Esileht

Tõhus suuhügieen on suutervise hoidmise alus ning sellel on oluline roll suu- ja igemehaiguste ennetamisel. Kuigi hammaste harjamine on igapäevane tegevus, ei pruugi selle tehnika meil alati olla piisavalt tõhus. Õigete võtete ja sobivate vahenditega on võimalik elada terve elu tervete hammastega. Täna, suutervise päeval, on hea hetk pöörata teadlikult tähelepanu oma suuhoolduse harjumustele.

Hammaste harjamisel võib kasutada nii manuaalset kui ka elektrilist hambaharja – mõlemad on õigete võtete kasutamisel tõhusad. Oluline on hambaharja või elektrilise hambaharja otsiku regulaarne vahetamine ligikaudu iga kolme kuu järel või vastavalt tootja soovitustele, kuna kulunud harjased ei puhasta enam tõhusalt ning hambapesu kvaliteet langeb. Eelistada tuleks pehmete harjastega hambaharja, et vältida hambaemaili ja igemete kahjustamist. Liigne surve harjamisel võib hambaemaili kulutada, selle vältimiseks tuleks tavalist hambaharja hoida käest nagu pliiatsit või lusikat. Elektriline hambahari, sõltuvalt tootjast, võib ise anda liiga tugevast pesemisest märku ning aitab seeläbi hambapesutehnikat korrigeerida.

Tartu Ülikooli Kliinikumi endoskoopiakeskus on kümne aastaga kujunenud Eesti üheks olulisemaks seedetrakti uuringuid ja raviprotseduure pakkuvaks keskuseks. Kui endoskoopia tähendas veel mõni aeg tagasi peamiselt diagnostikat, siis tänaseks on sama protseduuri käigus võimalik mitte ainult haigust tuvastada, vaid ka seda kohe ravida. 

Kliinikumi endoskoopiakeskuses tehakse endoskoopilisi uuringuid seedetrakti hindamiseks, võimaldades arstil näha nii seedeelundkonna üla- ja alaosa seestpoolt ning võtta biopsiaid. Lisaks diagnoosimisele tehakse ka ravitoiminguid – eemaldatakse polüüpe, laiendatakse kitsendusi või eemaldatakse sapikive. „Endoskoopilised protseduurid nagu gastroskoopia, koloskoopia ja ERCP-uuringuid viiakse läbi painduva optilise instrumendi abil. Näiteks gastroskoopia, mida rahvapäraselt tuntakse ka kui „mõõga neelamist“, on seedetrakti ülaosa uuring, mille käigus viiakse suu kaudu söögitorusse, makku ja kaksteistsõrmiksoolde painduv optiline instrument ehk gastroskoop,“ selgitas Tartu Ülikooli Kliinikumi sisekliiniku gastroenteroloogia osakonna vanemarst-õppejõud ja endoskoopiakeskuse juht dr Marko Malvik.