Seksuaaltervise keskus
Kontakt
| Seksuaaltervise keskus asub Tartus Vaksali 17, III. korrusel. Avatud: E-N 8.30-17.00 ja R 8.30-13.30 |
| Osakonnajuht | Kadri Sikk | 731 9729 | Kadri.Sikk@kliinikum.ee |
Registreerumine
| Seksuaaltervise keskus pakub tasuta seksuaaltervise teenuseid igast soost kuni 26 aastastele noortele. |
| Seksuaaltervise keskus asub Tartus Vaksali 17, III. korrusel (E-N 8.30-17 ja R 8.30-13.30). |
| Registreeruda saab telefonil 744 2086 või Tartu Ülikooli Kliinikumi etteregistreerimiskeskuse telefonil 731 9100. |
| Aja saab broneerida ka terviseportaalis. Sisestage otsinguribale “noorte seksuaaltervis” ning seejärel saate vastavalt enda vajadusele teha järgneva valiku: • günekoloogi vastuvõtt (noorte seksuaaltervis) • ämmaemanda vastuvõtt (noorte seksuaaltervis) • meestearsti vastuvõtt (noorte seksuaaltervis) lisa asutuseks Tartu Ülikooli Kliinikum ja kui aadressiks on Vaksali 17, siis oledki registreerumas meie keskuse vastuvõtule. |
Vaata aegu ämmaemanda vastuvõtule! Ämmaemanda vastuvõtt kestab 30 minutit, tal on oskused nõustada rasestumisvastase vahendite osas (milline vahend valida, kasutamise alustamine, kasutamine, kasutamise ajal tekkivad küsimused, vahendi vahetamine), teha günekoloogilist läbivaatust, testida seksuaalsel teel levivate haiguste (suguhaigused), tupepõletike suhtes. Ämmaemand saab välja kirjutada rasestumisvastase vahendi retsepte ja ka tupepõletike ravimeid.
Kui sul ei ole veel õigusi kasutada digiregistratuuri (oled alla 18 a. vana), saad soovi korral aja registreerida siin.
↪ Otsi rohelise värviga aegu – noorte seksuaaltervise nõustaja. Tema vastuvõtul saab teha teste suguhaigustele, küsida rasestumisvastast vahendit ja saada vahendite kohta infot ning teha ka günekoloogilise läbivaatuse.
Teenused
Seksuaaltervise keskuse teenused on:
- Noorte nõustamine on tasuta seksuaaltervisealane nõustamine ja vastuvõtt kuni 26 aastastele mõlemast soost noortele.
- Seksuaalhariduslikud loengud on koolides pakutavale seksuaalharidusele lisa. Koolidel on võimalik loenguid tellida.
- Tasuline naistearsti vastuvõtt.
Noorte seksuaaltervisealane nõustamine
| Noorte nõustamiskeskusesse pöördudes kohtud arsti, ämmaemanda või õega, kel on lisaks oma põhipädevusele ka ettevalmistus tööks noortenõustajana. Tal on teadmised, oskused ja võimalused abi pakkuda ja nõustada järgmistel teemadel: |
Seksuaalsusega seotud teemadel nõu saamiseks võid tulla elavas järjekorras või eelnevalt vastuvõtule registreerudes. Elavas järjekorras pöördudes või aja registreerimiseks helistades aitab vastuvõttev nõustaja leida Sulle sobiva aja seksuaalnõustamisega tegeleva spetsialisti juurde.
Meie naistearst Kai Part ja naha-suguhaiguste arst Kadri Sikk on läbinud seksuaalnõustamise baaskoolituse. Vastuvõtule saab registreeruda telefoni teel 744 2086 – palume telefonis mainida, et soovite seksuaalnõustamist, sest siis broneeritakse Teie jaoks pikem aeg (40 minutit).
TÜ Kliinikumi Seksuaaltervise keskuses saavad seksuaalnõustamisele pöörduda tasuta kuni 26-aastased noored.
Alates 27. eluaastast on vastuvõtt tasuline. ( Seksuaalnõustaja vastuvõtt 30 min või 60 min, link TÜK hinnakiri)
Seksuaalne identiteet ehk enesemääratlemine seksuaalsuses võib mõnikord tekitada küsimusi, segadust ja ka probleeme.
Saame aidata Sul leida lahendusi ja vastuseid tekkinud küsimustele. Pöördumiseks soovitame registreerida aeg seksuaalnõustamisele.
Suguhaigused on nakkushaigused, mis levivad peamiselt kaitsmata ( kondoomita) seksuaalvahekorra ajal. Osa nakkusi levib lisaks ka verega, nahk-naha kontaktil või emalt lapsele raseduse, sünnituse või imetamise käigus.
Sagedasemad seksuaalsel teel levivad nakkused (klamüüdia, gonorröa, trihhomoniaas) kulgevad enamasti ilma sümptomiteta. Ravi toob tervistumise, ravimata nakkuse tagajärjed on sageli ravimatud.
HIV on järjest enam leviv seksuaalsel teel ja on Eestis suguhaiguste hulgas levimuselt teisel kohal. HIV ravi on efektiivne.
Testimine on lihtne ja valutu- naistel võetakse materjal emakakaelast/tupest ja meestel enda kogutud uriinist; HIV testiks on vajalik loovutada väike kogus veeniverd.
Suguhaiguste peiteperiood võib olla kuni 3 nädalat, seega peaks testima tulles viimasest kaitsmata seksuaalvahekorrast oleme möödas vähemalt 21 päeva.
Testida soovivatele meestele: Uriinianalüüsi saab anda koha peal, aga võib ka enda kogutud uriini ise kaasa võtta.
Uriini kogumise juhend:
- ei tohi eelnevalt 4 tunni jooksul olla seksuaalvahekorras ega urineerida
- uriin peab olema kogutud samal päeval
- osta uriinianalüüsiks vajalik keeratava korgiga tops apteegist
- eemalda topsilt kork ning kogu esimesed milliliitrid uriini (max kuni 1cm topsi kõrgusest)
- sulge tops korgiga ja pane kilekotti
- tops markeeritakse kliinikus spetsiaalse koodiga
Suguelundite läbivaatus teostatakse arsti või ämmaemanda poolt patsiendi nõusolekul. Naistel teostatakse läbivaatus günekoloogilisel läbivaatustoolil. Meestel teostatakse suguelundite läbivaatust patsiendi püsti asendis või kušetil lamades. Suguelundite läbivaatus on vajalik, kui on tekkinud kaebused – eritis suguelunditest, sügelus, valu, haavandid, uusmoodustised nahal vms. Suguelundite läbivaatus on valutu ja kestab mõne minuti. Suguelundite läbivaatusel saab võtta analüüse põletikutekitajatele suguteedes, sh ka suguhaigustele ja naistel saab teostada ka testi emakakaelavähi vähieelsete muutuste avastamiseks.
