Eesnäärmevähiga patsiendi ravivalikud

Eesnäärmevähi ravivalik sõltub haiguse staadiumist, Teie üldisest terviseseisundist ja eelistustest. Allpool on toodud erinevate valikute sisu ja võimalikud kõrvaltoimed.

AKTIIVNE JÄLGIMINE

Sobib aeglaselt areneva vähi korral. Ravi alustatakse alles siis, kui vähk muutub aktiivsemaks. Aktiivse jälgimise korral tehakse regulaarselt vereanalüüse ja uuringuid, et jälgida vähi arengut. Lisaks vereanalüüsidele tehakse magnetresonantstomograafia (MRT) uuring kord aastas ja eesnäärme biopsia vastavalt vajadusele.

VAATLEV OOTAMINE

Vaatleva ootamise (ingl watchful waiting) eesmärk on parim toetav ravi vähi edasiarenemise korral. Selle valiku puhul aktiivse raviga ei alustata, sekkutakse sümptomite ja probleemide tekkel. Sobib vanemaealistele või kaasuvate haigustega patsientidele.

KIRURGILINE RAVI

Kirurgilise ravi käigus eemaldatakse kogu eesnääre (radikaalne prostatektoomia) ning vajadusel ka lümfisõlmed. Operatsioon tehakse üldnarkoosis ja võib toimuda endoskoopiliselt (väikeste haavade kaudu) või lahtise operatsioonina. Ravi võimalikud kõrvaltoimed ja riskid on:

  • uriinipidamatus: paraneb enamasti 1 aasta jooksul pärast operatsiooni. Soovituslik on alustada vaagnapõhja füsioteraapiaga enne operatsiooni.
  • Erektsioonihäired: taastub 30–40% meestest, sõltudes närvide säilitamise võimalikkusest ja operatsioonijärgsest taastusravist.
  • Operatsiooniga seotud riskid on harvad, kui võivad olla näiteks verejooks, infektsioonid, tromboos, pärasoole vigastus.
  • Viljakuse kaotus, operatsioonijärgselt ei ole võimalik loomulikul teel lapsi saada.

KIIRITUSRAVI

Kiiritusravi eesmärk on hävitada vähirakud kõrge energiasisaldusega kiirguse abil. Ravi kestus on tavaliselt 4–7 nädalat, täppiskiiritusravil 5 ravikorda. Taastumise aeg ravijärgselt on keskmiselt 3–6 kuud. Ravi võimalikud kõrvaltoimed ja riskid on:

  • Väsimus esineb kuni 50% patsientidest ja võib püsida nädalaid pärast ravi lõppu.
  • Soolestiku ärritus esineb kuni 20% patsientidest, põhjustades limaskestade kahjustust, kõhulahtisust või ebamugavustunnet. Väga harva võib tekkida püsiv pärasoolekahjustus (fistul)
  • Urineerimisprobleemid esinevad kuni 50% patsientidest, võib põhjustada sagedast või valulikku urineerimist, kusepidamatust või kusepeetust, veritsust kuseteedes.
  • Erektsioonihäired esineb kuni 50% patsientidest, kuid arenevad aeglasemalt ning tekivad paari aasta jooksul pärast ravi.
  • Viljakuse kaotus. Pärast kiiritusravi võib spermatosoidide tootmine olla pöördumatult kahjustatud.

HORMOONRAVI

Vähendab meessuguhormooni testosterooni taset või blokeerib selle toimet, mis aitab aeglustada vähi kasvu. Agressiivse kasvaja puhul kasutatakse koos kiiritusraviga, levinud haiguse puhul koos keemiaraviga, harva üksikravina. Täpsemat infot hormoonravi kestvuse kohta annab raviarst (onkoloog või uroloog). Hormoonravi võimalused:

  • ravimid, mis peatavad testosterooni tootmise. Need süstitakse naha alla kord kuus või kord mitme kuu tagant.
  • Ravimid, mis blokeerivad testosterooni mõju vähirakkudele – tavaliselt tablettravi.
  • Operatsioon, kus eemaldatakse munandid, kuna need toodavad suurema osa testosteroonist.

Hormoonravi võimalikud kõrvaltoimed on:

  • kuumahood: kuni 80% patsientidest.
  • Libiido langus ja erektsioonihäired: kuni 90% patsientidest.
  • Väsimus: kuni 50% patsientidest.
  • Lihasmassi ja luutiheduse vähenemine.
  • Naha muutused, meeleolu muutused.
  • Suurenenud südame-veresoonkonnahaiguste risk.
  • Sõltuvalt ravimivalikust kõhulahtisus, lööve, kõrge vererõhk, valu lihastes, suurem veritsuste risk, maksa kahjustus

KEEMIARAVI

Kasutatakse haiguse hilisemas staadiumis, kui vähk on andnud siirdeid ning muud ravimeetodid ei ole enam piisavad. Hävitab vähirakke kogu kehas. Täpsemat infot konkreetse ravi kõrvaltoimete osas annab onkoloog, kuid võimalikud kõrvaltoimed on:

  • väsimus: esineb kuni 70% patsientidest.
  • Juuste väljalangemine esineb kuni 60% patsientidest.
  • Iiveldus ja oksendamine oleneb konkreetsest ravimist.
  • Nahakahjustus.
  • Vererakkude hulga vähenemine – aneemia, trombotsütopeenia, neutropeenia.
  • Suurenenud infektsiooni risk.
  • Perifeersete närvide kahjustus – raske kahjustuse risk kuni 15% sõltuvalt ravimi valikust.

MIDA SAATE ISE ENDA JAOKS ÄRA TEHA?

  • Regulaarne kehaline aktiivsus aitab vähendada väsimust, parandada meeleolu ja säilitada lihasjõudu ka ravi ajal. Soovitatav on vähemalt 150 minutit mõõduka intensiivsusega aeroobset liikumist nädalas (nt kõndimine, jalgrattasõit) ning vähemalt 2x nädalas mõõduka intensiivsusega lihastreeningut.
  • Tervislik toitumine – eelistage rohkelt köögivilju, täisteratooteid, kala ning vähe punast ja töödeldud liha. Tervislik toitumine toetab immuunsüsteemi ja aitab säilitada normaalset kehakaalu.
  • Kvaliteetne uni toetab taastumist ja vaimset tervist. Püüdke luua kindel unerutiin, vältida õhtul ekraane ning piirata kofeiini ja alkoholi tarvitamist.
  • Emotsionaalne tugi ja vaimne tervis – avatud suhtlemine lähedastega ja vajadusel psühholoogiline tugi võivad aidata paremini toime tulla ärevuse, hirmude ja muutustega.
  • Kui olete tööealine, siis hinnake oma töökoormust, vajadusel kaaluge koormuse vähendamist ja/või tööülesannete kohandamist. Nõu saab anda Teie ravimeeskond ning töötervishoiuarst.
  • Et saaksite teha enda jaoks parima valiku, küsige oma raviarstilt millised on Teie seisundist lähtuvad ravivalikud (nt kas parem oleks raviga alustada kohe või võiks kaaluda aktiivset jälgimist?), millised on iga valiku plussid ja miinused (nt kui valida kiiritusravi/operatsioon, kui suur on oht erektsioonihäireteks või urineerimishäireteks?) ning kuidas teha enda jaoks sobivaim valik (nt kui Teil on juba kerge uriinipidamatus, kas operatsioon võib seda halvendada?).

Lisainfo:

Tartu Ülikooli Kliinikumi kirurgiakliinik
2025