Esileht

Tartu Ülikooli Kliinikumi kõrvakliinikus on kasutusele võetud uus, Eestis ainulaadne ravivõimalus vastsündinutele, kellel esineb kõrvalesta kaasasündinud kujumuutus või väärareng. Tegemist on kõrva vormimise ehk ear molding tehnikaga, mida saab rakendada lapse esimestel elukuudel – kõige tõhusamalt esimese kolme kuu jooksul, mil kõrvalesta kõhr on loomupäraselt pehme ja paremini vormitav.

Kõrva vormimise eesmärk on korrigeerida vastsündinu kõrvalesta kuju ilma kirurgilise sekkumiseta. Tartu Ülikooli Kliinikumi kõrvakliiniku arst-õppejõu dr Raiko Tiganiku sõnul sobib meetod nii kõrvalesta ebatasasuste, kõrvade liialt peast eemalasuva asendi kui ka teiste levinud kõrvalesta kuju eripärade parandamiseks. „Kasutame kõrvakliinikus kõrva vormimiseks täpset lahastamissüsteemi, mis võimaldab turvaliselt suunata lapse kõrvalesta soovitud kasvusuunda kuni 3 kuu vanustel lastel. Varasemate lihtsate sidumistehnikate asemel kasutatakse nüüd spetsiaalseid vorme ja painutatavaid lahaseelemente, mis annavad arstile võimaluse kõrva kuju täpsemalt korrigeerida,“ sõnas dr Tiganik.

Kevadest sügiseni ringleb Eesti õhus suur hulk allergeene, mis võivad tundlikel inimestel esile kutsuda allergilisi reaktsioone. Levinumateks sümptomiteks on nohu, ninakinnisus, korduv aevastamine, silmade sügelus ja vesistamine, silma sidekesta põletik ning nahalööve. 

Tartu Ülikooli Kliinikumi sisekliiniku vanemarst-õppejõu, sisearst-allergoloogi dr Mare Pauklini sõnul on kevadiste vaevuste peamiseks põhjustajaks õietolm, mille kogus õhus sõltub suurel määral ilmastikuoludest. Isegi üksikud soojad ja kuivad päevad võivad põhjustada õietolmu kontsentratsiooni järsu tõusu. „Hooajaline allergia avaldub eri aegadel sõltuvalt sellest, millised taimed parasjagu õitsevad. Varakevadel ja varasuvel tekitavad allergiat eeskätt varaõitsvad puud, sealhulgas kask, lepp ja sarapuu. Suvekuudel muutuvad peamiseks ärritajaks heintaimed, mida esindab eriti tugeva allergeenina timut. Sügise saabudes hakkavad õhus levima rohttaimede allergeenid, millest tugevamaid reaktsioone annab puju,“ selgitas dr Pauklin.