Suguelundite läbivaatuseks soovitame registreerida vastuvõtuks aja.
Vastuvõtul arsti või ämmaemandaga arutades on võimalik leida endale sobiv rasestumisvastane vahend ja saada vastused küsimustele, kuidas kasutada, millal alustada, missugused võivad olla kõrvaltoimed ja millal saabub kasutamise alustades rasestumisvastane toime.
Nõu saamiseks või vahendile retsepti väljakirjutamiseks esimest korda või korduvalt võib pöörduda seksuaaltervise keskusesse ilma eelneva registreerimiste, nn elava järjekorra alusel.
Rasestumisvastase vahendi kasutamise ajal võib tekkida küsimusi nii kasutamise kohta, ravimi omaduste, võimalike kõrvaltoimete ja toimete, kasutamise aja, kasutamise lõpetamise osas või seoses üleminekuga mõnele muule rasestumisvastasele meetodile. Küsimuste korral saad pöörduda ka elava järjekorra alusel, ilma eelneva registreerimiseta.
Raseduse kahtlusel saad tulla rasedust diagnoosima, nõu ja teavet küsima. Seksuaaltervise keskuses on võimalik teostada rasedust tuvastavad uuringud ja ka analüüsid, mis on vajalikud, kui soovid raseduse katkestada. Seksuaaltervise keskuses ei saa rasedust jälgida, raseduse jälgimise osas saame nõustada ja infot anda, kuhu pöörduda. Võid pöörduda nii elavas järjekorras, kui ka eelneva aja registreerimisega.
Kui rasedus on ootamatu või soovimatu, on võimalik otsustada, kas rasedus katkestada või siiski sünnitada. Rasedust on võimalik katkestada naise omal soovil 2 erineval meetodil: kirurgiliselt ja medikamentoosselt ( tablettidega). Kui kahtlustad rasedust, või oled juba raseduses kindel, kuid soovid rohkem teavet raseduse kulu, katkestamise, katkestamise tähtaegade ja võimaluste kohta, saad pöörduda nii elava järjekorra alusel või eelnevalt vastuvõtule registreerides arsti või ämmaemanda vastuvõtule.
Raseduse katkestamise kohta saad lugeda lähemat infot: https://www.kliinikum.ee/?s=raseduse+katkestamine
Seksuaalvägivald on sunniviisiline seksuaalvahekord või muu seksuaalse iseloomuga tegu. Ohvriks võivad olla nii naised kui mehed. Seksuaalvägivallaga on tegu ka siis, kui sa ei saanud anda oma nõusolekut vahekorraks, näiteks tundsid hirmu, olid uimastatud, joobes või magasid. Seksuaalvägivald on kuritegu ja sa ei pea tundma end süüdi.
Abi kohta saad lugeda siit: https://sotsiaalkindlustusamet.ee/et/ohvriabi-ennetustoo/abi-seksuaalvagivalla-korral
Ööpäev läbi abi pakkuvad asutused:
- Seksuaalvägivalla kriisiabikeskused haiglate juures: Lääne-Tallinna Keskhaigla, Tartu Ülikooli Kliinikum, Pärnu Haigla, Ida-Viru Keskhaigla.
- Tugitelefon 1492 vägivalda kogenutele, varjupaigad üle Eesti http://www.naistekeskus.ee/?page_id=23
- Lasteabi telefon 116111 www.lasteabi.ee
- Politsei 112
Inimese papilloomiviiruse (HPV) erinevad tüved võivad tekitada muutusi suguelunditel, sh kondüloome (healoomulisi näsakesi), vähieelseid muutusi ja vähki ( kõige sagedamini emakakaela vähki). HPV suhtes on võimalik end vaktsineerida. Vaktsineerimise tulemusel saadakse pikaajaline kaitse HPV-nakkuse kõige ohtlikumate ja sagedamini esinevate tüvede vastu, mis põhjustavad suurema osa viirusega seotud vähkidest. Lisaks kaitseb vaktsiin ka suguelundite kondüloomide eest.
HPV vaktsineerimine koosneb kuni 19 aastaseks saamiseni ühest, alates 19. eluaastast kahest süstist, mis teostatakse poole aasta jooksul.
Riikliku vaktsineerimiskava alusel vaktsineeritakse Eestis alates 2024. aastast igast soost kuni 18 aastaseid noori tasuta.
TASUTA VAKTSINEERIMISE VÕIMALUS ON KA MEIE KESKUSES.
Omal soovil on võimalik lasta end vaktsineerida ise vaktsiini välja ostes ( alates 19 aastaseks saamisest).
