Esileht

Kui 30 aastat tagasi olid esmakordselt isaks saanud mehed enamasti 20–29-aastased, siis nüüd on see vanus tõusnud umbes kümne aasta võrra. Märgatavalt on kasvanud ka 40–44-aastaselt isaks saavate meeste osakaal. Vaikne vananemine võib kaasa tuua tervisemuresid ja elustiilitegurid, mis omakorda võivad mõjutada viljakust ning mehe lapse saamise võimalusi.

Madala sündimuse ja rahvastiku vananemise tõttu väheneb Eesti rahvaarv. Et riik püsiks elujõuline, on oluline, et sünniks rohkem lapsi. Laste saamine on kahe inimese ühine otsus, kuid Tartu Ülikooli Kliinikumi meestekliiniku juhi, vanemarst-õppejõu dr Kristjan Pommi sõnul on meeste roll selles sageli alahinnatud. „Laste saamiseks on vaja teadlikku otsust ja valmisolekut vastutust kanda. On mõistlik soovida enne lapse saamist kindlustada oma tööelu ja olme. Samas on selge, et lapsed ei sünni kooselus ainult naistele, vaid on mõlema partneri ühine soov ja vastutus,“ selgitas dr Pomm.

Tartu Ülikooli Kliinikumi ning Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi eestvedamisel ning koostöös Tervisekassa ja perearstidega jätkub kolmandat aastat kopsuvähi sõeluuringu pilootprojekt Tartus ja Tartumaal. Projekti peamine eesmärk on kaasata sõeluuringusse kõik suurenenud kopsuvähi riskiga patsiendid, et leida üles kopsuvähijuhud varases staadiumis, mil ravivõimalused on tõhusamad.

Kopsuvähk on kogu maailmas üks sagedasemaid ja enamasti halva prognoosiga pahaloomulisi kasvajaid, moodustades 12,4% kõikidest vähijuhtudest. 2022. aastal diagnoositi Eestis vastavalt vähiregistri andmetele 773 kopsuvähi esmasjuhtu. Haiguse varajaseks avastamiseks käivitati Tartumaal kopsuvähi sõeluuringu pilootprojekt ning uuringusse kaasati Tartu maakonna, sealhulgas Tartu linna, perearstide ja -õdede abil suurenenud kopsuvähi riskiga 55–74-aastaseid inimesi.