Uudised

Ajakirjas „Kliiniline Epigeneetika“ (Clinical Epigenetics) avaldati uuringu tulemused, mis näitavad isade varases teismeeas suitsetamise mõju nende lastele. Kokku uuriti 875 inimese epigeneetilisi profiile vanuses 7–50 eluaastat ning nende isade suitsetamisharjumusi. Üheks uuringu keskuseks oli ka Tartu Ülikooli Kliinikum, kus uuritavate kaasamine algas juba 1992. aastal juhuvalimi põhjal (ECRHS) ning edaspidi on uuritud nende laste tervist (RHINESSA).

Uuringu käigus avastati epigeneetilisi muutusi 19 kohas, mis olid seotud 14 geeniga nendel lastel, kelle isad suitsetasid enne 15. eluaastat. Leitud muutused rakkudes olevas DNAs reguleerivad geenide ekspressiooni, mis seotud astma, rasvumise ja viliseva hingamisega. „Meie uuringud suurtes rahvusvahelistes RHINESSA, RHINE ja ECRHS projektides on näidanud, et tulevaste põlvkondade tervis sõltub noorte inimeste täna tehtud tegudest ja otsustest – juba enne seda, kui neist saavad lapsevanemad. Eriti kehtib see poiste puhul puberteedieas ning emade puhul nii enne rasedust kui ka raseduse ajal,“ ütles Bergeni Ülikooli professor Cecilie Svanes, RHINESSA uuringu teadusjuht.