Seksuaaltervise keskus

Seksuaaltervise keskus asub Tartus Vaksali 17, 3. korrusel.
Avatud: E-N 8.30-17.00 ja R 8.30-13.30

Osakonnajuht | Kadri Sikk | Kadri.Sikk@kliinikum.ee

Registreeruda saab 744 2086 või etteregistreerimiskeskuse telefonil 731 9100.

Aja saab broneerida ka terviseportaalis. Sisestage otsinguribale “noorte seksuaaltervis”  ning seejärel saate vastavalt enda vajadusele teha järgneva valiku:

  • günekoloogi vastuvõtt (noorte seksuaaltervis),
  • ämmaemanda vastuvõtt (noorte seksuaaltervis)
  • meestearsti vastuvõtt (noorte seksuaaltervis)

lisa asutuseks Tartu Ülikooli Kliinikum ja kui aadressiks on Vaksali 17, siis oledki registreerumas meie keskuse vastuvõtule.

Naistearsti vastuvõtule tundub järjekord pikk?  Vaata aegu ämmaemanda vastuvõtule! Ämmaemanda vastuvõtt kestab 30 minutit, tal on oskused nõustada rasestumisvastase vahendite osas (milline vahend valida, kasutamise alustamine, kasutamine, kasutamise ajal tekkivad küsimused, vahendi vahetamine),  teha günekoloogilist läbivaatust, testida seksuaalsel teel levivate haiguste (suguhaigused),  tupepõletike suhtes. Ämmaemand saab välja kirjutada rasestumisvastase vahendi retsepte ja ka tupepõletike ravimeid

Kui sul ei ole veel õigusi kasutada digiregistratuuri (oled alla 18 a. vana), saad soovi korral aja registreerida siin

Otsi rohelise värviga aegu – noorte seksuaaltervise nõustaja. Tema vastuvõtul saab teha teste suguhaigustele, küsida rasestumisvastast vahendit ja saada vahendite kohta infot ning teha ka günekoloogilise läbivaatuse.

Seksuaaltervise keskuse teenused on

  1. noorte nõustamine on tasuta seksuaaltervisealane nõustamine ja vastuvõtt kuni 26 aastastele mõlemast soost noortele
  2. seksuaalhariduslikud loengud on koolides pakutavale seksuaalharidusele lisa. Koolidel on võimalik loenguid tellida.
  3. tasuline naistearsti vastuvõtt
Tartu Ülikooli kliinikumi seksuaaltervise keskus 2022

✔️Noorte nõustamine

✔️Seksuaalhariduslikud loengud

✔️Naistearsti tasuline vastuvõtt

Seksuaalvägivald – Sa ei ole üksi, abi on olemas!

VÄGIVALLAOHVRITEL PALUN PÖÖRDUDA EMO-SSE. TEID SUUNATAKSE EDASI GÜNEKOLOOGIA OSAKONDA.

Ka siis, kui tunned ennast süüdi.
Ka siis, kui Sa kõike ei mäleta.
Ka siis, kui kõik algas hästi.

Millal seksuaalvägivald toimus?

Abi seksuaalvägivalla üleelanutele Tartu Ülikooli Kliinikumis

Pakume professionaalset ööpäevaringset abi täiskasvanud ja noortele naistele ja meestele, kes on kogenud seksuaalvägivalda. Kliinikumi erakorralise meditsiini osakonda võib igaüks tulla kas ise või koos saatjaga, tulla võib mistahes kellaajal, saatekirja pole vaja. Ei ole oluline, kas politseisse on juba pöördutud, kavatsetakse pöörduda või ei soovita seda teha. Pakume enda valikul esmast nõustamist, läbivaatust, teste suguhaigustele, tõendite kogumist, soovimatu raseduse ärahoidmist, järelravi ja abi politseisse pöördumisel.

