Esileht

10. aprillil tähistatakse ülemaailmset sterilisatsiooni päeva. Puhtus ja steriilsus on patsiendiohutuse üks nurgakividest tervishoius – alates kätest ja pindadest kuni keskkonna ja instrumentideni.

Ükski operatsioon ega kirurgiline protseduur ei toimu ilma instrumentideta. Need ei ole aga ühekordsed – tegemist on sageli keerukate, kallite ja väga spetsiifiliste vahenditega, mida kasutatakse korduvalt. Seetõttu peab iga instrument pärast kasutamist läbima põhjaliku puhastuse, enne kui seda saab patsiendi ravis uuesti kasutada.

Palavik, nakkushaigused ja ootamatud traumad on peamised põhjused, miks jõuab igal aastal ligi 10 000 last Tartu Ülikooli Kliinikumi lastekliiniku erakorralise meditsiini osakonda. Abi antakse eelisjärjekorras neile, kelle seisund on kõige kriitilisem, mistõttu peab personal kiiresti hindama, millised patsiendid vajavad kohest sekkumist.

Laste erakorraline abi töötab ööpäev läbi ning on mõeldud kuni 18-aastastele patsientidele. Kuigi kõik erakorralise meditsiini osakonna (EMO) patsiendid, nii lapsed kui täiskasvanud, saabuvad samasse registratuuri, liigub lapse raviteekond sealt eraldi lastele mõeldud triaažiboksi. Dr Hannes Vaas, lastekliiniku ägedate infektsioonide osakonna arst-õppejõud, selgitab, et eesmärk on jõuda iga patsiendiga triaažikabinetti vähem kui kümne minutiga. Seejärel selgub, kui kaua tuleb arsti ja võimalike uuringute juurde pääsemist oodata. „Ooteaja teeb kindlaks triaaž, kus jaotatakse patsiendid viieastmelisse süsteemi: punased, oranžid, kollased, rohelised ja sinised,“ selgitas dr Vaas.