Esileht

2026. aastast on rahastab Tervisekassa kõikide vastsündinute tsüstilise fibroosi sõelteste. Haiguse avastamine esimestel elukuudel on väga oluline, sest võimaldab alustada raviga võimalikult vara ehk siis, kui haiguse põhjustatud organkahjustused on veel minimaalsed.

Tartu Ülikooli Kliinikumi geneetika ja personaalmeditsiini kliiniku kliinilise geneetika osakonna juht dr Karit Reinsoni sõnul esineb Eestis tsüstilist fibroosi küll harva, ent selle esinedes saadab raske haigus inimest kogu elu. „Tsüstiline fibroos mõjutab hingamisteid ja seedetrakti eeskätt kopsude ja pankreasega, samuti võivad olla mõjutatud maks, sapiteed, ninakõrvalkoopad ning haigus mõjutab ka meeste viljakust. Haigust põhjustavad CFTR-geeni haigusseoselised variandid, mis põhjustab viskoosse sekreedi teket. Lihtsustatult öeldes tekib patsiendi organites paks ja kleepuv lima, mis ummistab nii hingamisteid kui seedesüsteemi. See omakorda võib tuua kaasa sagedasi kopsupõletikke, kroonilist köha ja hindamisraskusi, hingamisteede ummistust, takistada toidu imendumist, põhjustada alakaalu ja kasvuhäireid ning maksaprobleeme ja meeste viljatust,“ selgitas haiguse olemust dr Reinson.

Talvine viiruste periood on käes, mistõttu küsis Kliinikumi Leht Tartu Ülikooli Kliinikumi lastekliiniku ägedate infektsioonide osakonna juhilt dr Piia Jõgilt, millised on laste kõige levinumad viirusinfektsioonid, kuidas neid ravida ning millistel juhtudel on vajalik haiglaravi.

Millistesse viirusinfektsioonidesse haigestuvad praegusel perioodil lapsed enim?