Seksuaalvägivald on tahtevastane seksuaalvahekord (vägistamine), sellega ähvardamine või muu seksuaalse iseloomuga tegu. Ohvriks võivad olla nii naised kui mehed; lapsed, noored kui ka vanemas eas inimesed. Seksuaalvägivallaga on tegu ka siis, kui Sa ei saanud anda oma nõusolekut vahekorraks, näiteks tundsid hirmu, olid uimastatud, joobes või magasid. Seksuaalvägivald on kuritegu ja Sa ei pea tundma end süüdi. Vastutus seksuaalvägivalla eest lasub selle toimepanijal, mitte ohvril.

Teised abivõimalused seksuaalvägivalla korral

Ööpäevaringselt:

Tööpäeviti:

  • Tartu Seksuaaltervise Kliinik, telefon 7442086
  • Seksuaaltervise Kliinik Tallinnas www.seksuaaltervisekliinik.ee, telefon 6665123
  • Noorte nõustamiskeskused www.amor.ee
  • Naistearsti vastuvõtud (suuremate haiglate juures tööpäeviti erakorraline vastuvõtt)
  • Ohvriabi

Teave internetis:

Kogesin seksuaalvägivalda

Kui Sind on vägistatud, kahtlustad seda või muul moel seksuaalselt rünnatud, siis pöördu abi järele.

Sinu soovil ja nõusolekul pakume:

⌈ Esmast nõustamist ⌋

Sinuga kohtub esmalt vastuvõtuosakonna õde, kes tunneb seksuaalvägivalla mõju ja mõistab, et oled läbi teinud raske trauma. Ta saadab Sind edasi naistekliinikusse. Seal kohtud spetsiaalse ettevalmistusega õega. Sulle antakse teavet ja selgitatakse, missugused abivõimalused on Sinu jaoks olemas ja saad rahulikult otsustada, mida edasi teha. Ta kuulab ära kõik Sinu mured ja aitab nendele lahendust leida. Ta nõustab Sind edasise abi võimaluste osas.

⌈ Läbivaatust ja tõendite kogumist ⌋

Ühe abivõimalusena pakume läbivaatust ja tõendite kogumist, sest on tähtis saada ülevaade Sinu terviseseisundist, kirjeldada ja ravida vigastusi ning koguda tõendmaterjal, mida hiljem saab kasutada uurimisel. Mõnikord tuntakse läbivaatuse ees ärevust ja ebamugavust. Sinu arst ja õde on saanud eriettevalmistuse, kuidas seda Sulle võimalikult mugavalt läbi viia, nii et tunneksid ennast väärikalt ja austusega kohelduna. Sulle selgitatakse, mis läbivaatuse ajal toimub. Sul on õigus ja võimalus otsustada igal hetkel läbivaatus lõpetada. Võid paluda, et Su sõber või pereliige viibiks läbivaatuse juures.
Läbivaatusel:
– küsib arst Sinu eelneva terviseseisundi kohta
– vaatab üle võimalikud vigastused
– aitab otsustada, kas on vaja abi raseduse ärahoidmisel (nt võtta SOS-pille)
– otsustab koos Sinuga, kas vajad ravi, et vähendada HIV või mõne suguhaigusega nakatumise võimalust
– otsustab, milline tõendmaterjal koguda (nt sperma tupes, aluspüksid vms)
– pakub sulle uriini ja veenivere kogumist, et tulevikus sealt vajadusel määrata uimastite jälgi

⌈ Abi raseduse ärahoidmisel ⌋

Kui seksuaalvägivalla tagajärjel on oht rasestumiseks, siis pakume abi raseduse ärahoidmisel. Selleks on kasutusel kaks võimalust: SOS-pillid ja kohene emakasisese vahendi paigaldamine. SOS-pillid vähendavad rasestumise riski, kui neid võtta 3-5 päeva jooksul pärast juhtunut. Mida varem SOS-pille võtta, seda tõhusamad need on. Saame anda Sulle tasuta SOS-pillid. Vasega emakasisendi vahendi (samuti tasuta) paigaldamine viie ööpäeva jooksul pärast juhtunut hoiab rasestumise tõhusalt ära. Arst pakub välja parima võimaluse.