Seksuaalhariduslikud loengud
| Seksuaalhariduslikud loengud noortele ja grupiarutelud noorte seksuaaltervise keskuses ja koolides on mõeldud täiendama kooli seksuaalharidust. Meie lektoriteks on Pisar Pind (arst resident peremeditsiini erialal), Brita Nõu (religiooniuuringute magistrant, läbinud Tartu Ülikooli valikkursuse „Seksuaalkasvatuse alused), Susan Kolde, Grete Marleen Kongo (Tartu Ülikooli arstiteaduskonna üliõpilane, läbinud Tartu Ülikooli valikkursuse „Seksuaalkasvatuse alused“), Annika Välja (Tartu Ülikooli psühholoogia magistrant, läbinud Tartu Ülikooli valikkursuse „Seksuaalkasvatuse alused“), Annika Alavere (Tartu Ülikooli arstiteaduskonna üliõpilane, läbinud Tartu Ülikooli valikkursuse „Seksuaalkasvatuse alused“), Ita Kuusik (õde noorukitepsühhiaatria osakonnas, lõpetanud psühholoogia bakalaureuseõppe ja õendusõppe, läbinud Tartu Ülikooli valikkursuse „Seksuaalkasvatuse alused“) ja Tiivi Häide (seksuaaltervise keskuse ämmaemand). Nad viivad loenguid läbi aktiivõppemeetoditel, avatud ja vahetu suhtlemisega, erinevatele vanuseastmetele, noortele aktuaalsetel teemadel. Loengutel pakume omalt poolt näitvahendeid, voldikuid ja kasutame videomaterjali. Loenguid viime läbi topelt-tunnina (kokku 90 min vaheajata). |
| 2026.aastal pakume: Tartu linna koolidele tasuta loengud on lähiajal selgumisel. Loengu soovi korral palun täitke lehe allosas olev vorm. Me koostame hetkel ootenimekirja soovijatest, et rahastuse selgudes saaksime koheselt aegu kokku leppima hakata. Tasulised seksuaalhariduslikud loengud 115 EUR/90 min + transpordikulu, kui loeng toimub Tartu maakonnas või kaugemal. |
| Loenguid saab tellida järgmistel üldistel teemadel: |
| 1. Minu keha: ▪ kehad on erinevad ▪ minu keha on tähtis ning see kuulub ainult mulle ▪ mul on õigus öelda jah ja ei ▪ oma keha eest hoolitsemine |
| 2. Muutused: ▪ murdeea muutused ▪ vaimsed ja kehalised muutused, suhted sõprade ja vanematega ▪ kuidas enda eest hoolitseda |
| 3. Suhted: ▪ minu tunded, kuidas neid väljendada ▪ sõprus, armumine ja armastus ▪ seksuaalsuhete loomine ja hoidmine ▪ lähisuhte tasandid ja suhte faasid ▪ usaldus ja armukadedus suhetes ▪ levinumad suhetes ette tulevad raskused ja konfliktide lahendamine ▪ kohtinguvägivald ▪ seksuaalvägivald |
| 4. Seksuaalsus ja seksuaalkäitumine: ▪ seksuaalsus ja seks ▪ seksuaalne areng lapsel ja noorel ▪ seksuaalne orientatsioon ▪ soorollid, soostereotüübid – mõju seksuaalkäitumisele ▪ seksuaalsus meedias, pornograafia |
| 5. Rasedus ja suguhaigused: ▪ rasestumisvastased vahendid ▪ suguhaigused ja HIV ▪ sagedasemad seksuaaltervisega seotud küsimused ja mured noortel |
| ➥ Tellimine: Loengute tellimiseks palun täida ankeet vajuta siia. Võtame seejärel teiega ühendust ja lepime kokku üksikasjad. |
Naistearsti tasuline vastuvõtt
| Tasulist vastuvõttu teostavad naistearst Made Laanpere ja naistearst Kai Part. |
| Kehtib TÜ Kliinikumi hinnakiri (visiiditasu 50.- ja lisanduvad vajaliku analüüside ja uuringute hinnad). |
| Registreeruda saab telefonil 7442 086 või etteregistreerimiskeskuse telefonil 731 9100. |
Seksuaalvägivald
| Seksuaalvägivald – Sa ei ole üksi, abi on olemas! |
| VÄGIVALLAOHVRITEL PALUN PÖÖRDUDA EMO-SSE. TEID SUUNATAKSE EDASI GÜNEKOLOOGIA OSAKONDA. |
| Ka siis, kui tunned ennast süüdi. Ka siis, kui Sa kõike ei mäleta. Ka siis, kui kõik algas hästi. |
| ➜ Kogesin seksuaalvägivalda ➜ Lähedane inimene koges seksuaalvägivalda ➜ Spetsialist, kes kohtus seksuaalvägivalda kogenuga |
| Millal seksuaalvägivald toimus? Vähem kui 7 päeva tagasi Rohkem kui 7 päeva tagasi |
| Abi seksuaalvägivalla üleelanutele Tartu Ülikooli Kliinikumis. Pakume professionaalset ööpäevaringset abi täiskasvanud ja noortele naistele ja meestele, kes on kogenud seksuaalvägivalda. Kliinikumi erakorralise meditsiini osakonda võib igaüks tulla kas ise või koos saatjaga, tulla võib mistahes kellaajal, saatekirja pole vaja. Ei ole oluline, kas politseisse on juba pöördutud, kavatsetakse pöörduda või ei soovita seda teha. Pakume enda valikul esmast nõustamist, läbivaatust, teste suguhaigustele, tõendite kogumist, soovimatu raseduse ärahoidmist, järelravi ja abi politseisse pöördumisel. Seksuaalvägivald on tahtevastane seksuaalvahekord (vägistamine), sellega ähvardamine või muu seksuaalse iseloomuga tegu. Ohvriks võivad olla nii naised kui mehed; lapsed, noored kui ka vanemas eas inimesed. Seksuaalvägivallaga on tegu ka siis, kui Sa ei saanud anda oma nõusolekut vahekorraks, näiteks tundsid hirmu, olid uimastatud, joobes või magasid. Seksuaalvägivald on kuritegu ja Sa ei pea tundma end süüdi. Vastutus seksuaalvägivalla eest lasub selle toimepanijal, mitte ohvril. |
| Teised abivõimalused seksuaalvägivalla korral: |
| Ööpäevaringselt: ◦ Ohvriabi kriisitelefon 116 006. ◦ Vastuvõtuosakonnad haiglate juures: Tartu Ülikooli Kliinikumi erakorralise meditsiini osakond, Lääne-Tallinna Keskhaigla, Pärnu Haigla, Ida-Viru Keskhaigla, Kuressaare Haigla. ◦ Lasteabi telefon 116111; www.lasteabi.ee. ◦ Politsei 112. |
| Tööpäeviti: ◦ Tartu Seksuaaltervise Kliinik: telefon 744 2086. ◦ Seksuaaltervise Kliinik Tallinnas: telefon 666 5123. ◦ Noorte nõustamiskeskused. ◦ Naistearsti vastuvõtud (suuremate haiglate juures tööpäeviti erakorraline vastuvõtt). ◦ Ohvriabi |
| Teave internetis: ◦ Sotsiaalkindlustusamet. ◦ Seksuaalvägivald – Palun abi. ◦ Eesti Seksuaaltervise Liit ja Noorte nõustamiskeskused. ◦ Justiitsministeerium ja Riigiõugused. ◦ Politsei |
| Kogesin seksuaalvägivalda: |
| Kui Sind on vägistatud, kahtlustad seda või muul moel seksuaalselt rünnatud, siis pöördu abi järele. Sinu soovil ja nõusolekul pakume: |
Esmast nõustamist
Sinuga kohtub esmalt vastuvõtuosakonna õde, kes tunneb seksuaalvägivalla mõju ja mõistab, et oled läbi teinud raske trauma. Ta saadab Sind edasi naistekliinikusse. Seal kohtud spetsiaalse ettevalmistusega õega. Sulle antakse teavet ja selgitatakse, missugused abivõimalused on Sinu jaoks olemas ja saad rahulikult otsustada, mida edasi teha. Ta kuulab ära kõik Sinu mured ja aitab nendele lahendust leida. Ta nõustab Sind edasise abi võimaluste osas.
