Sünnitusjärgne

Sünnitusjärgseks raviks ja hoolduseks on 13 tasulist perepalatit ning 9 kahekohalist palatit (tavapalat kahele emale ja vastsündinule).

Perepalati hind on 60 eurot ööpäev, mis sisaldab toitlustust kahele inimesele. Toas on olemas rätikud, dušš, tualett, televiisor ja WIFI. Perepalatit pole võimalik ette broneerida.

Kahekohalistes palatites on samuti olemas rätikud, dušš, tualett, televiisor ja WIFI.

Patsientidel on võimalus privaatsuse tagamiseks kasutada voodite vahel olevaid vahekardinaid.

Personaliga suhtlemiseks on võimalus kasutada nii tasulistel perepalatitel kui ka kahekohalistel palatitel sisetelefoni.

Lastearsti läbivaatus ja vastsündinu esmane seisundi hindamine toimub tavapäraselt esimese 24 tunni jooksul. Hinnatakse südametööd ja vereringe seisundit, hingamist, seedeelundite seisundit, kõhu piirkonna elundite suurust ja asendit, mekooniumi eritumist, urineerimist. Jälgitakse vastsündinu käitumist, kontrollitakse lihastoonust, reflekse ning puusaliigeste ja välissuguelundite arengut. Lastearsti läbivaatus toimub ka enne koju minekut.

Iga päev teostab läbivaatuse ka ämmaemand, mille käigus hinnatakse vastsündinu üldseisundit, aktiivsust ja jume muutuseid. Juhendatakse vanemaid vastsündinu silmade, nabaköndi ja naha hoolduse osas. Läbivaatuse käigus kaalutakse vastsündinuid toitumise ning seede- ja erituselundite töö hindamiseks. Vastsündinute kehakaal võib esimesel 3.–5. päeval väheneda kuni 10% sünnikaalust, mis on füsioloogiline kaalulangus ning taastub 10.–14. elupäevaks. Läbivaatuse tulemused dokumenteeritakse vastsündinu arengulukku.

Sünnitusjärgsel perioodil pööratakse tähelepanu lapse toitmisele. Naistekliinikus lähtume rinnaga toitmise strateegiast.

Vastsündinut tuleb toita 8–12 korda ööpäevas. Teda tuleb äratada toitmiseks vähemalt iga 3 tunni järel juhul kui laps ise varem söömiseks ei ärka. Esimestel päevadel on oluline äratada last ka öösel iga 3 tunni järel juhul kui ta ise söömiseks varem ei ärka.

Regulaarne ööpäevaringne toitmine on oluline piimatootmise käivitumiseks ja aitab ära hoida tugeva piimapaisu. Toitmisel tuleb jälgida õiget imemisvõtet ja asendit. Abi vajadusel või küsimuste korral pöördu alati julgelt oma palati ämmaemanda poole.

Edaspidise eduka imetamise eesmärgil antakse murede korral lapsele eelnevalt väljasõõrutatud rinnapiima või piimasegu süstlast või topsist. Lutipudelit kliinikus esimese valikuna ei kasutata.

Protseduurid:

• 2 – 3. elupäeval toimub vastsündinu esmane kuulmisskriining.

Kuulmisuuringu eesmärk on hinnata sisekõrva tööd. Uuringu käigus peab laps olema rahulik ning ümbritsev keskkond vaikne. Lapse kuulmekäikudesse asetatakse pehme otsik, mis ei ole lapsele valulik, kuid võib põhjustada kõdi. Uuringu käigus kuuleb laps erineva sagedusega helisignaale. Esimestel elupäevadel ei pruugi kuulmistest õnnestuda, sest vastsündinu kuulmekäigud on väga kitsad ning signaali edastamine võib olla takistatud osaliselt kuulmekäigus olevast lootevõiest või -veest. Kordustest tehakse kas järgmisel päeval, koduvisiidi käigus või ühe kuu pärast tagasikutsega perekeskusesse.

• 2 – 3. elupäeval toimub vastsündinu vaktsineerimine tuberkuloosi vastu.

