Lümfisüsteemi põhikomponentideks on lümfisõlmed. Lümfisõlmed on pisikesed umbes oasuurused ja oakujulised kapsliga kaetud lümfotsüütide kogumikud.

Lümfisõlmi leidub üle kogu inimese keha. Põhilised lümfisõlmede regioonid asuvad kaelal, rangluu ümbruses, rinnakorvi sees, kõhuõõnes, kubemepiirkonnas ja vaagnapiirkonnas. Neid leidub samuti suuremate veresoonte ümbruses, kopsude, neerude, maks ja põrna ümbruses. Seedetraktis moodustavad lümfotsüüdid erilisi kogumikke, mida nimetatakse tonsillideks ja adenoidideks, lümfotsüüütide kogumikke leidub ka mao ja soolestiku seinas. Samuti leidub lümfotsüüte põrnas ja luuüdis.

Lümfotsüütide moodustumine toimub luuüdis. Nagu kõik vererakud saab lümfotsüüdi areng alguse vereloome tüvirakust. Osa lümfotsüüte areneb ja küpseb luuüdis, teised aga küpsevad lõplikult lümfisõlmedes ja teistes lümfisüsteemi osades.

Eristatakse kolme põhilist tüüpi lümfotsüüte: B- lümfotsüüte, T- lümfotsüüte ja naturaalseid killereid. B- lümfotsüütide funktsiooniks on antikehade produktsioon. Antikehad on vajalikud organismi tunginud bakterite, seente ja viiruste hävitamiseks. T- lümfotsüüdidel on mitu erinevat funktsiooni: nad aitavad antikehadel hävitada organismi tunginud baktereid, seeni ja viiruseid, nad toodavadbioaktiivseid keemilisi ühendeid, mida nimetatakse lümfokiinideks. Lümfokiinidel on oluline osa organismis toimuvates immuunreaktsioonides. Naturaalsed killerid on võimelised ründama kõiki organismile võõraid osiseid, nagu ka näiteks vähirakud, aidates sellega kaasa nende eemaldamisele organismist.

Lümfisõlmed ja teised lümfisüsteemi koostisosad on omavahel ühendatud lümfisoonte abil. Lümfisoontes tsirkuleerib piimja väljanägemisega lümf, milles asuvad ka tsirkuleerivad lümfotsüüdid. Peenamad lümfisooned kogunevad mitmeks suuremaks lümfisooneks,mis suubuvad veresoontesse. Sellega satuvad tsirkuleerivad lümfotsüüdid koos lümfiga verre. Lümfotsüüdid tsirkuleerivad lümfisüsteemi ja vereringe abil üle kogu organismi.