Läbivaatust ja tõendite kogumist
Ühe abivõimalusena pakume läbivaatust ja tõendite kogumist, sest on tähtis saada ülevaade Sinu terviseseisundist, kirjeldada ja ravida vigastusi ning koguda tõendmaterjal, mida hiljem saab kasutada uurimisel. Mõnikord tuntakse läbivaatuse ees ärevust ja ebamugavust. Sinu arst ja õde on saanud eriettevalmistuse, kuidas seda Sulle võimalikult mugavalt läbi viia, nii et tunneksid ennast väärikalt ja austusega kohelduna. Sulle selgitatakse, mis läbivaatuse ajal toimub. Sul on õigus ja võimalus otsustada igal hetkel läbivaatus lõpetada. Võid paluda, et Su sõber või pereliige viibiks läbivaatuse juures.
Läbivaatusel:
– pakub sulle uriini ja veenivere kogumist, et tulevikus sealt vajadusel määrata uimastite jälgi
– küsib arst Sinu eelneva terviseseisundi kohta
– vaatab üle võimalikud vigastused
– aitab otsustada, kas on vaja abi raseduse ärahoidmisel (nt võtta SOS-pille)
– otsustab koos Sinuga, kas vajad ravi, et vähendada HIV või mõne suguhaigusega nakatumise võimalust
– otsustab, milline tõendmaterjal koguda (nt sperma tupes, aluspüksid vms)
Abi raseduse ärahoidmisel
Kui seksuaalvägivalla tagajärjel on oht rasestumiseks, siis pakume abi raseduse ärahoidmisel. Selleks on kasutusel kaks võimalust: SOS-pillid ja kohene emakasisese vahendi paigaldamine. SOS-pillid vähendavad rasestumise riski, kui neid võtta 3-5 päeva jooksul pärast juhtunut. Mida varem SOS-pille võtta, seda tõhusamad need on. Saame anda Sulle tasuta SOS-pillid. Vasega emakasisendi vahendi (samuti tasuta) paigaldamine viie ööpäeva jooksul pärast juhtunut hoiab rasestumise tõhusalt ära. Arst pakub välja parima võimaluse.
Suguhaiguste testimist
Seksuaalvägivalla käigus on oht nakatuda seksuaalsel teel levivate haigustega. Anname nõu, kuidas ja millal on otstarbekas suguhaiguste suhtes testida ja kas võiksid vajada ennetavalt ravi. Testida saab klamüdioosi, gonorröa, trihhomonoosi suhtes: selleks kogutakse läbivaatuse käigus vastavalt vajadusele vatipulgaga eritist neelust, tupest või pärakust ning samu analüüse on võimalik määrata ka uriinist. HIV, süüfilise ja B-hepatiidi testimiseks võetakse Sinu nõusolekul vereproov. Testida on vaja korduvalt ja selles osas nõustab Sind arst.
Mõnel juhul on vajalik HIV kontaktijärgne ravi, mis vähendab tõenäosust haigestuda HIVsse. Arst aitab Sul otsustada, kas vajad seda. Ravi tuleb alustada esimese kolme ööpäeva jooksul ja arst suunab Sind nakkushaiguste arsti vastuvõtule ravi toetaiseks ja jälgimiseks. Ravi kestab 28 päeva.
Kui oled B-hepatiidi suhtes vaktsineerimata ja arsti hinnangul vajad seda, siis tuleb esimesel võimalusel vaktsineerimisega alustada (hiljemalt 6 nädala jooksul) – selleks suunatakse Sind nakkushaiguste arsti vastuvõtule.
Uuringud ja ravi on Sulle tasuta.
Järelnõustamine
Meie nõustajad on saanud eriettevalmistuse seksuaalvägivalla üleelanu aitamiseks. Võid tunda tundeid, mida pole eales varem kogenud, haavatavust, hirmu ja üksildust. Sellised reaktsioonid on täiesti loomulikud. Võid soovida oma tundeid jagada kellegagi, kes sind mõistab.
Pärast esmase abi järele pöördumist kutsume visiitidele naistearsti juurde, et saaksid jagada oma tundeid, saada abi igapäevarütmi taastamiseks ja mõista, mis juhtus. Vajadusel aitab naistearst pöörduda psühholoogi või mõne teise eriala spetsialisti vastuvõtule Tartu Seksuaaltervise Kliinikusse. Tihti vajavad nõustamist ka Sinu lähedased, et mõista, kuidas paremini Sulle toeks olla. Sulle pakutakse, et käiksid järelnõustamisel sulle sobival ajal regulaarselt mingi aja jooksul. Isegi kui alguses tundub nõustamisvisiitidel käimine sulle vastumeelne, võid aja jooksul avastada, et nõustamisest on üha enam abi ning see toetab sinu paranemist.
Loe lähemalt Toimetulek pärast seksuaalvägivalda
Toetus politseisse pöördumiseks
Kaalu tõsiselt politsei teavitamist. See on Sinu otsustada, kas Sa soovid juhtunu kohta ametliku menetluse algatada või ei, kas Sa teed seda nüüd või – isegi aastaid – hiljem. Politsei abil asjadele ametliku käigu andes aitad kaasa sellele, et sama toimepanija ohvriks ei langeks veel keegi. Kindlasti pöördu koheselt politseisse, kui Sinu või kellegi elu ja tervis on ohus.
Esmase abi järele pöördudes nõustab arst, kuidas politseisse pöörduda ja kuidas seal menetlustoiminguid läbi viiakse. Võta politseisse minnes kaasa lähedane inimene, keda usaldad. Küsi nõu, kust saada juriidilist nõustamist ja abi. Ametliku menetluse algatamisel ja juriidilise abi saamisel saavad sind aidata ka ohvriabitöötajad ja naiste varjupaigad.
Pöörduda võib ööpäevaringselt otse Tartu Ülikooli Kliinikumi erakorralise meditsiini osakonda või minna esmalt politseisse, kes seejärel toimetab Sind esmase abi järele haiglasse. On võimalik, et saad soovituse pöördumiseks oma perearstilt või muult spetsialistilt. Sul on õigus saada esmalt abi ja siis otsustada, kas ja millal politseisse pöörduda.
