Esileht

Septembrikuus viidi Tartu Ülikooli Kliinikumis ja Eestis esmakordselt läbi neerusiirdamine, mil  neerudoonori ja neeru saaja veregrupid omavahel ei sobinud. Kui seni on olnud veregruppide sobimatus neerusiirdamisel vastunäidustuseks, siis nüüd avardab uudne ravitaktika neerusiirdamist vajavate patsientide ravivõimalusi.

Neerusiirdamine on parimaks ravimeetodiks lõppstaadiumis neeruhaigusega inimestele. Sealjuures on Tartu Ülikooli Kliinikumi nefroloogia osakonna juhi dr Külli Kõlvaldi sõnul elusdoonori poolt loovutatud neeru siirdamisel paremad tulemused nii patsiendi kui ka  siiratud neeru ellujäämise osas, võrreldes surnud doonori neeru siirdamisega. „Võimalikest elusdoonoritest ligikaudu 30% ei saa aga loovutada elundit oma siirdamist ootavale lähedasele immunoloogilise sobimatuse tõttu. See tähendab, et uut elundit vajaval inimesel esinevad kas antikehad doonori valgeliblede pinnavalkude kompleksi ehk HLA vastu või elundi loovutajal ja saajal on erinevad veregrupid ehk niinimetatud AB0 sobimatus. Selliste barjääride ületamiseks on võimalik kasutada kahte erinevat strateegiat. Esimene neist on elundit vajava inimese immuunsüsteemi desensibiliseerimine, mille eesmärk on eemaldada patsiendi antikehad siirdamiseelselt ja vältida antikehade taasteket ka pärast siirdamist. Teine võimalus on elundivahetus kahe või enama doonori ehk elundi loovutaja ja retsipiendi ehk elundi saaja paari vahel,“ rääkis dr Kõlvald.

Veenipuudulikkusest põhjustatud veenilaiendid on tervisemure, mis võib tekkida juba noores eas, kuid mille esinemine sageneb vananedes. Kuigi veenilaiendid ei ole enamasti eluohtlikud, võivad need põhjustada ebamugavust ja halvemal juhul viia tüsistusteni, nagu veenipõletik ehk tromboflebiit, verejooks või venoossed haavandid.

Varikoos ehk veenilaiendid on alajäsemete pindmise veenisüsteemi puudulikkuse väljenduseks, mille korral veenisein nõrgeneb ja veen laieneb. Selle tagajärjel ei sulgu veeniklapid korralikult ning osa verest hakkab liikuma vastassuunas, mis põhjustab vere liigset kogunemist jalgadesse. Tartu Ülikooli Kliinikumi kirurgiakliiniku veresoontekirurgia osakonna vaskulaarkirurgia eriala arst-õppejõu dr Viljar Kalbusesõnul võivad veenilaiendid tekkida veeniseina nõrkuse tõttu, pärast süvaveeni tromboosi või traumat ning kaasasündinud venoosse süsteemi arenguhäirete korral. „Samuti võivad patsiente häirida kosmeetiliselt väiksemad pindmised veresoonte laiendid, mida nimetatakse retikulaarseteks veenideks või „ämblikuvõrk veenideks“ ehk teleangiektaasiateks,“ rääkis dr Kalbus, lisades, et nähtavad veenilaiendid on tegelikult pindmiste veenitüvede laienenud külgharud.