Esileht

14. novembril tähistatakse üle maailma diabeedipäeva – päeva, mis juhib tähelepanu ühele levinumale kroonilisele haigusele. Eestis on 1. tüüpi diabeeti põdevate laste arv viimase 30 aasta jooksul ligikaudu kolmekordistunud. Tartu Ülikooli Kliinikumi lastekliiniku vanemarst-õppejõud dr Aleksandr Peet selgitab, mis vahe on diabeeditüüpidel, miks haigus tekib ja mida saab iga inimene oma tervise heaks ise ära teha.

Diabeeti peetakse tihti „magusasõprade haiguseks“, kuid tegelikult on tegemist haiguste rühmaga, kuhu kuuluvad kaks põhitüüpi: 1. ja 2. tüüp diabeet. „Kui räägime diabeedist, siis paljudele tuleb silme ette ülekaaluline keskealine inimene, kes sööb palju magusat. See kirjeldus vastab osaliselt teist tüüpi diabeedile, mille puhul kõhunääre küll toodab insuliini, kuid keha ei kasuta seda enam tõhusalt – tekib insuliiniresistentsus. Insuliin aga aitab viia suhkru verest rakkudesse, et keha saaks sellest energiat. Kui rakud insuliinile enam ei reageeri, jääb suhkur verre ja veresuhkru tase tõuseb,“ rääkis dr Peet. Ligikaudu 90% diabeedijuhtudest moodustab 2. tüüpi diabeet.

Tartu Ülikooli Kliinikumi ning Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi eestvedamisel ning koostöös Tervisekassa ja perearstidega jätkub kolmandat aastat kopsuvähi sõeluuringu pilootprojekt Tartus ja Tartumaal. Projekti peamine eesmärk on kaasata sõeluuringusse kõik suurenenud kopsuvähi riskiga patsiendid, et leida üles kopsuvähijuhud varases staadiumis, mil ravivõimalused on tõhusamad.

Kopsuvähk on kogu maailmas üks sagedasemaid ja enamasti halva prognoosiga pahaloomulisi kasvajaid, moodustades 12,4% kõikidest vähijuhtudest. 2022. aastal diagnoositi Eestis vastavalt vähiregistri andmetele 773 kopsuvähi esmasjuhtu. Haiguse varajaseks avastamiseks käivitati Tartumaal kopsuvähi sõeluuringu pilootprojekt ning uuringusse kaasati Tartu maakonna, sealhulgas Tartu linna, perearstide ja -õdede abil suurenenud kopsuvähi riskiga 55–74-aastaseid inimesi.