| Lähedane inimene koges seksuaalvägivalda |
| Kui soovid olla toeks oma lähedasele pereliikmele või sõbrale, kes on kogenud seksuaalvägivalda, võid olla segaduses ja abitu. Oma tunnete läbitöötamine aitab Sul toetada lähedast, kellest hoolid. Saad toetada oma lähedast, kui: |
| ▪ kuulad teda ja ei uuri juhtunu detailide kohta – alati ei soovita kohe kõigest rääkida ▪ sa ei küsi MIKS küsimusi – nt miks sa sinna läksid, miks sa alkoholi tarvitasid jne ▪ austad oma lähedase otsust pöörduda või mitte pöörduda politseisse ▪ oled kannatlik ja ei ütle, et juhtunu tuleks unustada ▪ usud oma lähedast ▪ lubad oma lähedasel nutta ja väljendada oma tundeid isegi kui nutmine sind ärritab |
| Loe lähemalt: Kuidas toetada seksuaalvägivalda kogenud sõpra või pereliiget |
| Kuidas toetada seksuaalvägivalda kogenud sõpra või pereliiget |
Praktiline abi ja tugi
Ära jäta seksuaalvägivalla üle elanud lähedast üksi. Ole ise toeks või kutsu keegi lähedane inimene, keda ohver usaldab. Kogetud vägivald võib oluliselt mõjutada eluga toimetulekut ja töövõimet. Inimene võib vajada abi igapäevastes asjades. Igapäevarütmi alalhoidmine on oluline – see taastab turvatunde. Aita hoolitseda põhivajaduste eest – piisav toit ja magamine. Selgita välja, kas on vajalik abi lapsehoidmisel või muudes igapäevastes toimingutes. Vestlus ei tarvitse keskenduda ainuüksi juhtunule, kuigi sellest rääkimine turvalise inimesega on paranemise seisukohast vajalik.
Inimese jaoks on tähtis, et temasse suhtutaks kui samasse inimesse, kes ta oli enne vägivalla kogemist. Ole avatud ja lähedal. Ohvril on hea teada, et oled vajadusel tema jaoks olemas.
Traumakogemus võib põhjustada unehäireid, hirmuseisundeid ja keskendumishäireid. Inimese baasturvalisuse tunne on häiritud. Võib olla hirm üksinda kuskil käia. Paku sel puhul ennast kaasa – näiteks arsti juurde või politseisse minnes. Julgusta ohvrit, et ta pöörduks ka professionaalse abi poole.
Hingeline tugi
Seksuaalvägivalla üle elanud inimene võib tunda häbi, ebaturvalisuse, lootusetuse, abituse, hirmu, süü ja viha tundeid. Kinnita, et oled toeks ja usud teda. Ütle, et juhtunu ei ole tema süü – ohver ei oleks saanud kuidagi juhtunut ära hoida. Mõistmine ja empaatia on aitaja tähtsaimad omadused. Toimunut ei saa olematuks teha, kuid saab aidata lähedasel inimesel sellest toibuda ja terveneda.
Kuula. Ohvrile on tervendav, kui ta saab aja jooksul kogetust rääkida. Ära pisenda tema kogetut ega pane seda kahtluse alla. Luba ohvril rääkida nii sageli kui ta soovib. Kellegagi rääkides saab luua toimunust korrastatuma pildi ning muuta sellega seonduvad mõtted ja tunded kontrollitavaks.
Tingimusteta tugi
Ohver töötab läbi tugevaid ja vahelduvaid tundeid – see on loomulik osa paranemisest. Anna mõista, et mõistad ja tunnustad inimese tundeid. Nutt, lein, viha ja hirm – nendest rääkimine aitab.
On võimalik, et lähedane ei taha juhtunust rääkida. Mõnikord võib tunduda, et seksuaalvägivalla üleelanu ei tunne midagi – seegi on loomulik. Vältides juhtunuga seotud mõtteid ja tundeid, inimene puhkab ja kogub jõudu toibumiseks. Kui vältiv käitumine jätkub ja oma tundeid ja mõtteid ei töötata läbi, siis võib omalt poolt julgustada juhtunust rääkima – ütle, et oled olemas, kui lähedane on valmis rääkima. Vajadusel otsige koos professionaalset abi.
Mõnikord võib olla raske leida õigeid sõnu. Sõnade asemel on lähedalolek ja hoolimine rohkem lohutust ja turvalisust pakkuv. Mõnikord on kallistus või käest kinni hoidmine tähtsam kui sõnad. Mõnikord ohver ei soovi puudutamist. Kuula ja küsi otse, millist abi lähedane ise soovib. Ole lugupidav ja peenetundeline, luba ohvril edeneda oma rütmis. Ole kannatlik. Ära oota, et su lähedane toibub kiiremini, kui ta selleks tegelikult on võimeline.
Kuidas jaksata
Sinu lähedasega juhtunu puudutab ka sind. Võid tunda süüd, et ei suutnud juhtunut ära hoida. Või abitust – et ei oska piisavalt aidata ja lohutada. Ja viha – miks nii pidi minema. Hirmuunenäod, keskendumisraskused ja jõuetustunne on tavapärased ka ohvri lähedastel.
Enda jõuvarude eest tuleb hoolitseda. Vajalik on aeg ka iseendaga, oma tunnete ja mõtetega olemiseks. Rääkimine, kirjutamine ja kehaline aktiivsus on abiks. Püüa tasakaalustuseks teadlikult lõõgastuda ja puhata. Ole enda vastu hea. See annab jõudu, et aidata. Tee endale selgeks piirid, kuhumaani saad aidata. Kaalu, kas vajad vestlust mõne usaldusväärse inimese või professionaaliga.
| Toimetulek pärast seksuaalvägivalda |
Loomulikud reaktsioonid
Vägistamise või selle katse tagajärjel võid kogeda erinevaid traumajärgseid reaktsioone. Sageli esineb hirmu, süütunnet, häbi, abitust. Tavapärased on unehäired ja iiveldus. Kogetud vägivald ja selle üksikasjad võivad taas häirivalt silme ette kerkida. Võib esineda mäluhäireid ja hajameelsust, igapäevaste kohustustega toimetulek võib olla raske. Traumaatilisele sündmusele selliselt reageerida on normaalne ja loomulik.
Ära ole üksi
Ära ole üksi, otsi abi – kutsu endale toeks keegi lähedane inimene, keda usaldad. Pere või sõprade lähedalolek on oluline. Lähedased alati ei tea, millist abi ja tuge trauma läbi teinud inimene vajab, juhtunu võib ka neid heidutada. Seetõttu otsi abi ka asjatundjatelt.
Räägi ja tunne
Võid tunda, et soovid juhtunut unustada – see võib ajutiselt olemist kergendada. Paranemiseks on sellest hoolimata vajalik läbi töötada juhtunuga seotud tunded, mälupildid ja mõtted. Rääkimine, kirjutamine või joonistamine on abiks. Räägi kellegagi taas ja taas, mis juhtus – ka siis, kui tunned oma tunnete pärast häbi. Seksuaalvägivallast enda jaoks korrastatuma pildi loomine aitab sul muuta sellega seonduvad mõtted ja tunded kontrollitavaks. Oma tunnetest aru saamine ja nendest rääkimine on kergenduseks. Anna oma tunnetele ruumi ja aega. Kurbus, ärrituvus, pettumus ja viha on tavalised. Ka kõige tugevamad tunded on normaalsed ja lähevad lõpuks mööda.