⌈ Suguhaiguste testimist ⌋

Seksuaalvägivalla käigus on oht nakatuda seksuaalsel teel levivate haigustega. Anname nõu, kuidas ja millal on otstarbekas suguhaiguste suhtes testida ja kas võiksid vajada ennetavalt ravi. Testida saab klamüdioosi, gonorröa, trihhomonoosi suhtes: selleks kogutakse läbivaatuse käigus vastavalt vajadusele vatipulgaga eritist neelust, tupest või pärakust ning samu analüüse on võimalik määrata ka uriinist. HIV, süüfilise ja B-hepatiidi testimiseks võetakse Sinu nõusolekul vereproov. Testida on vaja korduvalt ja selles osas nõustab Sind arst.

Mõnel juhul on vajalik HIV kontaktijärgne ravi, mis vähendab tõenäosust haigestuda HIVsse. Arst aitab Sul otsustada, kas vajad seda. Ravi tuleb alustada esimese kolme ööpäeva jooksul ja arst suunab Sind nakkushaiguste arsti vastuvõtule ravi toetaiseks ja jälgimiseks. Ravi kestab 28 päeva.
Kui oled B-hepatiidi suhtes vaktsineerimata ja arsti hinnangul vajad seda, siis tuleb esimesel võimalusel vaktsineerimisega alustada (hiljemalt 6 nädala jooksul) – selleks suunatakse Sind nakkushaiguste arsti vastuvõtule.
Uuringud ja ravi on Sulle tasuta.

⌈ Järelnõustamine ⌋

Meie nõustajad on saanud eriettevalmistuse seksuaalvägivalla üleelanu aitamiseks. Võid tunda tundeid, mida pole eales varem kogenud, haavatavust, hirmu ja üksildust. Sellised reaktsioonid on täiesti loomulikud. Võid soovida oma tundeid jagada kellegagi, kes sind mõistab.

Pärast esmase abi järele pöördumist kutsume visiitidele naistearsti juurde, et saaksid jagada oma tundeid, saada abi igapäevarütmi taastamiseks ja mõista, mis juhtus. Vajadusel aitab naistearst pöörduda psühholoogi või mõne teise eriala spetsialisti vastuvõtule Tartu Seksuaaltervise Kliinikusse. Tihti vajavad nõustamist ka Sinu lähedased, et mõista, kuidas paremini Sulle toeks olla. Sulle pakutakse, et käiksid järelnõustamisel sulle sobival ajal regulaarselt mingi aja jooksul. Isegi kui alguses tundub nõustamisvisiitidel käimine sulle vastumeelne, võid aja jooksul avastada, et nõustamisest on üha enam abi ning see toetab sinu paranemist.
Loe lähemalt Toimetulek pärast seksuaalvägivalda

⌈ Toetus politseisse pöördumiseks ⌋

Kaalu tõsiselt politsei teavitamist. See on Sinu otsustada, kas Sa soovid juhtunu kohta ametliku menetluse algatada või ei, kas Sa teed seda nüüd või – isegi aastaid – hiljem. Politsei abil asjadele ametliku käigu andes aitad kaasa sellele, et sama toimepanija ohvriks ei langeks veel keegi. Kindlasti pöördu koheselt politseisse, kui Sinu või kellegi elu ja tervis on ohus.
Esmase abi järele pöördudes nõustab arst, kuidas politseisse pöörduda ja kuidas seal menetlustoiminguid läbi viiakse. Võta politseisse minnes kaasa lähedane inimene, keda usaldad. Küsi nõu, kust saada juriidilist nõustamist ja abi. Ametliku menetluse algatamisel ja juriidilise abi saamisel saavad sind aidata ka ohvriabitöötajad ja naiste varjupaigad.

Pöörduda võib ööpäevaringselt otse Tartu Ülikooli Kliinikumi erakorralise meditsiini osakonda või minna esmalt politseisse, kes seejärel toimetab Sind esmase abi järele haiglasse. On võimalik, et saad soovituse pöördumiseks oma perearstilt või muult spetsialistilt. Sul on õigus saada esmalt abi ja siis otsustada, kas ja millal politseisse pöörduda.