Esileht

Juunis 2026 tehti Tartu Ülikooli Kliinikumis esimest korda Eestis maksasiirdamine patsiendile, kelle põhihaiguseks oli sigmakäärsoole pahaloomuline kasvaja, mille metastaasid olid levinud maksa. Seni on maksa metastaase peetud maksasiirdamise vastunäidustuseks.

Tartu Ülikooli Kliinikumi abdominaalkirurgia osakonna juhi ja maksasiirdamiste eestvedaja dr Andrei Uksovi sõnul on maksasiirdamine pahaloomulise kasvaja metastaasidega maksas alles algusjärgus ning veel 20 aastat tagasi ei tulnud selline ravimeetod kõne allagi. „Pikka aega olid kolorektaalvähi maksametastaasid maksasiirdamise vastunäidustuseks. Praegu tehakse sellise diagnoosiga maksasiirdamisi maailmas veel harvadel juhtudel ja üksikutes keskustes, kuna kriteeriumitele vastavate patsientide hulk on piiratud. Kõige eesrindlikum on olnud Oslo Ülikooli Haigla ning seal läbi viidud uuringute järgi on hästi valitud patsientide 5 aasta elulemus kuni 83%, erinevalt patsientidest, kes saavad ainult keemiaravi ning kelle elulemus on kuni 9%,“ rääkis dr Uksov.

Kellelgi oli täna keeruline sünnitus, keegi vajab erakorralist operatsiooni, kellelgi diagnoositi leukeemia. Kõigil nendel juhtudel võib doonorivere kasutamine olla määrava tähtsusega. Verevarud saavad stabiilsed olla ainult tänu doonoritele, aga vereülekanne suvepuhkuse lõppu oodata ei saa.

Tartu Ülikooli Kliinikumi verekeskuse ülemarst-õppejõu dr Helve Königi sõnul kordub sama muster aasta ringi – suvel on doonorid puhkusel ja kodust eemal, sügisel ja talvel langeb osa doonoritest ajutiselt välja viirushaiguste tõttu. „Verevarud vajavad täiendamist aastaringselt ning patsientide vajadused, aga ka ootamatud õnnetused, paraku kalendrit ei jälgi,“ selgitas dr König regulaarsete doonorite olulisust.