Igapäevarütmi taastamine
Ürita alal hoida oma igapäevane rütm – see taastab turvatunde. Püüa piisavalt toituda ja magada. Tööga toimetulek võib olla raske. Vajadusel palu arstilt töövõimetuslehte. Luba enesele midagi head. Tee asju, mis on sind varem aidanud raskes olukorras toime tulla. Lõõgastu ja puhka niipalju kui võimalik. Kehaline liikumine on tähtis, sest see aitab kehal stressiolukorrast välja tulla. Aeg-ajalt võib tajuda juhtunut kauge ja ebareaalsena – see võimaldab ajul puhata ja jõudu koguda.
– Kogesin seksuaalvägivalda
| Kui Sind on vägistatud või muul moel seksuaalselt rünnatud, siis pöördu abi järele. |
| Sinu soovil ja nõusolekul pakume: |
| ▪ Esmast nõustamist ▪ Läbivaatust ja tõendite kogumist ▪ Abi raseduse ärahoidmisel ▪ Suguhaiguste testimist ja HIV kontaktijärgset ravi ▪ Järelnõustamist ▪ Toetust politseisse pöördumiseks |
| Esmast nõustamist | |
| Sinuga kohtub esmalt vastuvõtuosakonna õde, kes tunneb seksuaalvägivalla mõju ja mõistab, et oled läbi teinud raske trauma. Ta saadab Sind edasi naistekliinikusse. Seal kohtud spetsiaalse ettevalmistusega õega. Sulle antakse teavet ja selgitatakse, missugused abivõimalused on Sinu jaoks olemas ja saad rahulikult otsustada, mida edasi teha. Ta kuulab ära kõik Sinu mured ja aitab nendele lahendust leida. Ta nõustab Sind edasise abi võimaluste osas. | |
| Läbivaatust ja tõendite kogumist | |
| Ühe abivõimalusena pakume läbivaatust ja tõendite kogumist, sest on tähtis saada ülevaade Sinu terviseseisundist, kirjeldada ja ravida vigastusi ning koguda tõendmaterjal, mida hiljem saab kasutada uurimisel. Mõnikord tuntakse läbivaatuse ees ärevust ja ebamugavust. Sinu arst ja õde on saanud eriettevalmistuse, kuidas seda Sulle võimalikult mugavalt läbi viia, nii et tunneksid ennast väärikalt ja austusega kohelduna. Sulle selgitatakse, mis läbivaatuse ajal toimub. Sul on õigus ja võimalus otsustada igal hetkel läbivaatus lõpetada. Võid paluda, et Su sõber või pereliige viibiks läbivaatuse juures. Läbivaatusel: – küsib arst Sinu eelneva terviseseisundi kohta – vaatab üle võimalikud vigastused – aitab otsustada, kas on vaja abi raseduse ärahoidmisel (nt võtta SOS-pille) – otsustab koos Sinuga, kas vajad ravi, et vähendada HIV või mõne suguhaigusega nakatumise võimalust – otsustab, milline tõendmaterjal koguda (nt sperma tupes, aluspüksid vms) – pakub sulle uriini ja veenivere kogumist, et tulevikus sealt vajadusel määrata uimastite jälgi | |
| Abi raseduse ärahoidmisel | |
| Kui seksuaalvägivalla tagajärjel on oht rasestumiseks, siis pakume abi raseduse ärahoidmisel. Selleks on kasutusel kaks võimalust: SOS-pillid ja kohene emakasisese vahendi paigaldamine. SOS-pillid vähendavad rasestumise riski, kui neid võtta 3-5 päeva jooksul pärast juhtunut. Mida varem SOS-pille võtta, seda tõhusamad need on. Saame anda Sulle tasuta SOS-pillid. Vasega emakasisendi vahendi (samuti tasuta) paigaldamine viie ööpäeva jooksul pärast juhtunut hoiab rasestumise tõhusalt ära. Arst pakub välja parima võimaluse. | |
| Suguhaiguste testimist | |
| Seksuaalvägivalla käigus on oht nakatuda seksuaalsel teel levivate haigustega. Anname nõu, kuidas ja millal on otstarbekas suguhaiguste suhtes testida ja kas võiksid vajada ennetavalt ravi. Testida saab klamüdioosi, gonorröa, trihhomonoosi suhtes: selleks kogutakse läbivaatuse käigus vastavalt vajadusele vatipulgaga eritist neelust, tupest või pärakust ning samu analüüse on võimalik määrata ka uriinist. HIV, süüfilise ja B-hepatiidi testimiseks võetakse Sinu nõusolekul vereproov. Testida on vaja korduvalt ja selles osas nõustab Sind arst. Mõnel juhul on vajalik HIV kontaktijärgne ravi, mis vähendab tõenäosust haigestuda HIVsse. Arst aitab Sul otsustada, kas vajad seda. Ravi tuleb alustada esimese kolme ööpäeva jooksul ja arst suunab Sind nakkushaiguste arsti vastuvõtule ravi toetaiseks ja jälgimiseks. Ravi kestab 28 päeva. Kui oled B-hepatiidi suhtes vaktsineerimata ja arsti hinnangul vajad seda, siis tuleb esimesel võimalusel vaktsineerimisega alustada (hiljemalt 6 nädala jooksul) – selleks suunatakse Sind nakkushaiguste arsti vastuvõtule. Uuringud ja ravi on Sulle tasuta. | |
| Järelnõustamine | |
| Meie nõustajad on saanud eriettevalmistuse seksuaalvägivalla üleelanu aitamiseks. Võid tunda tundeid, mida pole eales varem kogenud, haavatavust, hirmu ja üksildust. Sellised reaktsioonid on täiesti loomulikud. Võid soovida oma tundeid jagada kellegagi, kes sind mõistab. Pärast esmase abi järele pöördumist kutsume visiitidele naistearsti juurde, et saaksid jagada oma tundeid, saada abi igapäevarütmi taastamiseks ja mõista, mis juhtus. Vajadusel aitab naistearst pöörduda psühholoogi või mõne teise eriala spetsialisti vastuvõtule Tartu Seksuaaltervise Kliinikusse. Tihti vajavad nõustamist ka Sinu lähedased, et mõista, kuidas paremini Sulle toeks olla. Sulle pakutakse, et käiksid järelnõustamisel sulle sobival ajal regulaarselt mingi aja jooksul. Isegi kui alguses tundub nõustamisvisiitidel käimine sulle vastumeelne, võid aja jooksul avastada, et nõustamisest on üha enam abi ning see toetab sinu paranemist. Loe lähemalt Toimetulek pärast seksuaalvägivalda | |
| Toetus politseisse pöördumiseks | |
