tegemist või rikub patsiendi privaatsust (sh terviseandmete jagamisel).

◈ Külastajad peavad üleriided jätma riidehoidu. Riidehoid on avatud E–R 07.00-19.00, L–P 09.00-18.00.
Lastekliiniku garderoob on avatud E–R 7.30–18.00, L–P suletud.

◈ Enne palatisse sisenemist ja sealt lahkumist tuleb külastajatel teostada käte antiseptika.

◈ Viirushaiguste tunnuste esinemisel või patsiendi isolatsiooni rakendamisel ei ole külastamine lubatud.

Rohkem infot külastamise kohta on võimalik leida Tartu Ülikooli Kliinikumi veebilehelt.

Dokumendid
▪ Isikut tõendav dokument;
▪ Raseda individuaalkaart;
▪ Varasemalt allkirjastatud info- ja nõusolekulehed.

Isiklikud hügieenitarbed ja -sidemed
▪ Hügieenisidemed antakse ainult esimeseks päevaks. Kaasa tuleb võtta 1-2 pakki suurema imavusega sidemeid järgnevateks päevadeks.
▪ Soovi korral suurem rätik vannis või dušši all käimiseks.

Vahetusriided ja -jalanõud (nt sussid)
▪ Soovitame kaasa võtta mugavamaid ja imetamissõbralikke vahetusriideid.

Söök-jook
▪ Sünnituse ajalist kestust on raske ette ennustada, mistõttu soovitame kaasa võtta oma maitse-eelistusele vastavaid vahepalasid nii endale kui tugiisikule (värske puuvili, kuivatatud puuviljad, pähklid vms). Joogiks soovitame eelistada vett. Naistekliiniku kraanivesi sobib hästi joogiks, kuid soovi korral võite kaasa võtta pudelivett. Vajadusel saab külastada haigla kohvikut (Kohvikum) või R-Kioskit.

Mida lapsele kaasa võtta?
▪ Vastsündinule on tagatud haiglas oleku ajal vajalikud riided, mähkmed ning peamised hooldusvahendid. Soovitame kaasa võtta vastsündinu küünekäärid ning kojumineku riided.

Nabaväädi sulgemine. Pärast lapse sündi kontrollitakse nabaväädi pulseerimist ja selle lõppemisel suletakse nabaväät ning lõigatakse läbi. Nabaväädile asetatakse veritsemise takistamiseks spetsiaalne klamber või kumm 1,5-4cm kaugusele nabarõngast. Naba kuju ei sõltu nabaväädi klemmimisest ega lõikamisest.

Apgar ehk sünnihinne. Pärast sündi hinnatakse vastsündinu seisundit
1. ja 5. eluminutil. Apgari skaala raames hinnatakse järgnevaid näitajaid: südametegevus, hingamine, nahavärvus, lihastoonus, reaktsioon välisärritusele. Igat näitajat hinnatakse 0–2 palli skaalal. Vastsündinud, kelle seisund on hea (sünnihinne 7–10 palli) vajavad üldjuhul tavapärast sünnitusjärgset hooldust. Vastsündinud Apgari hindega 5 – 6 vajavad enam tähelepanu ja vahel ka abistamist. Apgariga 4 ja vähem sündinud lapsed vajavad abistamist hingamisel ning jälgimist ravipalatis.

Nahk-nahaga kontakt ja esmane imetamine.
Sünnitusjärgne kohene nahk-nahaga kontakt on väga vajalik vastsündinu jahtumise vältimiseks ning soodustab esmast imetamist ja turvalist kohanemist keskkonnaga. Jahtumise vähendamiseks pannakse lapsele pähe müts ning kaetakse eelsoojendatud rätikuga. Kohanemist soodustab ka hämaram valgustus. Nahk-naha kontakt soodustab ka emaka kokkutõmbumist, mis kiirendab platsenta irdumist ning vähendab sünnitusjärgse verejooksu riski. Esmast imetamist toetab ämmaemand, kes vanemaid vajadusel juhendab.

