Esileht

Päikeseliste ja soojemate ilmade saabudes muutuvad taas aktiivseks puugid, mis levitavad mitmeid inimesele ohtlikke haigusi. Ehkki puukentsefaliidi juhte on Eestis vähem kui puukborrelioosi juhtumeid, on haigus endiselt tõsine ning haigestumist on võimalik vaktsineerimisega ennetada.

Terviseameti statistika järgi registreeriti 2025. aastal puukentsefaliiti 143 ja puukborrelioosi ehk Lyme’i tõbe 3276 juhtu. Paari millimeetri suurused puugid kannavad viiruseid ja baktereid, mis võivad nende organismis püsida ja paljuneda. Eestis on puugid tavaliselt aktiivsed aprillist oktoobrini, kuid entsefaliidijuhte registreeriti ka möödunud aasta novembris ning üksikjuht detsembris. Nakatumine on siiski kõige tõenäolisem soojakraadide olemasolul ja vabas looduses viibides. Samas ei piirdu kokkupuuteoht enam üksnes metsaga, kuna puuke leidub üha enam ka linnaparkides ja koduaedades.

Palavik, nakkushaigused ja ootamatud traumad on peamised põhjused, miks jõuab igal aastal ligi 10 000 last Tartu Ülikooli Kliinikumi lastekliiniku erakorralise meditsiini osakonda. Abi antakse eelisjärjekorras neile, kelle seisund on kõige kriitilisem, mistõttu peab personal kiiresti hindama, millised patsiendid vajavad kohest sekkumist.

Laste erakorraline abi töötab ööpäev läbi ning on mõeldud kuni 18-aastastele patsientidele. Kuigi kõik erakorralise meditsiini osakonna (EMO) patsiendid, nii lapsed kui täiskasvanud, saabuvad samasse registratuuri, liigub lapse raviteekond sealt eraldi lastele mõeldud triaažiboksi. Dr Hannes Vaas, lastekliiniku ägedate infektsioonide osakonna arst-õppejõud, selgitab, et eesmärk on jõuda iga patsiendiga triaažikabinetti vähem kui kümne minutiga. Seejärel selgub, kui kaua tuleb arsti ja võimalike uuringute juurde pääsemist oodata. „Ooteaja teeb kindlaks triaaž, kus jaotatakse patsiendid viieastmelisse süsteemi: punased, oranžid, kollased, rohelised ja sinised,“ selgitas dr Vaas.