| Kaalu tõsiselt politsei teavitamist. See on Sinu otsustada, kas Sa soovid juhtunu kohta ametliku menetluse algatada või ei, kas Sa teed seda nüüd või – isegi aastaid – hiljem. Politsei abil asjadele ametliku käigu andes aitad kaasa sellele, et sama toimepanija ohvriks ei langeks veel keegi. Kindlasti pöördu koheselt politseisse, kui Sinu või kellegi elu ja tervis on ohus. Esmase abi järele pöördudes nõustab arst, kuidas politseisse pöörduda ja kuidas seal menetlustoiminguid läbi viiakse. Võta politseisse minnes kaasa lähedane inimene, keda usaldad. Küsi nõu, kust saada juriidilist nõustamist ja abi. Ametliku menetluse algatamisel ja juriidilise abi saamisel saavad sind aidata ka ohvriabitöötajad ja naiste varjupaigad. Pöörduda võib ööpäevaringselt otse Tartu Ülikooli Kliinikumi erakorralise meditsiini osakonda või minna esmalt politseisse, kes seejärel toimetab Sind esmase abi järele haiglasse. On võimalik, et saad soovituse pöördumiseks oma perearstilt või muult spetsialistilt. Sul on õigus saada esmalt abi ja siis otsustada, kas ja millal politseisse pöörduda. | |
| Kontaktandmed: SA TÜ Kliinikum naistekliinik L. Puusepa 8 51014 TARTU Tel: +372 731 9902 tööpäeviti 8-16 (assistent) naistekliinik@kliinikum.ee |
– Lähedane inimene koges seksuaalvägivalda
| Kui soovid olla toeks oma lähedasele pereliikmele või sõbrale, kes on kogenud seksuaalvägivalda, võid olla segaduses ja abitu. Oma tunnete läbitöötamine aitab Sul toetada lähedast, kellest hoolid. Saad toetada oma lähedast, kui: |
| ▪ kuulad teda ja ei uuri juhtunu detailide kohta – alati ei soovita kohe kõigest rääkida ▪ sa ei küsi MIKS küsimusi – nt miks sa sinna läksid, miks sa alkoholi tarvitasid jne ▪ austad oma lähedase otsust pöörduda või mitte pöörduda politseisse ▪ oled kannatlik ja ei ütle, et juhtunu tuleks unustada ▪ usud oma lähedast ▪ lubad oma lähedasel nutta ja väljendada oma tundeid isegi kui nutmine sind ärritab |
| Kuidas toetada seksuaalvägivalda kogenud sõpra või pereliiget. |
| Praktiline abi ja tugi Ära jäta seksuaalvägivalla üle elanud lähedast üksi. Ole ise toeks või kutsu keegi lähedane inimene, keda ohver usaldab. Kogetud vägivald võib oluliselt mõjutada eluga toimetulekut ja töövõimet. Inimene võib vajada abi igapäevastes asjades. Igapäevarütmi alalhoidmine on oluline – see taastab turvatunde. Aita hoolitseda põhivajaduste eest – piisav toit ja magamine. Selgita välja, kas on vajalik abi lapsehoidmisel või muudes igapäevastes toimingutes. Vestlus ei tarvitse keskenduda ainuüksi juhtunule, kuigi sellest rääkimine turvalise inimesega on paranemise seisukohast vajalik. Inimese jaoks on tähtis, et temasse suhtutaks kui samasse inimesse, kes ta oli enne vägivalla kogemist. Ole avatud ja lähedal. Ohvril on hea teada, et oled vajadusel tema jaoks olemas. Traumakogemus võib põhjustada unehäireid, hirmuseisundeid ja keskendumishäireid. Inimese baasturvalisuse tunne on häiritud. Võib olla hirm üksinda kuskil käia. Paku sel puhul ennast kaasa – näiteks arsti juurde või politseisse minnes. Julgusta ohvrit, et ta pöörduks ka professionaalse abi poole. |
| Hingeline tugi Seksuaalvägivalla üle elanud inimene võib tunda häbi, ebaturvalisuse, lootusetuse, abituse, hirmu, süü ja viha tundeid. Kinnita, et oled toeks ja usud teda. Ütle, et juhtunu ei ole tema süü – ohver ei oleks saanud kuidagi juhtunut ära hoida. Mõistmine ja empaatia on aitaja tähtsaimad omadused. Toimunut ei saa olematuks teha, kuid saab aidata lähedasel inimesel sellest toibuda ja terveneda. Kuula. Ohvrile on tervendav, kui ta saab aja jooksul kogetust rääkida. Ära pisenda tema kogetut ega pane seda kahtluse alla. Luba ohvril rääkida nii sageli kui ta soovib. Kellegagi rääkides saab luua toimunust korrastatuma pildi ning muuta sellega seonduvad mõtted ja tunded kontrollitavaks. |
| Tingimusteta tugi Ohver töötab läbi tugevaid ja vahelduvaid tundeid – see on loomulik osa paranemisest. Anna mõista, et mõistad ja tunnustad inimese tundeid. Nutt, lein, viha ja hirm – nendest rääkimine aitab. On võimalik, et lähedane ei taha juhtunust rääkida. Mõnikord võib tunduda, et seksuaalvägivalla üleelanu ei tunne midagi – seegi on loomulik. Vältides juhtunuga seotud mõtteid ja tundeid, inimene puhkab ja kogub jõudu toibumiseks. Kui vältiv käitumine jätkub ja oma tundeid ja mõtteid ei töötata läbi, siis võib omalt poolt julgustada juhtunust rääkima – ütle, et oled olemas, kui lähedane on valmis rääkima. Vajadusel otsige koos professionaalset abi. Mõnikord võib olla raske leida õigeid sõnu. Sõnade asemel on lähedalolek ja hoolimine rohkem lohutust ja turvalisust pakkuv. Mõnikord on kallistus või käest kinni hoidmine tähtsam kui sõnad. Mõnikord ohver ei soovi puudutamist. Kuula ja küsi otse, millist abi lähedane ise soovib. Ole lugupidav ja peenetundeline, luba ohvril edeneda oma rütmis. Ole kannatlik. Ära oota, et su lähedane toibub kiiremini, kui ta selleks tegelikult on võimeline. |
| Kuidas jaksata Sinu lähedasega juhtunu puudutab ka sind. Võid tunda süüd, et ei suutnud juhtunut ära hoida. Või abitust – et ei oska piisavalt aidata ja lohutada. Ja viha – miks nii pidi minema. Hirmuunenäod, keskendumisraskused ja jõuetustunne on tavapärased ka ohvri lähedastel. Enda jõuvarude eest tuleb hoolitseda. Vajalik on aeg ka iseendaga, oma tunnete ja mõtetega olemiseks. Rääkimine, kirjutamine ja kehaline aktiivsus on abiks. Püüa tasakaalustuseks teadlikult lõõgastuda ja puhata. Ole enda vastu hea. See annab jõudu, et aidata. Tee endale selgeks piirid, kuhumaani saad aidata. Kaalu, kas vajad vestlust mõne usaldusväärse inimese või professionaaliga. |