Tuberkuloosi vastane süst tehakse vasaku õlavarre ülemisele kolmandikule. Torke kohale tekib väike kubel, mis kaob mõne minuti jooksul. Vaktsineerimise tagajärjel võivad lümfisõlmed kaenla all suureneda, mis on loomulik reaktsioon ega vaja ravi. Kaks kuni neli nädalat hiljem tekib süsti kohale väike tihe sõlmeke ning nahk muutub seal punaseks ja läikivaks. Teisel elukuul tekib paistetuskolle, millest võib tulla veidi mäda. Mäda eritus ei ole nakkuse tundemärk ega vaja ravi, kuid see koht tuleb hoida puhas ja kuiv. Vannitamisel tohib süstekohta pesta, kuid mitte hõõruda. Paistetuskolle paraneb mõne nädala jooksul, mille käigus tekkiv koorik võib korduvalt ära tulla ning kolle armistub lõplikult 3.-5. kuu jooksul. Mõningatel juhtudel mädaeritust ei teki, vaid tihe sõlmeke püsib ühe või mitu kuud. Vaktsineerimine toimub ainult vanemate nõusolekul. Immuniseerimine kantakse lapse terviselukku.

Edasised vaktsineerimised teostatakse perearstikeskuses vastavalt Eestis kehtivale vaktsineerimiskavale.

• 48–120 tunni vanuselt võetakse vereanalüüs vastsündinute sõeluuringule.

Siit leiate infot sünnitusjärgse perioodi, vastsündinu hoolduse, rinnapiima pumpamise osas.

Vahetu sünnitusjärgne hooldus

Puhkus – esimesel kolmel sünnitusjärgsel päeval on oluline puhata nii palju kui võimalik. Lahkliha paranemiseks on kõige soodsam lamav asend, mis vähendab turset ja ebamugavust. Seetõttu püüa pikutada igas tunnis umbes 20 – 40 minutit. Voodist tõuse ja voodisse mine üle külje.

Püüa võimalusel vältida istuvat asendit, kuna see koormab lahkliha kõige enam. Ka last toida võimalusel lamavas asendis. Väldi kükitamist ja suurte raskuste tõstmist (kaasa arvatud vanemate laste sülle võtmine).

Paikne külm – on väga oluline jätkata jääkoti või külma geelikoti paikset kasutamist, kuni tunned turset ja valu lahkliha piirkonnas. Aseta jääkott lahklihale iga 2-3 tunni järel 10-20 minutiks (enne kasutamist keera jääkott rätiku sisse). See tegevus on eriti oluline esimesed 12-24 tundi pärast sünnitust. Vahel aitab jääkott väga hästi valu vaigistada ning sellest tulenevalt on selle kasutamine vajalik pikema perioodi vältel nt 24-48 tundi.

Valuravi – valu leevendamiseks võid kasutada regulaarselt Paracetamoli 1g 3 korda päevas + Ibuprofeni 400mg 3x päevas suu kaudu. Ära kasuta pärasoolekaudseid ravimeid.

Isiklik hügieen ja režiim – puhtus on lahklihahaava kiire paranemise eelduseks. Pese end üleni voolava vee all vähemalt 1 kord päevas. Lahkliha piirkonda pese 3-4 korda päevas, soovitatavalt pärast iga tualetis käimist leigeveega. Pese end alati, kui käid soolt tühjendamas. Pesemisel pööra tähelepanu, et vesi voolaks suunaga eest taha (st tupe poolt pärasoole poole), vältimaks haava infitseerumist soole pisikutega. Ka paberiga kuivatades järgi sama põhimõtet. Vaheta hügieenisidemeid vähemalt 4-6 korda päevas, et hoida lahklihahaava piirkond võimalikult puhas ja kuiv.

Kui märkad põletikule viitavaid tunnuseid nagu palavik, halvalõhnaline voolus, haavaservade lahtiminek, siis pöördu kohe naistearsti vastuvõtule.

Suguelu võid alustada, kui lahklihahaav on täielikult paranenud ning oled selleks valmis. Selleks kulub tavaliselt ~6 nädalat kuni 3 kuud, vahel ka kauem. Ujuma ja vanni võid minna, kui haav on täielikult paranenud ja vereeritus lõppenud.

Dieet ja soole tühjendamine – erilist dieeti järgima ei pea, söö harjumuspärast toitu, mis ei tekita kõhukinnisust ja liigselt gaase. Soovitatav on kiudaineterikas toit (puuviljad, juurviljad, täisteratooted), mis soodustab soole kiiremat tühjenemist ja muudab väljaheite pehmemaks. Kõhukinnisuse vältimiseks joo umbes 1,5-2 liitrit vedelikku päevas. Paaril esimesel nädalal (vajadusel kauem) võid kasutada soolesisu pehmendamiseks näiteks Duphalaci lahust (saadaval apteegis) kui ei esine laktuloosi talumatust.