Vastsündinu esmane läbivaatus. Lapse ja ema kohanemist jälgitakse sünnitustoas esimese paari tunni jooksul. Esmalt hindab lapse terviseseisundit ämmaemand, kes vajadusel kutsub lastearsti. Lastearsti läbivaatus ja vastsündinu seisundi hindamine toimub tavapäraselt esimese 24 tunni jooksul. Esmase läbivaatuse käigus mõõdetakse vastsündinu kaal, pikkus, pea ja rinna ümbermõõt. lapse üsasisese arengu ja edaspidise kasvamise hindamiseks.

Mõõtmine, kaalumine, registreerimine. Lapse üsasisese arengu ja edaspidise kasvamise hindamiseks mõõdetakse vastsündinu kaal, pikkus, pea ja rinna ümbermõõt. Ajaline vastsündinu kaalub keskmiselt 3200-3800 grammi, tema pikkus on 46-54cm, mis mõõdetakse pealaest kuni väljasirutatud jala kannani. Peaümbermõõt on enamasti 34-36cm. Mõõdulint kulgeb kulmude kohalt ja kuklalt kõige väljaulatuvama koha pealt. Pea mõõdetakse üle enne kojuminekut, sest selle kuju kohaneb sünnituse käigus sünnitusteede järgi ja mõne päeva pärast võib selle kuju muutuda. Rinnaümbermõõt mõõdetakse rinnanibude kõrguselt ja on enamasti kas pea ümbermõõduga võrdne või 2-3cm väiksem.

K-vitamiini manustamine. Pärast sündi on vajalik manustada K-vitamiini lapse vere hüübimishäirete ennetamiseks. Kõige lihtsaim ja usaldusväärseim võimalus K-vitamiini puuduse profülaktikaks on ühekordne süst pärast lapse sündi. Süst tehakse ema nõusolekul vastsündinule reielihasesse. See tagab kaitse K-vitamiini defitsiidi tekkimise eest mitmeks kuuks. Umbes 1990. aastatest on Eestis kasutatud K-vitamiini manustamist vastsündinutele lihasesisese süstina. K-vitamiini on võimalik manustada ka suukaudselt. Sellisel juhul on vajalik igakuine K-vitamiini manustamine, et tagada K-vitamiini puudulikkuse tekkimise eest piisav kaitse, kuna suukaudselt manustatuna ei pruugi K-vitamiin imenduda täielikult ja tema toime on lühiaegne.

Identifitseerimine. Turvalisuse huvides kinnitatakse ema ja lapse randmele käepaelad.

Paljud sünnitajad eelistavad olla kogu sünnituse jooksul ühe ja sama ämmaemanda hoole all, kuid alati ei ole see sünnituse kestust arvestades võimalik. Sünnitajate soovidele vastu tulles pakume selleks volitatud ämmaemandatelt tasulist individuaalse ämmaemanda teenust sünnitusel. See tähendab, et üks ämmaemand on Teiega sünnitama saabumisest kuni sünnituse lõpuni.

Individuaalse ämmaemanda sünnitusabi teenuse saamiseks soovitame võtta ämmaemandaga ühendust meili teel soovitavalt 2 kuud enne sünnituse tähtaega.

▪ Alates 01.09.2024 on teenuse hind 875€ (teenuse hind sisaldab riiklikke makse, kliinikumi üldkululõive ning ämmaemanda tasu).

▪ Individuaalse teenuse osutamiseks sõlmib ämmaemand Teiega lepingu.

▪ Teenuse maksumus on ühesugune, sõltumata sünnituse kestusest või sünnituse lõppest (normaalne sünnitus, keisrilõige vm).

▪ Teenuse osutamine algab teenust osutava ämmaemanda ja sünnitaja vahelise kokkuleppe algusest kuni sünnituse lõpuni (2 tundi pärast sünnitust).

▪ Tasulise raviteenuse arve esitatakse Teile sünnitusjärgses osakonnas esimesel tööpäeval pärast sünnitust või enne haiglast lahkumist. Vajadusel edastatakse arve meili teel.

▪ Naistekliinik jätab endale õiguse tasulise individuaalse ämmaemanda teenusest loobuda, kui töökorraldus seda ei võimalda.