– Spetsialist, kes kohtus seksuaalvägivalda kogenuga
| Kui oled asjatundja (meedik, õpetaja, sotsiaaltöötaja vms), kelle poole seksuaalvägivalla üleelanu pöördub või kui kahtlustad seksuaalvägivalda, siis tuleb Sul seista oma hoolealuse parimate huvide eest. Juhenda, kuidas pöörduda esmase abi järele Tartu Ülikooli Kliinikumi erakorralise meditsiini osakonda. Lastevastase seksuaalvägivalla või selle kahtluse korral tuleb alati teavitada politseid või kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötajat. Politseis on spetsiaalsed üksused, kes seksuaalkuritegude menetlemisega tegelevad. |
– Kui oled viimase 7 päeva jooksul kogenud seksuaalvägivalda
| Võid olla hirmul, segaduses ja tunda enda abituna. Võid tunda, et ei suuda kedagi usaldada ja kardad abi järele pöörduda. Meie eriettevalmistusega meeskond, kes mõistab ja tunneb seksuaalvägivalla mõju, saab Sind aidata. |
| Palun toimi järgmiselt: ▪ Mine kohta, kus sul on ohutu ja turvaline. Hädaolukorras võid helistada numbrile 112 ▪ Kui Sul on tõsised vigastused ja vajad kiiret meditsiiniabi, siis helista (112) ▪ Ära pese, ära vaheta riideid ▪ Tõendite kogumise huvides on hädavajalik ennast mitte pesta ega riideid vahetada, kuigi selline seesmine vajadus võib tekkida. Abi järele pöördudes võta vahetusriided kaasa. Juhul, kui oled siiski riideid vahetanud, säilita seljas olnud riideid (sh aluspesu), pesemata, soovitavalt paberkotis. ▪ Pöördu võimalikult kiiresti Tartu Ülikooli Kliinikumi erakorralise meditsiini osakonda |
| Sinu soovil ja nõusolekul pakume: ▪ Esmast nõustamist ▪ Läbivaatust ja tõendite kogumist ▪ Abi raseduse ärahoidmisel ▪ Suguhaiguste testimist ja HIV kontaktijärgset ravi ▪ Järelnõustamist ▪ Toetust politseisse pöördumiseks |
| ➜ Toetus politseisse pöördumiseks See on Sinu otsustada, kas Sa soovid juhtunu kohta ametliku menetluse algatada või ei, kas Sa teed seda nüüd või – isegi aastaid – hiljem. Politsei abil asjadele ametliku käigu andes aitad kaasa sellele, et sama toimepanija ohvriks ei langeks veel keegi. Kindlasti pöördu koheselt politseisse, kui Sinu või kellegi elu ja tervis on ohus. Esmase abi järele pöördudes nõustab arst, kuidas politseisse pöörduda. Võta politseisse minnes kaasa lähedane inimene, keda usaldad. Küsi nõu, kust saada juriidilist nõustamist ja abi. Ametliku menetluse algatamisel ja juriidilise abi saamisel saavad sind aidata ka ohvriabitöötajad. |
– Kui oled kogenud seksuaalvägivalda minevikus
| Kunagi ei ole liiga hilja, et pöörduda pärast seksuaalvägivalda abi järele. Kui seksuaalvägivald toimus rohkem kui 7 päeva tagasi, siis ei ole võimalik koguda tõendmaterjali. Küll aga võid vajada psühholoogilist abi või testimist seksuaalsel teel levivate nakkuste osas. Seksuaalvägivald on laastav kogemus, mis võib elu väga pikalt mõjutada. Isegi pärast esmase šoki möödumist võib juhtunu end vahel ootamatult meelde tuletada. Sind võib tabada isoleerituse tunne, enesesüüdistus, hirm, vajadus juhtunut eitada. Sul võib olla probleeme seksuaalsuhetes. Sul võib olla raske keskenduda jätkamaks õpinguid või töötamaks oma senisel töökohal. Need reaktsioonid on Sinu olukorras täiesti normaalsed. Kui tunned, et need hakkavad üle pea kasvama ja igapäevaelu liialt häirima, otsi leevendust mõne lähedase inimese või professionaalse abistaja käest. |
– Noored seksuaalvägivalla ohvrid
| Arusaadavalt võid olla hirmul ja segaduses, kui oled alla 18-aastane ja kogenud seksuaalvägivalda. Sul võib olla tunne, et ei suuda kedagi võõrast piisavalt usaldada, et vajaliku abi järele pöörduda. Ometi on tähtis juhtunust rääkida ja abi saada. Mõtle, kas leidub keegi usaldusväärne täiskasvanu või sõber, keda võid abi järele pöördumisel toeks paluda. |
| Võid tunda, et ei soovi oma vanemaid ärritada või kurvastada, ning hoiad seetõttu juhtunu enda teada. Siiski, enamik vanematest on mures juhtunust teada saades, kuid soovivad siiski oma last toetada ja abistada. |
| Kui pöördud esmase abi järele Tartu Ülikooli Kliinikumi erakorralise meditsiini osakonda, siis aitame Sul toime tulla seksuaalvägivallast põhjustatud olukorraga. Võid ise otsustada, kas soovid arsti läbivaatust või muid abivõimalusi. Võid igas etapis läbivaatuse soovi korral katkestada. Arst selgitab Sulle, kas vajad raseduse ärahoidmiseks ravimeid või testimist suguhaiguste suhtes ning võid ise otsustada, kas soovid ravi ja testimist. |
| Kui meie abistajad tunnevad, et Sinu turvalisus ja tervis on ohustatud, siis on võimalik appi paluda sotsiaaltöötaja. Kui see peaks olema vajalik, siis peetakse eelnevalt Sinuga nõu ja arvestatakse Sinu võimalike muredega. |
– Mehed seksuaalvägivalla ohvrid
| Abi seksuaalvägivalla üleelanutele on suunatud ka meestele ja noormeestele. Meie asjatundjad on saanud eriettevalmistust esmase abi andmiseks mõlemast soost vägivallaohvritele. Ära lase ennast segada asjaolust, et abiosutajateks on naistearstid ja õed. Abiandja soost tähtsam on tema professionaalne ettevalmistus, mis aitab paraneda läbielatud traumast ja saada väärikalt ja austusega koheldud. |