Soolt tühjendades toeta käega eestpoolt lahkliha – see vähendab survetõmblustele; sama soovitatakse naermisel, köhimisel, aevastamisel. Kui soole tühjendamine põhjustab probleeme, siis võid tualetis istudes jalgade alla asetada madala pingi, nii et kõverdatud põlved oleksid puusadest kõrgemal – selline asend soodustab soole tühjenemist.

Ära lükka soole või põie tühjendamist edasi, kui tunned vajadust tualetti minna. Varu aega ning tühjenda sool ja põis täielikult.

Taastavad harjutused 

Vaagnapõhjalihased moodustavad väikese aga olulise lihaste grupi, paiknedes sügaval vaagna sisemuses. Need lihased toetavad vaagnapõhja organeid ning osalevad soole ja kusepõie tühjenemisel. Sünnitamise ajal kaasneb nende lihaste venitus, vahel ka kahjustus. Seetõttu on oluline pärast sünnitust alustada vaagnapõhjalihaste harjutustega normaalse lihastoonuse taastamiseks, mis aitab vältida funktsionaalste probleemide (uriinipidamatus, roojapidamatus, põie/soole tühjendamise häired) teket.

Harjutusi tuleb alustada ettevaatlikult, järk-järgult nende intensiivsust ja kestvust suurendades!
Kriteeriumiks harjutuste tegemisel on valu ja ebamugavustunde puudumine ja lahklihahaava paranemine (tavaliselt 10-14 päeva). Niipea kui tunned valu, tuleb harjutused selleks korraks katkestada. Lahkliha III-IV järgu kahjustuse korral peaks alustama nn tunnetusharjutustega ja seejärel jätkama jõuharjutustega.

Vaagnapõhjalihaste tunnetusharjutused
Need ei ole veel venitusharjutused, millega lihaseid tugevamaks muuta, vaid nn tunnetusharjutused, mida sooritades õpid üles leidma ehk tunnetama õigeid lihaseid, mis osalevad kusiti, tupe ja pärasoole sulgemisel ja avamisel.
Lama selili või külili, jalad puusast ja põlvest kõverdatud; selili lamades toeta jalad täistaldadele. Pinguta kergelt lihaseid ümber tupe ja pärasoole ava, kuid lõpeta kohe, kui tunned valu. Hoia lihaseid pingutatuna kuni 3 sekundit, seejärel lõdvesta aeglaselt, puhka 5 sekundit ja korda siis harjutust uuesti. Väldi kaasuvana tekkivat tuharate, reite ja kõhu pingutust. Ära hoia hinge kinni! Korda harjutust päevas mitu korda, kuid katkesta kohe kui tunned lihasväsimust.
Edaspidi soorita kirjeldatud harjutusi erinevates asendites – selili, külili, käpuli, pinguta lihaseid tugevamini ja kauem ning tee kordusi rohkem. Pinguta lihaseid 3 – 6 sekundit, lõdvestu 5 sekundiks ning soorita harjutust 8 -10 korda järjest. Korda harjutuste seeriaid vähemalt 3 korda päevas.

Vaagnapõhjalihaste jõuharjutused
• Hinga sügavalt sisse-välja, väljahingamise lõpus pinguta vaagnapõhjalihaseid nii tugevalt, et tunned päraku ja tupe tõusmist ülespoole. Hoia pingutust lugedes 6-ni (edaspidi järk-järgult kuni 10-ni), lõõgasta 6-7 sek. Korda harjutust 8-12 pingutust lõõgastust 3 korda päevas erinevates asendites, ka istudes ja seistes.
• Pinguta vaagnapõhjalihaseid tugevalt ja siis köhata 2-3 korda, hoia vaagnapõhjalihaste pingutust lugedes 5-ni. Lõõgasta lihased, korda harjutust 5 korda.

Sünnitusjärgsest osakonnast koju kirjutamise järgselt lepitakse kokku ämmaemanda koduvisiit.
Sünnitusjärgne ämmaemanda koduvisiit broneeritakse kõikidele Tartu linnas ja lähiümbruses (30 km raadiuses) elavatele naistele, kes lahkuvad sünnitusjärgsest või neonatoloogia osakonnast.
Lisaks pakuvad ämmaemanda koduvisiiti ka Lõuna-Eesti Haigla, Valga Haigla, Viljandi Haigla, Ida-Viru Keskhaigla ning Ida-Tallinna Keskhaigla.